Piirivalve taastamine

[alax]

Natuke droonidest piiri lähedal. Mõned aastad tagasi oli niimoodi, et kui nähakse drooni kuskil piirivööndis, et siis fikseeritakse see ja kantakse käsuliinis edasi. Nüüdseks on juba arusaam tekkinud, et piiri lähedal on vajalik droonide allatoomine.

[nimetu]

Natuke droonidest piiri lähedal. Mõned aastad tagasi oli niimoodi, et kui nähakse drooni kuskil piirivööndis, et siis fikseeritakse see ja kantakse käsuliinis edasi.

Eks see oligi pigem tingitud sellest, et midagi muud tarka nende droonide puhul ei suudetud teha. Huvitav kas nüüd on vaikselt hakatud EW võimekust aretama PPAs? Seda ma eriti ei usu, et neid hakatakse kõmmutama.

[alax]

Kui on kahtlane droon, siis kõmmutatakse alla. Ainult, et ükski kuul ei tohi sattuda Vene poolele.

[nimetu]

Kui on kahtlane droon, siis kõmmutatakse alla. Ainult, et ükski kuul ei tohi sattuda Vene poolele.

Kui meil nii osavad mehed on, siis nad küll teenivad oma palga välja.

[mutionu]

Kui on kahtlane droon, siis kõmmutatakse alla. Ainult, et ükski kuul ei tohi sattuda Vene poolele.

Ehk siis jääb kehtima endine olukord. Kuuli(de)ga drooni allatoomine, eeldusel, et tegu pole automaatjuhtimisega ja/või operaator pole idioot, on selline Viking loto auku minev õnnemäng.

[Galileo]

Kõuts ja Saar nõuavad Postimehe veergudel jälle sõjaväestatud piirivalve taastamist.

Jüri Saar ja Tarmo Kõuts: Eesti kohus on taastada sõjaväeline piirivalve
Tarmo Kõuts, viitseadmiral erus
1993–2000 piirivalveameti peadirektor
Jüri Saar
TÜ professor
JAGA FACEBOOKIS
KOMMENTEERI
PRINDI ARTIKKEL
JAGA ARTIKLIT
13. aprill 2017 19:46
Piirivalve | FOTO: Tauno Tõhk / valitsuse kommunikatsioonibüroo

Piiri tagant pärit ohud nõuavad piirivalve taastamist iseseisva sõjaväelise organisatsioonina, kirjutavad Tartu Ülikooli professor Jüri Saar (VE) ja kunagise piirivalveameti juht Tarmo Kõuts (VE).

Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga (EL) 2004. aastal kulgeb meie idapiiri mööda ka ELi ja Venemaa vaheline piir ning alates Eesti ühinemisest Schengeni piirkonnaga 2007. aastast vastutab Eesti selle eest, kes ja kuidas sisenevad seaduslikult ühenduse sisepiirideta alale. Pärast Eesti liitumist NATOga samuti 2004. aastal on Eesti ja Vene vaheline piir kahte suurt sõjalist jõudu eraldavaks piiriks ja samas ka nende kokkupuutepunktiks.

Piirivalves võib rääkida kahest erinevast mudelist ̶ militaar- ja tsiviilmudelist. Seaduspärasus on, et rahulikel arenguperioodidel tooni andvad patsifistlikud ideed viivad tsiviilteenistuste osatähtsuse kasvule. Ja vastupidi, kui rahvusvahelises suhetes kasvavad pinged, hakkavad üha suuremat rolli mängima militaarpõhimõtetel üles ehitatud riigistruktuurid.

Euroopa ja ka Eesti liikusid viimased aastakümned kiiresti tsiviilmudeli suunas. Maailmas ja Läänemere piirkonnas valitseb täna aga täielikult uus julgeolekupoliitiline olukord, mis on seotud eelkõige islamimaailmast pärit inimeste kontrollimatu sisenemisega Euroopasse ja Venemaa ettearvamatu käitumisega.

Migrandid Ungaris Austria piiri suunas kõndimas / Scanpix

Näiteks ELi lõunapiiril nähti rahumeelse laienemise raames ette suuremate ja tihedamate sidemete loomist Türgiga kuni sinnamaani välja, et see riik võetakse vastu ühenduse täisliikmeks. Olukord muutus järsult 2015. aasta suvel, mil leidis aset kontrollimatu rahvastikuränne üle ELi lõunapiiri. Ühe aasta jooksul sisenes sel viisil ühenduse territooriumile circa miljon identifitseerimata isikut.

Seoses uue julgeolekusituatsiooniga vaadati eelmisel aastal üle ELi piirivalvekontseptsioon. Eesmärgiks seati Euroopa piirivalve väljakujundamine. Eelmise aasta septembris võeti vastu ELi määrus 2016/1624, millega loodi autonoomne ELi piiri- ja rannavalve amet Frontex.

Selle koosseisu hakkavad kuuluma ELi piiri- ja rannavalve teenistus (endine Frontex) ning liikmesriikide piirihalduse eest vastutavad riiklikud ametiasutused. Kui varasem Frontex tegeles üksnes ELi tasemel riikide piirikaitseliste tegevuste üldise koordineerimisega, siis nüüd muudeti Frontex ELi tasemel tsentraliseeritud ametiks, mille kiirreageerimisüksuses on 1500 meest.
Hävitav «reform»

Eesti sõjaväeliselt korraldatud piirivalveamet kasvas ja arenes tõhusalt toimivaks organisatsiooniks, mis vastas kõigile ELi ja Schengeni leppega ühinemisel Eestile esitatud nõuetele. Eesti edukas ühinemine Schengeni viisaruumiga toimus 21. detsembril 2007 just tänu meie piirivalves valitsenud heale töökorraldusele ja efektiivsusele. Piirivalve väljaviimine kaitseväeteenistuse seaduse alt leidis aset 1. juulil 2007, mis on väga küsitav samm. Kõige suurema jälje on jätnud Eesti piirivalvele aga selle ühendamine politseiga. Praegusel kujul alustas politsei- ja piirivalveamet (PPA) tööd 1. jaanuaril 2010 ja sellest ajast korraldab piirivalve tööd PPA piirivalveosakond.

Meie piirivalve reorganiseerimisega leidis aset kogu Eesti piirikaitse liikumine kaasaja julgeolekuolukorra nõuetele vastupidises suunas. Kuigi räägiti palju võimekuste liitmisest, tähendas reform tegelikkuses iseseisva riigipiiri valvamisega tegeleva teenistuse viimist uue ühendameti osakonnaks. Kahjuks on edaspidi toimunud Eesti piirivalve võimekuse seiskumine ja tagasiminek.

Piirivalvur Eesti-Vene piiril / Tauno Tõhk / valitsuse kommunikatsioonibüroo

Eesti praegune piirivalve korraldus, mil peamiseks tegevuseks on piiril valitseva olukorra vaatlemine ja ohtude hindamine, võib toimida küll rahuajal, ent kriisi kõrgemates astmetes lakkab see kindlasti toimimast. Varasem kordonite süsteem on raskelt kokkuviidav nelja politseiprefektuuri struktuuriga. Kui peaks kujunema olukord, mil massiline kodanikuallumatus ja ähvardus idapiiri suunalt leiavad aset üheaegselt, satub PPA kohe silmitsi küsimusega, kuhu tuleks korrakaitseline ressurss operatiivselt suunata. Politseiasutuse loogika järgi on prioriteetne valdkond ju sisekaitse, mistõttu piiriülestele ohtudele reageerimise võimekus paratamatult väheneb.

Piirivalvurite koolitus on tänaseks viidud täielikult politseikoolituse alla ja piirivalvurite koolitussüsteemi erinõuetega arvestamine on aasta aastalt langenud. Sisekaitseakadeemia reformimise ja Narva viimise kavad ähvardavad anda niigi räsitud piirivalvurite koolitamise süsteemile lõpliku hoobi.
Eesti kohustus

On väga küsitav, kas Eesti piirivalve suudab praguses olukorras täita neid nõudeid, mida meile esitab uus arusaam ELi välispiiri kontrollimisest. Praegune olukord ei vasta ka organisatsiooniliselt ELi uuenenud Frontexi nõuetele. PPA ei saa politseiasutusena kuuluda tervikuna Euroopa piiri ja rannavalve teenistuse koosseisu. Seda ei võimalda ka PPA piirihalduse büroo õiguslik seisund. Pealegi, ELi uue loodud piiriteenistuse nimetuses sisaldub ka rannikukaitse, aga Eestis tuleb alles alustada selle võimekuse loomisega.

Meie piirivalve reformimine PPA loomise käigus kannab praeguseks lõppenud ajastu vaimu ega ole sisuliselt valmis uute ohtude tõrjumiseks. Koostöövõimekus kaitseväe ja Kaitseliiduga on seoses PPA moodustamisega sisuliselt olematu. Üheks probleemide puntraks kujuneb piirivalve ja luureametkondade vajalikul tasemel koostöö korraldamine. Tegevus eriti seire alal eeldab väga tihedat teabealast koostööd ka NATO liitlastega. Politsei kui tsiviilteenistus ei saa olla niivõrd tihedas koostöös teiste riikide militaarstruktuuridega militaarteabe alal. Politseiluure ja politseiline koostöö teiste riikide politseiliste ametkondadega on hoopis teise loogikaga tegevus.

Piirivalve eriüksus / Tauno Tõhk / valitsuse kommunikatsioonibüroo

Piirikaitseteenistus peaks olema valmis esimesena reageerima piiri suunalt pärit ohtudele, sealhulgas massilisele piiriületuse, hübriidohule (nn rohelised mehikesed) ja suutma minna sõjalise konflikti korral esmase kaitseliinina otsesesse lahingutegevusse.

Eestis tuleb taasluua iseseisev piirivalveteenistus kui Euroopa piirivalve ja rannikukaitse agentuuri juhtimise alla kuuluv riigikaitseline struktuur. See struktuur peaks olema siseministeeriumi, mitte politseiameti haldusalas, kuid peab samas olema sõjaväeline valitsusasutus. Mobilisatsiooni ja sõjaolukorra korral muutuks see asutus automaatselt osaks Eesti kaitseväest. Luua selline asutus vastavuses ELi nõuetele on meie kui ELi liikmesriigi otsene kohustus. Me ei saa liikuda muule Euroopale vastupidises suunas.

[MG-3]

IMHO olen ka ise töötanud kolmel erineval perioodil (2005-2013) piirivalve ridades. Nii siis, kui oli KV koosseisus, kui oli eraldi PVA ja siis viimasena PPA. Mis seal salata, läks järjest allamäge. Kõige suurem kahju ehk oli sõjaväeliste auastmete kadumine kui 2007a lõpus Kaitseväest lahku löödi. Piirivalve kaitseväe teenistuse eriliigina on ilmselgelt parim variant.

[nimetu]

Saates "Suud Puhtaks" arutleti kaitsevõime teemadel ja seal andis üsna palju tooni just piirivalve sõjaväestamine. Sellise tarkuseni jõudmine võttis "ainult" 7 aastat. Valdav osa mulle tuttavaid piirivalvureid olid ammu seisukohal, et PPA on värdmoodustis, mille tõttu kannatab reaalne võimekus. PPA projekti üks eesmärk - raha säästmine efektiivsuse tõstmise läbi - tegelikkuses ei teostunud ja säästud tulid hoopis töötajate arvu vähenemisest. Nüüd on hakatud seda ka avalikumalt arutama. Muidugi nüüdseks on juba rong läinud ja tuleks jälle sisuliselt nullist alustada.

http://www.err.ee/618450/suud-puhtaks-u ... -on-piisav

[Lemet]

Pisut OT, aga terve see saade oli ju sisuliselt sellises toonis, et selle võiks tervikuna sildistada kui oma riigi kallal virisekate ja mõjuagentide kokkutulekuna. Nagu seda siinselgi foorimil on aastaid tehtud. Alates piirivalvest ja tsiviilkaitsest ja lõpetades laiapõhjalise tervet riiki hõlmava riigikaitse olemasolematusega. Rääkida vabariigi paarikümneaastase kestvuse jooksul täna asju, mis pidanuks olema teemaks 15-20 aastat tagasi- kui see nii kurb poleks, siis oleks ju peris naljakas...strateegiline planeerimine

[Fucs]

http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/suu ... ud-puhtaks

[gooligan]

Eilsest saatest jäi kõlama, et "sõjaväestatud piirivalve" on lahendus kõikidele meie muredele. Mulle tundus see pigem laskumine ajaloolissesse rahvusromantikasse, kui tõsiseltvõetava võime loomine.
Enne kui alustame sisust, on üks põhimõtteline küsimus - kellega täpsemalt plaanitakse need uued ja võitlusvõimelised üksused mehitada?!?
Täna on PPAl puudu Ida-Virumaal ca 200 meest/naist (kusjuures sealkandis on kõrgem palgakoefitsent). Suures organisatsioonis sees on võimalik ressurssi erinevate ülesannete vahel tõhusamalt jagada. Nii teevad piirivalvurid piiriäärsetes külades tihti piirkonnapolitseiniku/konstaablitööd ja vastupidi politseiametnikud on abis piirivalvamisel ja kurjategijate püüdmisel. Eraldiseisvatena kukuks pikali nii politsei kui piirivalve - oleme taastanud kaks ühel jalal seisvat organisatsiooni.

Selge on see, et uue struktuuri (taas)loomisel on vaja taastada iseseisev käsuahel, tugistruktuurid (kokad, it arendustiimid, raamatupidajad ja kõigest muust mis sinna vahele jääb). Ja see kõik ei ole mitte ainult ülikallis vaid ka tarbetu.

Karm reaalsus on see, et igal aastal jääb 6000-7000 last sündimata selleks, et säilitada praegune rahvastikustruktuur (vt lisaks http://epl.delfi.ee/news/arvamus/rein-t ... d=51018065 ).
Kõigil riigiametitel peaks olema juba täna laual lähteülesanne, kuidas kestlikult struktuure vähendada. Inimesi ei ole ja üleöö juurde ei tule.

PS! Füüsilise piirivalve tähtsus on nii-ehk-naa vähenemas (ebaseadusliku piirületuse esmane fikseerimine toimub tehnika abil) ning põhifookus on salakaubavedajate, inimsmuugeldatajate, narkomuulade jms püüdmine (suhteliselt analoogne töö kui politseil, sõjaväega pole siin küll midagi pistmist).

Kas piirivalve peaks olema lahingvõimeline võtmaks vastu esimest lööki piiril nt Pihvka dessantnikute vastu? See eeldaks ju siis ikkagi raskelt relvastatud üksuste/paralleelstruktuuride loomist. Kas hakkame siis arendama Piirivalve TT üksuseid? Piirivalve
Pigem oleks siis EKVl mõistlik välja arendada piirikaitse kiirreageerimisüksused, mis eesliinile tormavad, kui kuumaks läheb.

[Kapten Trumm]

Täna on PPAl puudu Ida-Virumaal ca 200 meest/naist (kusjuures sealkandis on kõrgem palgakoefitsent). Suures organisatsioonis sees on võimalik ressurssi erinevate ülesannete vahel tõhusamalt jagada. Nii teevad piirivalvurid piiriäärsetes külades tihti piirkonnapolitseiniku/konstaablitööd ja vastupidi politseiametnikud on abis piirivalvamisel ja kurjategijate püüdmisel. Eraldiseisvatena kukuks pikali nii politsei kui piirivalve - oleme taastanud kaks ühel jalal seisvat organisatsiooni.

Minuteada siseministeeriumi/PA/PVA juhtkonnal ei hoidnud keegi püstolitoru kuklas kui võeti vastu otsus minna üle 100% kutselisele personalimudelile.
Täna võib selle tulemuseks hakata vaikselt "FAIL" kirjutama.
Kui täna on PPA-s tõesti olukord, kus iga uurija laual on 100+ "asja" ja faktiliselt uuritakse ainult "kõrgenenud õiglustunde puutumusega" asju, on juba päris kehvasti.
Või nagu Elmar Vaher tunnistas Kohvri loo järel - 5-st piiririkkujast tabatakse 2-3 (st paremini ettevalmistatud ja ohtlikum osa jääbki leidmata, sest ajaks, kui patrull nende jäljed avastab, on nad juba kaugel. Täiskutseline personalimudel asutuses, millel on selged sõjalised/SA ülesanded, on väikeriigis täielik hiirelõks, esmapilgul isuäratava juustutükiga, kuid selle hammustamisel laksab valusalt.

Mehhanism, miks probleemid (sh see 200 meest puudu) on järgnev:
1. minnakse üle kutselisele personalile, esiti on kõik hästi - tase tõuseb, juhtumeid menetletakse kiiresti, kaob mingi ajateenijate jama jne.
2. on asi natuke aega töötanud ja midagi saavutanud, tekivad ootused - kõrgem palk, tipptasemel varustus jne. Selleks aga napib raha, sest enamus läheb..palkadeks.
3. raha eriti juurde ei anta, sest riigiametnike palgad pole kunagi kuigi ahvatlev häälte allikas
3. selleks et ootusi vähegi täita, algab optimeerimine - vähem personali, multifunktsionaalsus, keerukam töö - mis omakorda suurendab nõudeid personalile
4. kõrgemad nõuded personalile keeravad veel palgatõususoovile vinti peale.
5. vint muudkui keerab ja keerab, kuni jõuame SELGE JAMANI: piir on võsas ja patrullitav 1 kord ööpäevas (ehk sisulise valveta), politseiuurijad jõuavad avalduste peale saata vaid vastuskirju" kriminaalasja ei algatata, kuna süüdlast pole võimalik leida", liiklusjärelevalve samahea kui puudub (vaadake kasvõi linnas tumedaks toonitud esimeste küljeklaaside levikut), juhtimiskeskus patrulli mingi vähemtähtsama asja peale kohale ei saada (sest polegi kedagi saata).
6. pidevalt kasvav töökoormus ja töö keerukus süvendavad rahulolematust, mis viib lõpuks lahkumiseni (kaua ikka neid lubadusi kuulad).
7. kogu teemale keerab veel vinti juurde näiteks väliskeskkond - idanaabri tegemised jne.

Seda, et Eestis pole inimesi, keda ei saa aastakeseks riikliku sunni teel panna üht või teist tegema, pole mõtet rääkida. Pooled mehed kaitseväkke ei jõua ja naistest 99% pole üldse mingisuguseid kohustusi. Oleme ise valinud tee, ja jõudnud tupiku ligidale. Tupik jõuab kätte siis, kui idanaaber paar vinti juurde keerab (seni pole õnneks keeranud). Riiklik julgeolek aga ei saa põhineda õnnel või vedamisel, vaid ikka riskide selgel tunnistamisel ja aukudega väsimatul võitlemisel.

Kas piirivalve peaks olema lahingvõimeline võtmaks vastu esimest lööki piiril nt Pihvka dessantnikute vastu?

Nüüd sa natuke utreerid ju. Piirivalve peaks olema aga võimeline toime tulema olukorraga, kui kümned rohemehikesed hakkavad Eestisse imbuma. Kas muidu enamvähem varustusega seltskond, keda on umbes rühma jagu 30 km piirilõigu kohta suudab tõkestada täna nt roheliste meeste sisseimbumist üle maismaapiiri? Kes neid tõkestama hakkab? Soome piirivalvega on pilt selge - kui asjad tõotavad kõrbelõhna, siis mobiliseerib PV vaikselt oma reservid (keda iga aasta ajateenistuses õpetatakse ja kordusõppes täiendkoolitatakse) ja sellega kasvab PV arvukus tunduvalt.

PS: ma ei arva, et peaks piirivalveameti taastama, liigne adminstruktuur ja lisakulu. Küll aga tuleks panna PV-le selged sõjalised ülesanded, sest see nõuab mõtlemist senisest RA kontekstist kaugemale ja ehk jõuab siis lõplikus tões veendunud PPA juhtkonnani ka arusaam, et sedasi võib-olla ei saagi edasi. Sõjalised ülesanded: võime tulla toime piirikaitsega "hallil ajal".

[Kriku]

Minuteada siseministeeriumi/PA/PVA juhtkonnal ei hoidnud keegi püstolitoru kuklas kui võeti vastu otsus minna üle 100% kutselisele personalimudelile.
Täna võib selle tulemuseks hakata vaikselt "FAIL" kirjutama.
Kui täna on PPA-s tõesti olukord, kus iga uurija laual on 100+ "asja" ja faktiliselt uuritakse ainult "kõrgenenud õiglustunde puutumusega" asju, on juba päris kehvasti.

Nende lausete omavahelisest seosest ma küll aru ei saanud

[Kapten Trumm]

Siis sa ei saanud ka mu teksti mõttest aru.
Mõte on lihtsustatult selles, et suuresti tänu täiskutselisele teenistusele (millega käib kaasas ülisuur palgakulu ja pidev surve palga ja igasugu hüvede kasvuks) on tänases eelarves saavutatud juba olukord, kus personal on ülemõistuse ära kärbitud ja tekivad lausa anekdootlikud lood. Ühe inimese võimed on siiski piiratud 8-10 tunni efektiivse tööga ööpäevas ja 5-6 erineva tegevusega. Personal on ära kärbitud seepärast, et igas kohas oleks vähemalt keegi olemas ja sellele võiks vähegi normaalselt maksta.

See, et politseid pole tänaval näha või pisivarguse ohvril pole mõtet enam politseisse pöörduda, tuleb just sellest, et pole inimesi, kes asjadega tegeleks.

Täpselt samas seisus oleks täna tõenäoliselt ka Kaitsevägi, kui palgaarmee oleks 2005 ära tehtud.

[Kriku]

Ikka ei saa aru. Kas sa kujutad tõesti ette mittetäiskutselist uurijat?