Edastan teadaande ühest saabuvast, igati tänuväärsest, üritusest. Kutsun üles osalema, kes saavad aega ja mahti.
Seoses Eesti Vabariigi 90. juubeliga, plaanivad EV Kaitseministeerium, Erna Selts ja Sõjaajalooklubi Front Line korraldada 11. jaanuaril 2008.aastal Udria külas, Vaivara vallas, Ida-Virumaal algusega kell 10:00 89 aasta taguse sündmuse suurejoonelise rekonstruktsiooni. Tegemist on Utria Dessandiga, kus 1919. aasta 17. jaanuaril Eesti Meredessantpataljoni 400 merejalaväelast ja Soome vabatahtlike pataljoni 600 võitlejat tegid Eesti Mereväe alustelt eduka dessandi Utria randa.
Tegemist on kõigi aegade suurima Eestis korraldatud näidislahinguga kus on plaanitud eestlaste ja soomlaste dessantüksusesse koondada 75 kuni 80 meest ja Punaarmee ridadesse 25 kuni 30 meest.
Eelistatud on need vabatahtlikud, kellel on juba endal olemas ajastule vastav riietus (vana kasukas, tume mantel või sinel, kõrged saapad või vildid, tumedad püksid, sonimüts, karvamüts või I maailmasõja aegne kiiver).
Kõigil näidislahingust osavõtta soovijatel palun võtta ühendust järgmiste kontaktisikutega:
Harju Malev:
Erkki Tikan, tel. 50 86 398
Kuldar Karula, tel. 56 646 847
Tallinna Malev:
Mikk Murumäe, tel. 55 633 866
Mikk Tarraste, tel. 56 656 294
Valdur Rohde, tel. 55 673 110
Viru Malev:
Raul Kajar, tel. 55 52 355
Tartu Malev:
Meelis Roomet, tel. 50 34 200
Viljandi Malev:
Aare Reiman, tel. 50 60 210
Pärnu Malev:
Janek Tammann, tel. 53 364 534
Sõjaalooklubi Front Line:
Reimo Leol, tel. 50 62 257
1919. aasta Utria Dessandi näidislahing
Re: 1919. aasta Utria Dessandi näidislahing
Kas need 90. aastapäeva pidustuste filmid, näidendid jms tuleb ka dvd-le poodidesse? Tahaks väga tulla sellele Utria üritusele aga tõenäoliselt käib siis eksami sessioon mõnedes ainetes mul veelWiking kirjutas:Edastan teadaande ühest saabuvast, igati tänuväärsest, üritusest. Kutsun üles osalema, kes saavad aega ja mahti.
. Selle Meredessantpataljoni võiks taastada 90.aastapäeva puhuks 2008. aastal mereväe koosseisus. Oleks meil jälle omad Navy seals
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
Re: 1919. aasta Utria Dessandi näidislahing
P. Sammalsoo väitel oli üksus väljaõpetamata; sõjaline ettevalmistus olevat seisnud vahetult enne lahingusse minekut relva laadimise ettenäitamises.Error404 kirjutas: Oleks meil jälle omad Navy seals
Panen siia lühikese kokkuvõtte Utria Meredessandist.
Utria dessant toimus Eesti Vabadussõja ajal 17. jaanuaril 1919, kus Eesti Meredessantpataljoni ja Soome vabatahtlikud maabusid Udria rannas. Dessanti juhtis kapten Johan Pitka dessantrühmi juhtisid major Martin Ekstöm ja st.kapten Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Nestori Eskola. Dessant oli edukas kuna seele tagajäjel vabastati punavägedest Narva.
Dessandi ettevalmistus
Udria dessandiks ettevlmistumine algas 12. jaanuaril 1919, kui kapten Pitkale anti vastav ülessanne. Mõningad raadiogrammid:
Pitkale. Tallinn kell 4 p.l. 12.1.19 Rakvere on meie käes. oleks väga tarvilik dessant Purtse jõe suhu, et kõik vaenlase suurtükid ära võtta. Laidoner
Laidonerile. Kunda kell 5.30 p.l. 12.1.19. Purtse juures dessanti teha ei saa, homme hommikul pommitab "Lennuk" Narvat, Hungemburgi, Vaivarat, ja Jõhvit ja "Lembit" Aserit, Purtset, Püssit. Kui miinid siin, sõidab "Lennuk" Kroonlinna alla miinisid panema. Pitka
Pitkale. Tallinn kell 8.50 p.l. 12.1.19. Kui saab Purtset ja Hungemburgi korraga pommitada, seda parem. Igatahes Purtse ümbrust on tarvis pommitada, et Rakverest taganevat venelast tabada. Neljas polk on Addinali mõisas Kunda raudtee juures. Laidoner
13. jaanuaril 1919 käis "Lennuk" Narva jõesuus luurel, kus püüdis lõksu puksiirlaeva "Narova" mille koos 6 mehega kaasa tõi. Nende meeste käest saadi andmeid Riigiküla suurtükipatarei, Hungemburgis oleva 50. jalaväepolgu ja kuulipildurite rühma kohta ning Narvas olevate 46. eesti punaste polgu ja teiste väosade kohta.
14. jaanuaril asuti Tallinnas kiiruga dessanti komplekteerima. Kaks laeva oli jäetud Kunda sadamasse soome vabatahtlike pataljoni peale võtma.
16. jaanuaril sõitis "Lennuk" teist korda Kroonlinna laevateele miinitõkkeid panema ja peale seda pidi kohtuma teiste laevadega Narva lahes. Samal päeval väljusid Tallinnast ka teised dessantlaevad ja koondusid õhtuks Kunda lahte. Dessandist võttis osa 1000 võitlejat (600 soomlast ja 400 eetlast) kelledele lisandus rühm meremehi kuulipildujatega.
Dessandi käik
17. jaanuaril 1919 kell 3.00 hommikul väljus dessantlaevastik Kunda lahest. Kuna oli teateid, et venelaste jäämlõhkuja "Ogon", mis oli kohandatud meremiinide panemiseks oli käinud Narva jõesuudmes ja teades, et Riigikülas asub suurtükipatareid ei saanud dessanti jõesuudmes maale saata.
Kapten Pitka valis dessandi maabumise kohaks mereranna Udria külas Montplaisiri juures (Utria oja suudmes). Kell 11. jõudsid laevad lähtepositsioonile. Rannal liikus venelaste ratsasalk, mis laevade suurtükitulega laiali aeti, kuid kohe avasid laevade pihta tule Riigiküla patarei ja Korffi ( Auvere) jaamas olev soomusrong. Dessantlaevad viidi tulepiirkonast välja ja "Lennuk" ja "Lembitu" astusid vastasega tuevahetusse ning sundisis nad vaikima. Peale kella 12 alustati dessandi maalesaatmist. Maale jõudis umbes 200 meest koos varustusega, kuid siis tõusis tuul ja "Lembitu" kaks paati purunesid kaldakividel ja mehed said märjaks.
Esimeses laines saadi maale soomlaste 4. kompanii lipnik Bror Dahlgreni juhtimisel ja luuresalk rittmeister Erkki Varmavuori juhtimisel ja Narva koolipoiste rühm.
Selle kohapeal Utria kalarannas maandus dessandi põhiosa 18. jaanuari öösel
Kohalikke koolipoiste käest, kes osalesid dessandis saadi teada, et Udria kalarannas on võimalik ka tuulise merega maabuda, kuna seal ei tekki murdlainet. Keskööl, kui tuul oli veidi vaibunud alustatigi uuesti dessandi maalesaatmis Udria kalarannas.
Peale dessandi maalesaatmist 18. jaanuari hommikul kell 10.30 suundusid "Lembit" ja "Lennuk" Narva jõesuhu, kus pommitati linna ümbrust ja ka linna. Umbes kell 12. heisati Hungemburgis valged lipud ja laevadele tuli vastu lootsipaat ja "Lembit" sõitis jõesuhu sisse, kus asus oma 120 mm suurtükiga Narvat pommitama.
