Kui radari nägemise ülemine piir oleks ka 50km, milline probleem siis olemata oleks?Kapten Trumm kirjutas:Võimalused on piiratud. Kui venelane kasutab "järsku trajektoori" ja rakett lendab mingi 50 km kõrguselt, siis on meil probleem.
Venemaa paigutab Eesti piiri äärde raketid
-
kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40155
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
TPS-117 valmistaja claimib muidu, et radar on "ballistic missile detection capability'ga" ja tootja väitel 60 kraadise (?) tõusunurgani saab temaga kiirendusfaasis ballilistilist raketti saata. Selles faasis on rakett suht aeglane ja suur sihtmärk.
Allatuleva raketi vastu pole sellega midagi ette võtta (eriti kui sihtmärk on radari lähedal), sest antenn pöördeb nii kiire märgi leidmiseks liiga aeglaselt. Ühesõnaga, heal juhul vilksti näed ja valmis.
Raketitõrjeks kasutatakse ikka spetsiaalseid radareid, mis on suunatud ohtlikku sektorisse ning kus märgi skanneerimine toimub elektrooniliselt pidevalt (TPS-117 ainult kõrguses).
Põhimõtteliselt on siis 2 varianti - kas anda umbhäire stardi avastamisel (siis on mõningad minutid aega varjuda) või häiret mitte anda. Allatulemisel seda enam ei jõua anda.
Allatuleva raketi vastu pole sellega midagi ette võtta (eriti kui sihtmärk on radari lähedal), sest antenn pöördeb nii kiire märgi leidmiseks liiga aeglaselt. Ühesõnaga, heal juhul vilksti näed ja valmis.
Raketitõrjeks kasutatakse ikka spetsiaalseid radareid, mis on suunatud ohtlikku sektorisse ning kus märgi skanneerimine toimub elektrooniliselt pidevalt (TPS-117 ainult kõrguses).
Põhimõtteliselt on siis 2 varianti - kas anda umbhäire stardi avastamisel (siis on mõningad minutid aega varjuda) või häiret mitte anda. Allatulemisel seda enam ei jõua anda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40155
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kui angaaride ees on originaalsed uksed, siis angaaride esisele platsile kukkuv Iskandar ei tee muud kui natuke sodi tuleb angaari laest.kangelaspioneer kirjutas:Siin on ju korduvalt kiidetud, et need betoonangaarid on pea tuumalöögi kindlad. Sellisel juhul ei tohiks probleemi olla, laod kõik angaarides. Ok, tehnika seisab väljas.
See oligi nende meetripaksuste seest tühjade rauduste idee, et lööklaine pressib need lihtsalt lössi, kuid kuna nad asuvad nishi sees, ei pühita neid angaari sisse.
Kui seal ees on aga mingid Saksa Ukse plekist voldikuksed, siis need küll pole mõeldud 3 km/sek liikuva õhu peatamiseks. Need reaalselt üle 100 m/sek liikuvat õhuvoolu ei peata.
Iga varjendi kõige nõrgem koht on tema uks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Tagasi radari juurde, mis näeb raketti või mitte. Kui me suudaksime jälgida raketi lennutrajektoori ja iga järgneva sekundiga võiks täpsemini ennustada raketi tabamiskohta, siis see kõik oleks esimene ja mitte eriti suur samm edasi.
Teavitussüsteem? Kui radarioperaator telefonitoru haarab ja annab infot näiteks maakonnasuuruse täpsusega, siis kuhu see info anda? Kes käivitaks häire ja kui see isikkoosseisuni jõuab, siis kuhu varjuda?
Lisaks militaaresele infovõrgule peaks olema asjaga seotud tsiviilkaitse süsteem. Millalgi oli juttu Tallinna kesklinna paigutatavatest mögafonidest, mille otsatarve jäi pisut segasks ja ausalt öelda ma ei teagi, kas need üldse installitud said? Vana hea külma sõja aegne teavitussüteem peaks katma kogu maad, reageerimine läbi harjutatud jne. Ilmselt peaks olema võimalus katkestada kõik edastatavad raadio-ja telesaated ja sealt täiendav ohusignaal anda.
Kui mõni Kamina või kaitseväe asjapulk sellise jutuga välja tuleks ja ligikaudse investeeringu summa välja käiks, siis ummistuks Delfi-laadsed keskkonnad patsifistlikust halast.
Mis oleks reaalne kaitse üle Narva jõe lendava raketi vastu? Saba jalge vahel uuele baaside lepingule alla kirjutada? Oodata ja loota?
Ise pakun, et see viimane ongi kõige reaalsem, oleme NATO ja EL liige, loodame, et lahingud peetakse diplomaatilisel tasandil ja baaside leping pole teemaks.
Teavitussüsteem? Kui radarioperaator telefonitoru haarab ja annab infot näiteks maakonnasuuruse täpsusega, siis kuhu see info anda? Kes käivitaks häire ja kui see isikkoosseisuni jõuab, siis kuhu varjuda?
Lisaks militaaresele infovõrgule peaks olema asjaga seotud tsiviilkaitse süsteem. Millalgi oli juttu Tallinna kesklinna paigutatavatest mögafonidest, mille otsatarve jäi pisut segasks ja ausalt öelda ma ei teagi, kas need üldse installitud said? Vana hea külma sõja aegne teavitussüteem peaks katma kogu maad, reageerimine läbi harjutatud jne. Ilmselt peaks olema võimalus katkestada kõik edastatavad raadio-ja telesaated ja sealt täiendav ohusignaal anda.
Kui mõni Kamina või kaitseväe asjapulk sellise jutuga välja tuleks ja ligikaudse investeeringu summa välja käiks, siis ummistuks Delfi-laadsed keskkonnad patsifistlikust halast.
Mis oleks reaalne kaitse üle Narva jõe lendava raketi vastu? Saba jalge vahel uuele baaside lepingule alla kirjutada? Oodata ja loota?
Ise pakun, et see viimane ongi kõige reaalsem, oleme NATO ja EL liige, loodame, et lahingud peetakse diplomaatilisel tasandil ja baaside leping pole teemaks.
Nagu on öelnud siinsamas foorumis elavad klassikud, siis sellist süsteemi ei ole ega ei tule, ja üleüldse on tegu paranoiaga ja sellist asja polevat kuskil arenenud maades etc. Sa vaata need veevärgi ja seagripi teemad läbi, nii silmaringi laiendamise mõttesLisaks militaaresele infovõrgule peaks olema asjaga seotud tsiviilkaitse süsteem. Millalgi oli juttu Tallinna kesklinna paigutatavatest mögafonidest, mille otsatarve jäi pisut segasks ja ausalt öelda ma ei teagi, kas need üldse installitud said? Vana hea külma sõja aegne teavitussüteem peaks katma kogu maad, reageerimine läbi harjutatud jne. Ilmselt peaks olema võimalus katkestada kõik edastatavad raadio-ja telesaated ja sealt täiendav ohusignaal anda.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Brigadir kirjutas:/.../
Millalgi oli juttu Tallinna kesklinna paigutatavatest mögafonidest, mille otsatarve jäi pisut segasks ja ausalt öelda ma ei teagi, kas need üldse installitud said? /.../
http://uudised.err.ee/index.php?06190928Pärnu linnavalitsuse püüdlused anda autonoomne hoiatussüsteem (PAUH) üle päästeametile jooksid esialgu liiva ja süsteemi enam isegi ei katsetata.
PAUH rajati 2008. aastal põhjendusega, et tormide ja uputuste suhtes ohtlikus linnas peab ka selline elanikkonna hoiatamise võimalus olema. Kaasaegne süsteem maksis 2,4 miljonit krooni, hetkel on selle jääkväärtuseks 1,5 miljonit krooni, vahendasid ERRi raadiouudised.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40155
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Minu arusaamist mööda peaks (ja Skandinaaviamaades see ka nii käib), et kui radarid avastavad tegevuse, mis kvalifitseerub kui "hostile" (nt ballistiliste rakettide start Eesti suunas), siis vajutatakse klaasi all olevat punast nuppu ja läheb lahti jooksmine - kes jookseb lennukiangaari suunas, kes keldrisse. Ühesõnaga käivituvad juba varem selgeks õpitud drillid.
Sireenid on Tallinnas olemas päästedepoode katustel (Nõmme oma on näha, kui tulla Nõmme ristmikule Mustamäe poolt - paistab depoo torni katusel selgesti) ja neid kamandab Päästeamet.
Minuteada mingit infolinki õhusuveräänsuskeskuse ja Päästeameti vahel pole.
Tegelikult on taktikaline ballistiline rakett ohtlik rohkem fikseeritud, kindlustamata ja suuremõõtmeliste rajatistele. Pealegi on mingist hetkest võimalik tema trajektoori ette prognoosida (ka mitme lõhkepeaga raketi puhul sajavad need maha küllalt piiratud alale). Ja raketikaitse (PAC-3, Arrow) on meile üle võimete.
Paindlikkuse ja täpsuse mõttes on hoopis ohtlikum taktikaline lennuvägi - sest seal võib kasvõi poole lennu pealt sihtmärki muuta ja lennata väga erinevates profiilides. Õnneks on ta aeglasem ja mis peaasi - selle hävitamiseks vajalikud vahendid (mõistagi piiratud ulatuses) on meile kättesaadavad.
Lennuväe paindlikkust olen üritanud ja mitmete surematute teemade all rõhutada - lennuvägi suudab täita kaugelt laiemat ülesannete ringi kui nt raketisüsteem - sama ringi ülesannete täitmiseks samas mahus oleks vaja mitmeid maapealseid raketisüsteeme, millest paljud pole võrreldavalt efektiivseid või milliseid pole reaalselt olemas - nimetage näiteks üks laiatarbe maapealne raketisüsteem, millega kustutada ära piiri taga asuvad S-300/400 radarid selleks, et meie 600 milli eest soetatud transpordilennukid saaks abi ohutult kohale tooma hakata. Näiteks asendamaks tüüpilist F-16 Eestis vajalikku relvakomplekti, oleks vaja 1. rannakaitse raketisüsteem 2. ÕT kesk- ja kaugmaa raketisüsteemid (uuemate AIM-120 lennukaugus küünib juba 160 km-ni) 3. radarivastane raketisüsteem 4. võibolla mingi maismaa raketisüsteem.
Samal (paindlikkus ja multifuntsionaalsus) põhjusel on ka vastase lennuvägi ohtlikum kui mistahes (mitte-tuuma) ballistilised raketid. Ballistilisel raketil on sul 2-3 lõhkepea varianti ja ülesanne on trajektoori keskel juba selge, aga mis on piloodi kaardi peal ja mis on tiibade alla pandud, selgub tihti alles siis, kui need juba sihtmärgile langema hakkavad.
ABM vastame parima input/output suhtega meede on oluliste kohtade kindlustamine ja toimiv hoiatussüsteem koos selgeks tehtud varjumise drillidega. Rohkem tuleks muretseda lennuväe ohu pärast.
Mul oli üks hea tuttav Norras, kes teenis seal pikalt õhutõrjes polaarjoone taga. Õlleklaasi taga on ta rääkinud, mismoodi sealkandis olid ettevalmistused tehtud (Põhja-Norra asus kohe Murmanski ligidal). Drillides aeti taga sekundeid - oluline oli ÕT rakettide varu lendu saata ja edasi olid loetud hetked aega, et isikkoosseis jõuaks 30 meetri sügavusel graniidis asuvasse varjendisse - sest oli teada, et mõningate minutite pärast tuleb aatom nende baasi pihta. Ja kõik oli karmilt kindlustatud - mingi tavalõhkepeaga Iskanderiga poleks seal midagi teha olnud. Ilmselt soomlasi ka Iskander eriti ei ehmata, sest seal on piisavalt ettevalmistusi tehtud. Meil on aga nähtavalt ebakindel tunne......arvake, miks...sest meie ehitame plekkangaare ja kaitseme end diplomaatilise retoorika tõrjetulega. Sellest on ka tingitud Eesti poliitikute paanika igal võimalikul juhul - samal ajal soomlased kehitaks sama asja peale lihtsalt õlgu. Eks nad ise tajuvad kah, et turvafirma paanikanupp ikka iseenda rusikaid päriselt ei asenda.
Sireenid on Tallinnas olemas päästedepoode katustel (Nõmme oma on näha, kui tulla Nõmme ristmikule Mustamäe poolt - paistab depoo torni katusel selgesti) ja neid kamandab Päästeamet.
Minuteada mingit infolinki õhusuveräänsuskeskuse ja Päästeameti vahel pole.
Tegelikult on taktikaline ballistiline rakett ohtlik rohkem fikseeritud, kindlustamata ja suuremõõtmeliste rajatistele. Pealegi on mingist hetkest võimalik tema trajektoori ette prognoosida (ka mitme lõhkepeaga raketi puhul sajavad need maha küllalt piiratud alale). Ja raketikaitse (PAC-3, Arrow) on meile üle võimete.
Paindlikkuse ja täpsuse mõttes on hoopis ohtlikum taktikaline lennuvägi - sest seal võib kasvõi poole lennu pealt sihtmärki muuta ja lennata väga erinevates profiilides. Õnneks on ta aeglasem ja mis peaasi - selle hävitamiseks vajalikud vahendid (mõistagi piiratud ulatuses) on meile kättesaadavad.
Lennuväe paindlikkust olen üritanud ja mitmete surematute teemade all rõhutada - lennuvägi suudab täita kaugelt laiemat ülesannete ringi kui nt raketisüsteem - sama ringi ülesannete täitmiseks samas mahus oleks vaja mitmeid maapealseid raketisüsteeme, millest paljud pole võrreldavalt efektiivseid või milliseid pole reaalselt olemas - nimetage näiteks üks laiatarbe maapealne raketisüsteem, millega kustutada ära piiri taga asuvad S-300/400 radarid selleks, et meie 600 milli eest soetatud transpordilennukid saaks abi ohutult kohale tooma hakata. Näiteks asendamaks tüüpilist F-16 Eestis vajalikku relvakomplekti, oleks vaja 1. rannakaitse raketisüsteem 2. ÕT kesk- ja kaugmaa raketisüsteemid (uuemate AIM-120 lennukaugus küünib juba 160 km-ni) 3. radarivastane raketisüsteem 4. võibolla mingi maismaa raketisüsteem.
Samal (paindlikkus ja multifuntsionaalsus) põhjusel on ka vastase lennuvägi ohtlikum kui mistahes (mitte-tuuma) ballistilised raketid. Ballistilisel raketil on sul 2-3 lõhkepea varianti ja ülesanne on trajektoori keskel juba selge, aga mis on piloodi kaardi peal ja mis on tiibade alla pandud, selgub tihti alles siis, kui need juba sihtmärgile langema hakkavad.
ABM vastame parima input/output suhtega meede on oluliste kohtade kindlustamine ja toimiv hoiatussüsteem koos selgeks tehtud varjumise drillidega. Rohkem tuleks muretseda lennuväe ohu pärast.
Mul oli üks hea tuttav Norras, kes teenis seal pikalt õhutõrjes polaarjoone taga. Õlleklaasi taga on ta rääkinud, mismoodi sealkandis olid ettevalmistused tehtud (Põhja-Norra asus kohe Murmanski ligidal). Drillides aeti taga sekundeid - oluline oli ÕT rakettide varu lendu saata ja edasi olid loetud hetked aega, et isikkoosseis jõuaks 30 meetri sügavusel graniidis asuvasse varjendisse - sest oli teada, et mõningate minutite pärast tuleb aatom nende baasi pihta. Ja kõik oli karmilt kindlustatud - mingi tavalõhkepeaga Iskanderiga poleks seal midagi teha olnud. Ilmselt soomlasi ka Iskander eriti ei ehmata, sest seal on piisavalt ettevalmistusi tehtud. Meil on aga nähtavalt ebakindel tunne......arvake, miks...sest meie ehitame plekkangaare ja kaitseme end diplomaatilise retoorika tõrjetulega. Sellest on ka tingitud Eesti poliitikute paanika igal võimalikul juhul - samal ajal soomlased kehitaks sama asja peale lihtsalt õlgu. Eks nad ise tajuvad kah, et turvafirma paanikanupp ikka iseenda rusikaid päriselt ei asenda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
http://www.postimees.ee/?id=231112Aspelund kirjutas:Mis meie VERA'st saanud on? Peale info, et lepingud sõlmiti, valitseb praegu absoluutne vaikus. Nagu polekski tšehhidega kaupa tehtud.
A.
Väidetavalt...
Eestil on olemas ka passiivradarid nimega VERA-E. Passiivradarid ei saada ise mingeid signaale, vaid ainult mõõdab neid, mida lennukid näiteks raadiosidet kasutades välja saadavad. Seetõttu on passiivradareid keeruline avastada, mis Eesti olusid arvestades on väga vajalik.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40155
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Mina avastasin juba ammu sellise postmargisuuruse pildi:
http://www.mil.ee/?menu=ohuvagi&sisu=oseire
võrdle
http://www.omnipol.cz/OMNI2224/VERAE_leaflet.pdf
Väikse otsinguga leiab muide ka nende asukoha. Ärge nüüd arvake, et FSB neid avalikke materjale juba analüüsinud pole.
http://www.mil.ee/?menu=ohuvagi&sisu=oseire
võrdle
http://www.omnipol.cz/OMNI2224/VERAE_leaflet.pdf
Väikse otsinguga leiab muide ka nende asukoha. Ärge nüüd arvake, et FSB neid avalikke materjale juba analüüsinud pole.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Technoviking
- Uudistaja
- Postitusi: 1
- Liitunud: 03 Mär, 2010 20:37
- Kontakt:
Aga millised on passiivradar eelised aktiivradari ees ja vastupidi.Sellest olen aru saanud passiiv radar ise ei kiirga ja püüab ainult kiirgavaid kehasi.Miks siis ei võiks olla väljas ainult passiivradarite peal ,enamuse maailma riikide relvastusest olevatest radaritest moodustavad ikkagi aktiivradarid?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist