Selline möll käib, et anna olla !
Kol. Palm räägib, et EV riigikaitse õpetuse alused on kasvatada
1) on Eestile lojaalne kodanik, kellel on positiivne hoiak ja valmidus vajaduse korral Eestit kaitsta ning kes tegutseb lähtuvalt õigusriigi põhimõtetest;
2) järgib demokraatlikke väärtusi ning on solidaarne ja vastutustundlik;
3) mõistab riigikaitse seotust erinevate ühiskonnaelu valdkondadega;
4) väärtustab kaitseväelase elukutset, kaitseväge ja vabatahtlikku tegevust Kaitseliidus ning selle eriorganisatsioonides;
5) teab riigikaitse korraldust ning kaitseväe ülesehitust ja ülesandeid ning riigikaitset reguleerivaid õigusakte;
6) teab kodanikukaitse põhimõtteid;
7) tunneb huvi riigikaitse ja sõjaajaloo vastu;
8 ) teab NATO kollektiivse kaitse põhimõtet;
9) on omandanud esmased oskused ohutult relva käsitseda, esmaabi anda, kriisiolukordades käituda ja tegutseda;
10) teab topograafia põhialuseid, orienteerub maastikul kaardi ja kompassiga ning käitub keskkonda säästvalt.
ksf Trumm ja Lemet räägivad (ma eeldan), et oleks vähemalt
1) Eestile lojaalne kodanik, kellel on positiivne hoiak ja valmidus vajaduse korral Eestit kaitsta
4) väärtustab kaitseväelase elukutset, kaitseväge ja vabatahtlikku tegevust Kaitseliidus
6) teab kodanikukaitse põhimõtteid;
7) tunneb huvi riigikaitse ja sõjaajaloo vastu;
9) on omandanud esmased oskused ohutult relva käsitseda, esmaabi anda, kriisiolukordades käituda ja tegutseda;
10) teab topograafia põhialuseid, orienteerub maastikul kaardi ja kompassiga.
Peab tõdema, et 1992 (no see 90-ndate algus ja isegi keskpaik on üldse üks halb aeg midagi võrrelda ja hinnata, sest iga vähe vanem kodanik mäletab, milline
nerazberuhha siin igas valdkonnas oli) ei oleks olnud eriti mõeldav ega võimalik (või poleks olnud ajakohane) riigikaitse tunnis õpetada nt. tegutsemist lähtuvalt õigusriigi põhimõtetest; järgima demokraatlikke väärtusi; mõistma riigikaitse seotust erinevate ühiskonnaelu valdkondadega; aduma riigikaitse korraldust ning kaitseväe ülesehitust ja ülesandeid ning riigikaitset reguleerivaid õigusakte või NATO kollektiivse kaitse põhimõtet....
Selles suhtes jah ei oleks saanud tänases riigikaitse õpetuse mõistes midagi samaväärselt kasvatada/harida.
No ja kuna kunagi ei saa üheselt öelda, et "pole võimalik", siis midagi ilmselt oleks olnud ka võimalik aretada.
Mingitlaadi "riigikaitse õpetust" või nii. Kuna mina näen selles nn "riigikaitse õpetuses" kahte võrdselt tähtsat aspekti, sõjalised ja tsiviilkaitselised algteadmised ning isamaaline kasvatus, siis 90-ndate alguses selle teise aspektiga erilisi probleeme ei olnud ja isamaalis-patriootlike väärtushinnangute eraldi noortele õpetamist nii väga vaja ei olnudki (ei olnud karjuv vajadus selle järele).
See õpetajate küsimus oleks olnud muidugi vägagi aktuaalne, sest nagu ka praegu - õpetajast oleneb vaat et rohkemgi, kui pädevatest õpikutest ja õppekavadest. Samal ajal oleks neil õpetajatel pidanud siiski olema mingisugunegi kava/plaan/ühtne ja ühine eesmärk, mida selle kiirelt organiseeritava "riigikaitse õpetusega" saavutada tahetakse. Et igaüks ajab ise nurgas oma asja, see oleks olnud selline "peedist pesumasinale trumli" tegemine rohkem. Ja selge tema on, et vana nõukaaegse sõjalise algõpetuse õppekava ja õpikutega (ka osade õpetajatega) ei oleks saanud lihtsalt sujuvalt jätkata.
Ka mina näeks loomulikult parema meelega seda, et meil ei oleks tekkinud nn "kadunud põlvkond(a)(i)", aga no hinnata seda, kui kadunud mingi 90-ndate põlvkond selle kõige tulemusena on mina ei oska mitte. Kuna nõukaajal hakkas see treenimine ja punaarmee järelkasvu kasvatamine pihta sisuliselt kohe kooli alguses (7-9 aastselt) ja "pioneeriikka" jõudnud said juba täisdrilli
siis see "kadu" ei olegi seal 90-ndatel nii suur kui võiks arvata. "Kaod" hakkasid teoreetiliselt tekkima siis, kui seal 1984 ja edasi sündinud hakkasid jõudma "drillimisikka", mis omakorda oli varasem nõukaajal ja hilisem Eesti Vabariigis, ehk siis kusagil 1997-1998 ja edasi. Ja jumal tänatud, et siis juba asjaga tegeleti...
....ma olen siia nii pikki tekste juba trükkinud, et ma tõsiselt ei viitsi enam häid allikaid ja viiteid otsida ja sestap kasutan lihtsalt Wikit
Esimene riigikaitseõpetuse õpik ehk metoodiline materjal, milles oli kohandusi ja tõlkeid nõukogudeaegse sõjalise õpetuse põhjal, anti haridusministeeriumi poolt tegelikult välja juba 1991. aastal (autor E. Veskimägi). Esimene riigikaitseõpetuse ainekava valmis 1997. aastal.
Edit:
Lisan fotosüüdistuse.
Õpetajate Leht 14.09.1991a hind 20 kopikat
Lisaks taasloodi 1989a Eesti Noorkotkaste ja Kodutütarde Organisatsioonide Liit mille esimene üleriiklik kokkutulek toimus 1990a. 1991 hakati Kaitseliidu malevate juurde looma ENKOL-i malevaid ja noortel oli võimalus nendega liituda. See kõik on parem, kui tühi koht ja puuduv riiklik "sõjalise algõpetuse" või "riigikaitse" õppekava ja tunnid. Seda enam, et kogu see teema on iseseisvuse taastamisest alates olnud vabatahtlik.
Aga minu jätkuv seisukoht sellele kõigele vaatamata on, et me "kaotame" jätkuvalt oma noori, sest riigikaitse õpetus ei ole koolides kohustuslik.
Mõni ime et laatsarettide ees iga õppuse eel "vene trollide" rivid on.