Esimesel rünnakulainena maalejõudnud 200 meest, võtsid 17. jaanuaril 1919 oma valdusse Udria küla. Vastavalt jõudude lisandumisele liiguti edasi Laagna mõisa suunas.
18. jaanuari hommikul teatas major Ekström Utriast et: 4. soome kompanii oli Laagna küla vallutanud. 2. kompanii tunginud Merikülani ja sealt pöördus Narva suunda, 1. kompanii suundub Riigiküla poole. 3. kompanii koos eetlastega pidas lahingut Laagna mõisa juures.
Laagna lahingus oli eesti meredessantvälaste vastas kaks punaarmee polku, salk ratsaväge ja kaks soomusrongi. Punaarmee väeosad olid kogunenud raudtee ümbrusesse ja ründasid dessandi positsioone Laagna mõisas, mis oli ootamatu rünnakuga dessandi poolt vallutatud.
18. jaanuaril sisenesid dessandi väeosad pikki jõejääd põhja poolt linna. Umbes ella 17. paiku seati kuulipildujad üles raekoja platsile, risteedele ja maantesillale ning alustati taganeva punaväe tulistamis. Sellega lõigati ära punaväe taganemistee üle maantesilla ja külvati segadust, mis tekkitas vene vägedes paanika. Tund aega hiljem jõudis linna ka 2. kompanii. 18. jaanuari õhtuks oli Narva vallutatud. Vangi langes ühe diviis ja polgu staap koos personaliga ning palju sõjaväelasi. Kuna Narva vallutati ootamatult saadi palju sõjasaaki. Punaarmee langenuid, kes paanikas olid tormanud otse kuulipildujate tule alla, veeti linnast kaks päeva välja. Narva komandandiks määrati staabi kapten Karl Aleksander Paulus.
Raadiogramm:
Pitkale. Nr.151 Tallinn kell 22.20 19.1.19 Soovin õnne suureks võiduks. Kõigi Eesti sõjavägede nimel tänan kõiki, kes Narva lahingutest osa võtsid, iseäranis Narva kangelast major Ekströmi, Soome pataljoni. Laidoner
Utria dessandi kaotused
Udria dessandi operatsioonide käigus langes 4 võitlejat ja 2 jäi teadmata kadunuks.
Dessandist osavõtnud laevad
Utria dessandist võttis osa üheksa laeva, millele mahutati 1000 dessantväelast. Dessandist võtsid osa laevad: miiniveeskaja-traaler "Kalev" rannavalvelaev "Laene", miiniristleja "Lennuk", suurtükipaat "Lembit", meremärkide panija "Lood", miiniveeskaja-traaler "Olev", puksiir "Reval", tulelav "Saritšev", vedurlaev "Wrangel".
Utria dessant toimus Eesti Vabadussõja ajal 17. jaanuaril 1919, kus Eesti Meredessantpataljoni ja Soome vabatahtlikud maabusid Udria rannas. Dessanti juhtis kapten Johan Pitka dessantrühmi juhtisid major Martin Ekstöm ja st.kapten Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Nestori Eskola. Dessant oli edukas kuna seele tagajäjel vabastati punavägedest Narva.
Dessandi ettevalmistus
Udria dessandiks ettevlmistumine algas 12. jaanuaril 1919, kui kapten Pitkale anti vastav ülessanne. Mõningad raadiogrammid:
Pitkale. Tallinn kell 4 p.l. 12.1.19 Rakvere on meie käes. oleks väga tarvilik dessant Purtse jõe suhu, et kõik vaenlase suurtükid ära võtta. Laidoner
Laidonerile. Kunda kell 5.30 p.l. 12.1.19. Purtse juures dessanti teha ei saa, homme hommikul pommitab "Lennuk" Narvat, Hungemburgi, Vaivarat, ja Jõhvit ja "Lembit" Aserit, Purtset, Püssit. Kui miinid siin, sõidab "Lennuk" Kroonlinna alla miinisid panema. Pitka
Pitkale. Tallinn kell 8.50 p.l. 12.1.19. Kui saab Purtset ja Hungemburgi korraga pommitada, seda parem. Igatahes Purtse ümbrust on tarvis pommitada, et Rakverest taganevat venelast tabada. Neljas polk on Addinali mõisas Kunda raudtee juures. Laidoner
13. jaanuaril 1919 käis "Lennuk" Narva jõesuus luurel, kus püüdis lõksu puksiirlaeva "Narova" mille koos 6 mehega kaasa tõi. Nende meeste käest saadi andmeid Riigiküla suurtükipatarei, Hungemburgis oleva 50. jalaväepolgu ja kuulipildurite rühma kohta ning Narvas olevate 46. eesti punaste polgu ja teiste väosade kohta.
14. jaanuaril asuti Tallinnas kiiruga dessanti komplekteerima. Kaks laeva oli jäetud Kunda sadamasse soome vabatahtlike pataljoni peale võtma.
16. jaanuaril sõitis "Lennuk" teist korda Kroonlinna laevateele miinitõkkeid panema ja peale seda pidi kohtuma teiste laevadega Narva lahes. Samal päeval väljusid Tallinnast ka teised dessantlaevad ja koondusid õhtuks Kunda lahte. Dessandist võttis osa 1000 võitlejat (600 soomlast ja 400 eetlast) kelledele lisandus rühm meremehi kuulipildujatega.
Dessandi käik
17. jaanuaril 1919 kell 3.00 hommikul väljus dessantlaevastik Kunda lahest. Kuna oli teateid, et venelaste jäämlõhkuja "Ogon", mis oli kohandatud meremiinide panemiseks oli käinud Narva jõesuudmes ja teades, et Riigikülas asub suurtükipatareid ei saanud dessanti jõesuudmes maale saata.
Kapten Pitka valis dessandi maabumise kohaks mereranna Udria külas Montplaisiri juures (Utria oja suudmes). Kell 11. jõudsid laevad lähtepositsioonile. Rannal liikus venelaste ratsasalk, mis laevade suurtükitulega laiali aeti, kuid kohe avasid laevade pihta tule Riigiküla patarei ja Korffi ( Auvere) jaamas olev soomusrong. Dessantlaevad viidi tulepiirkonast välja ja "Lennuk" ja "Lembitu" astusid vastasega tuevahetusse ning sundisis nad vaikima. Peale kella 12 alustati dessandi maalesaatmist. Maale jõudis umbes 200 meest koos varustusega, kuid siis tõusis tuul ja "Lembitu" kaks paati purunesid kaldakividel ja mehed said märjaks.
Esimeses laines saadi maale soomlaste 4. kompanii lipnik Bror Dahlgreni juhtimisel ja luuresalk rittmeister Erkki Varmavuori juhtimisel ja Narva koolipoiste rühm.
Selle kohapeal Utria kalarannas maandus dessandi põhiosa 18. jaanuari öösel
Kohalikke koolipoiste käest, kes osalesid dessandis saadi teada, et Udria kalarannas on võimalik ka tuulise merega maabuda, kuna seal ei tekki murdlainet. Keskööl, kui tuul oli veidi vaibunud alustatigi uuesti dessandi maalesaatmis Udria kalarannas.
Peale dessandi maalesaatmist 18. jaanuari hommikul kell 10.30 suundusid "Lembit" ja "Lennuk" Narva jõesuhu, kus pommitati linna ümbrust ja ka linna. Umbes kell 12. heisati Hungemburgis valged lipud ja laevadele tuli vastu lootsipaat ja "Lembit" sõitis jõesuhu sisse, kus asus oma 120 mm suurtükiga Narvat pommitama.
Esimesel rünnakulainena maalejõudnud 200 meest, võtsid 17. jaanuaril 1919 oma valdusse Udria küla. Vastavalt jõudude lisandumisele liiguti edasi Laagna mõisa suunas.
18. jaanuari hommikul teatas major Ekström Utriast et: 4. soome kompanii oli Laagna küla vallutanud. 2. kompanii tunginud Merikülani ja sealt pöördus Narva suunda, 1. kompanii suundub Riigiküla poole. 3. kompanii koos eetlastega pidas lahingut Laagna mõisa juures.
Laagna lahingus oli eesti meredessantvälaste vastas kaks punaarmee polku, salk ratsaväge ja kaks soomusrongi. Punaarmee väeosad olid kogunenud raudtee ümbrusesse ja ründasid dessandi positsioone Laagna mõisas, mis oli ootamatu rünnakuga dessandi poolt vallutatud.
18. jaanuaril sisenesid dessandi väeosad pikki jõejääd põhja poolt linna. Umbes ella 17. paiku seati kuulipildujad üles raekoja platsile, risteedele ja maantesillale ning alustati taganeva punaväe tulistamis. Sellega lõigati ära punaväe taganemistee üle maantesilla ja külvati segadust, mis tekkitas vene vägedes paanika. Tund aega hiljem jõudis linna ka 2. kompanii. 18. jaanuari õhtuks oli Narva vallutatud. Vangi langes ühe diviis ja polgu staap koos personaliga ning palju sõjaväelasi. Kuna Narva vallutati ootamatult saadi palju sõjasaaki. Punaarmee langenuid, kes paanikas olid tormanud otse kuulipildujate tule alla, veeti linnast kaks päeva välja. Narva komandandiks määrati staabi kapten Karl Aleksander Paulus.
Raadiogramm:
Pitkale. Nr.151 Tallinn kell 22.20 19.1.19 Soovin õnne suureks võiduks. Kõigi Eesti sõjavägede nimel tänan kõiki, kes Narva lahingutest osa võtsid, iseäranis Narva kangelast major Ekströmi, Soome pataljoni. Laidoner
Utria dessandi kaotused
Udria dessandi operatsioonide käigus langes 4 võitlejat ja 2 jäi teadmata kadunuks.
Dessandist osavõtnud laevad
Utria dessandist võttis osa üheksa laeva, millele mahutati 1000 dessantväelast. Dessandist võtsid osa laevad: miiniveeskaja-traaler "Kalev" rannavalvelaev "Laene", miiniristleja "Lennuk", suurtükipaat "Lembit", meremärkide panija "Lood", miiniveeskaja-traaler "Olev", puksiir "Reval", tulelav "Saritšev", vedurlaev "Wrangel".
Minu Au on Minu Truudus
Re: 1919. aasta Utria Dessandi näidislahing
Lohetapja kirjutas:P. Sammalsoo väitel oli üksus väljaõpetamata; sõjaline ettevalmistus olevat seisnud vahetult enne lahingusse minekut relva laadimise ettenäitamises.Error404 kirjutas: Oleks meil jälle omad Navy seals
Sammalsool on õigus, dessantpataljoni 2. roodu ülem leitnant Janson mainib oma mälestustes (ERA 3124-3-423. L 4.)
Mäletan juhust, kus enne maabumist (vist Kunda all) paar sõdurit pöördusid minu poole järgmiste sõnadega: "Härra leitnant laadige minu püss ära, ma ise oskan siis kuidagi ikkagi pauku teha.
ud
Kas keegi oskas pauku teha või mitte,sellest võib pikalt vaielda,teema mõte on ikka üleskutse väärikalt tähistada aastapäeva isiklikult üritusest osavõtuga!Nii et kasukas selga,kõrvik pähe,vildid jalga ja....igatahes teeme ära!!!
Ole hää - tee need fotod mitu korda väiksemaks.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
utria
Mulle üritus meeldis, bussitäiele noorukitele, kelle kaasa organiseerisin, samuti. Näidislahing oli vast ürituse kulminatsioon, kontrollpunktides toimuv (mulle kui võhikule) samuti huvitav jälgida. Tänud korraldajatele!
Re: 1919. aasta Utria Dessandi näidislahing
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist