Ekspress: Pitka seisab rahapuuduses tühjalt

[kaur3]

Lipulaev Admiral Pitka seisab rahapuuduses tühjalt

26. mai 2011

http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=46635826

Loodetavasti aitab asekantlser Tumm varsti oma merevennad taas laineid murdma. Veri on paksem kui vesi.

Kaptenleitnant Lauri Tumm on Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler alates 28.03.2005.

http://www.mod.gov.ee/et/lauri-tumm

[mili]

Huvitav kas 2008 ei tehtudki siis midagi http://www.epl.ee/artikkel/450073
Mereväel pole ühele miinilaevale meeskondagi panna, see tähendab siis
ca 30 inimest, Pitkale läheb tervelt 43.
Ehk paraneb asi pisut selle läbi http://www.mil.ee/?id=3392

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ehk paraneb asi pisut selle läbi http://www.mil.ee/?id=3392

Ei parane.

Sõjalaevade mehitamise pearaskus on ikkagi mitte ohvitseridel, vaid meeskonnal - s.t kaadriallohvitserkonnal. Ja kui ohvitsere on siia sõjaväkke kõiksugu imetrikkidega a la "eilsed naljalipnikud - tänased majorid" tekitatud juba sitta kanti, siis meie allohvitserkond oma palgasuhtega 1:7 riigikogujate palgasse jookseb täna lihtsalt laiali.

Ja nii lihtne see ongi.

[Viiskümmend]

See on näide kuidas ühe uue relvasüsteemi elutsüklikulud terve väeliigi põlvili suruvad. See ongi see "osta lihtne - käigus hoida kulukas" näide, mille eest meid hoiatakse.
Kolme Sandown klassi miinijahtija elutsüklikulu on tänaseks ju ületamas nende soetuskulu, ka brittidele käisin need ju ülejõu.

[Kapten Trumm]

Sandowni programmi on ka siin foorumis küll esitletud kui jätkusuutlikku "elutsükli hanget" (erinevalt süsteemitust vanaraua ostmisest). See oli nii jätkusuutlik, et laevadelt võeti isegi maha originaalkahurid (ja pandi pärast ikka Sergeid peale).

Tegelikult on MV täna algalistele allohvitseridel-reameestel (madrustel) põhineva süsteemi (ja ka lühikese ajateenistuse idee) sisuline pankrott.

Ehk õpetlik näide neile, kes ikka unelevad väikesearvulisest kõrgprofessionaalsest missiooniväest.

Aga olukorras, kuis põhimass teenib 8 kuud, ei õnnestuks ka mehitamine ajateenijatega, sest hetke teenistusaeg on liige lühike ning kui teised lähevad üle 6 kuu peale, siis mereväes teenistusaeg 18-24 kuud tähendab samasugust pankrotti, kus ajateenijad üritavad igat moodi mereväge vältida.

[hummel]

Mereväes on laevadel ajateenistus 11 kuud, aga nooremallohvitsere keeldutakse põhimõtteliselt selle ajaga välja õpetamast. Probleemid olevat osaliselt ka peastaabi jonnakuses, kes nõuab järjekindlalt maaväelisi elemente. Samuti on süüdi Merevägilased ise, kes on laevadel aastatega kokku keeranud võrdlemisi gemüse-sarnase personalilahenduse, kus ajateenijate ja kaadri ülesanded on läbisegi sõltumata auastmest. Olen kaadrilt kuulnud jutte, et mõned ajateenijad-madrused pidid sageli teravamadki olema, kui mõned kaadri-maadid, aga ajateenijal laeval maadiks saada pole kuidagi võimalik. Arvestades tingimusi, siis ega laevale head kaadrimaatidest/madrustest personali ei tulegi.

Kindel on see, et lähiaastatel kaitseväelase palka sedavõrd kergitada ei õnnestu, et Merevägi suudaks laevameeskonnad läbinisti kaadrist välja panna. Kui üldse kunagi suudab. Samas tuleks kõrgemalt poolt suurelt luubi alla võtta Mereväe siseringis aastatega juurdunud omanäolised personalialased arusaamad, mis on samuti osaliselt ajateenijaid sisaldavast Maaväest täiesti erinevad ning mis tunduvad olevat mitte just efektiivseimad.

Minu arusaam on, et Mereväele tuleb teha olude kardinaalseks parandamiseks paar olulist ettekirjutust:
1) Laevadel tuleb hakkama saada meeskonnaga, kus kaadri ametikohtade arvukus ei ületa 55%. Et kui näiteks Pitka meeskond on 45, siis sellest u 20 peaksid olema ajateenijad.
2) Kaadri ametikohad peaksid algama (mõningate eranditega) n-vbl ametikohast, kuna ajateenijatele peaksid jääma mdr ja maadi ametid.
3) Üle vaadata kaadri karjäärisüsteem. Pole normaalne ega allohvitseridele eriti motiveeriv, kui divisjonis lõpevad allohvitseride ametikoha auastmed pm v-vbl-ga, ohvitseride omad aga...
4) Enamus laevadest peaks olema aastaringi enamuse ajast komplekteeritud ajateenijatega ja vähemalt praktiliselt (mitte vb teoreetiliselt - st kaadrit on ehk vähem, kui peaks) väljasõiduvalmiduses. Ei teagi hetkel, mis see mereväe laevastiku seis ja arv on? Igatahes on 3 Sandowni, millest 2 võiksid olla ajateenijatega mehitatud, 1 reservis; Pitka peaks olema koguaeg mehitatud; Tasuja või Kristiina ka vähemalt emb-kumb korda-mööda. Kui laevad jätta aastaks-paariks tühjaks, on peagi sama seis, mis Pitkaga.


Tegelikult tuleks tõsiselt kaaluda ka Mereväes laevadel ajateenistuse pikendamist 11 kuult 17 -ni. Esimesed 6 kuud oleks SBK, MBK/NABK, MEK/NAEK ja viimased 11 kuud teenistus konkreetsel laeval. Reservi enne jõulu või jaani. Ka nõuka armees oli minuteada mereväes teenistus 3, maaväes 2 a. Kas mitte ka EW ajal ei olnud laevadel ajateenistus pikem? Ajateenija saab ka praegu arvestatavat toetusraha, millega isegi hädapärast elab üle - eriti kui söök ja elamine prii.

Praegu oleks selliste muutuste tegemiseks just ainuõige aeg, sest valmised on ära olnud ja ei pea populismuse mõtttes paanitsema. Eks saab ka rahvale raha jätkuva kokkuhoiuga põhjendada.

[Kapten Trumm]

Kas see Soome sõjalaev, mis hiljuti ühe piraatide laeva põhja lasi, oli mehitatud ajateenijatega?

Minu mõttekäik on selline, et nii palgalisele reakoosseisule asja ülesehitamine ja ajateenistuse lühendamine on mõlemad pankrotimaigulised ideed - vähemalt nendes vägedes, kus on vaja reaalselt oma valmidusülesandeid täita.

Muidugi, kui reserv koosneb struktuurikastidest, millega keegi midagi teha ei kavatse, on kama kaks, kas teenistus on 1, 3, 6 või 12 kuud. Lihtsalt mida pikem, seda kallim see on.

Tõneäoliselt järgmine tagasilöök (peale kaadriväeosade igikestva kaadrinappuse) saabki tulema kaadriväeosadest, kus ühel hetkel tõdetakse, et ajateenistusest laekuv algmaterjal on kehvavõitu. See võimadab hakata arendama diskussiooni eluvõimetu süsteemi pidamise perspektiivitusest.

Aga leida ajateenijast madrust 17 või 24 kuuks, kui maaväe enamus pääseb kuue kuuga, saab võimatu olema.

[hummel]

Kas see Soome sõjalaev, mis hiljuti ühe piraatide laeva põhja lasi, oli mehitatud ajateenijatega?

Ei olnud minuteada. Aga muidu kodusadamas on tema meeskond komplekteeritud enamuses ajateenijatest. Kui meie Mereväe laevad on käinud pikematel välisreisidel, on tegelikult ikka natuke ajateenijaid ka vaikselt kaasa pandud, et personalipuudust katta.
Soomes suudetakse muidu toota sarnaselt maaväega ka laevadele ajateenistuse käigus nii madruseid (enamus 9 kuud) allohvitsere, kui aspirante (12 kuud). Meil miskipärast mitte!


Võimalik, et Mereväes laevadel ajateenistuse pikendamine ei oleks eriline probleem, kui seda korralikult põhjendada. Võimalik, et kui ajateenistus oleks iseenesest vormilt asjalik (sh merepraktika), oleks ehk isegi soovijaid laevale 17 kuuks. Motti aitaks pisut tõsta ka Maaväest kõrgem toetusmäär 12.-17. kuul. Näiteks u 250 EUR maadile ja 200 EUR madrusele. Lisaks võimalikud tasulised merepäevad välismaal. Kokkuvõttes ühe ajateenija listis pidamine ikka 3-4x odavam lugu, kui ühe kaadri.

Maaväelise automaadiga võsas jooksmise ja roomamisega pole aga ajateenijal tsiviilis hiljem kahjuks suurt midagi tarka peale hakata - seega ei tasu ka maaväes ajateenistuse diferentseerimine kuidagi ära.
Aga maaväes 6 kuud oleks ka liiga liiga lühike.

[Some]

Kusjuures päris huvitav mis mereväe kutsealustest sõjaolukorras saab... Pannakse kõik mobiliseeritud neljale laevale?

[Lemet]

Võimalik, et Mereväes laevadel ajateenistuse pikendamine ei oleks eriline probleem, kui seda korralikult põhjendada.

Ilmselt oleks üks võimalus ka väljaspool militaarsüsteemi kasutatava eriala koos seda tõendava dokumendiga saamine. Poolteise aastaga peaks see ju igati reaalne olema, Pärnu merenduskeskus õpetab nelja kuu ja kuskil 400 õppetunniga välja madrus-motoriste.

[Kapten Trumm]

Pärnu merenduskeskuses ei pea madrus läbima SBK-d ja NAK-i, mis kokku võtavad pea pool teenistusajast.

[Lemet]

Seda küll, aga 4 kuul ja 17 kuul on ka pisike vahe ja mingi madrusekoolitus peaks mereväe alustel ju nii ehk naa antama. Lisaks sellele on laevadel teisigi erialasid, mis ka tsiviilis kasutust leiaksid.

[Kapten Trumm]

Reaalses elus on selle tee peal ees peastaabi mingi osakond, kes ütleb, et ei mingit sõduri/madruse ega allohvitseri ametikohta/auastet ilma vastava (st maaväe) koolituseta, sest kord on selline ja lõpetada isetegevus. Ja siis võtaksid tulevased sonarioperaatorid seljakoti selga ja trambiks mitu kuud mööda Aegviidu metsa ja teeks mööda mereväebaasi platsi "vasak-parem" ja teevad kätekõverdusi.

Mulle jääb selline paindumatus ka arusaamatuks. Aga kõigest ei peagi aru saama, Eestis on tähtsal kohal ka esoteeriline teadmine. Aga selleks, et asjad muutuks, peab enne merevägi tühjaks jooksma. Kaitsestruktuuris on mitmeid kordi "otsast alustatud" ja alustatakse ka seal. Mida kiiremini see juhtub, seda kiiremini asi võibolla õigest otsast laheneb. Kuna masu on läbi ja naaberriikide tööjõuturg nõuab, siis see aeg pole enam mägede taga.

[Leo]

Kas see Soome sõjalaev, mis hiljuti ühe piraatide laeva põhja lasi, oli mehitatud ajateenijatega?

Soome mereväe lipulaeval, mis äsja käis Somaalia rannikul piraate jahtimas, oli pool meeskonnast mereväe kaader (k.a. sõjakooli mereväe liini kadetid ehk tulevad kaadriohvitserid) ja teine pool reservväelased. Huvilistest puudu ei tulnud. Reservväelased teenisid peamiselt madruste ja allohvitseride kohtadel nii, et vastutav isik oli kaader ja asjatajad reservistid. Näiteks oli laeva pearelva, 57 mm Bofors kahuri vastutav mereväe kaadri ylikersantti ehk vanemseersant, meeskonna moodustasid reservistid madrusest seersantini. Asi toimis, sest reservistid olid nende hulgast, kes ajateenistuses olid saanud just laevakahuri väljaõppe.