Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.

[Manurhin]

Mis Keskerakonda puutub, siis delfist käis läbi üks arvamuslugu, mille kohaselt püsib KE koos senikaua kuniks Savisaar nende eesotsas on. Kui Savisaar aga ameti maha paneb, võib tekkida kaks uut erakonda - üks eestlastest koosnev ja eestimeelne, teine aga kõiksugu toomidest-kõlvartitest koosnev paduvenemeelne. Kui elujõuliseks esimene osutuks, on küsitav, teisel aga poolehoidjatest puudust ei tuleks.

[aest]

Lobjakas on oma teesi - Savisaar on asendamatu - varemgi raiunud.

[Yks]

Jälgides valimisvõitlust ja kuulates valimisjärgseid kommentaare olen märganud,et paljud ei taha teineteisega mängida.
Rõivas ütles eile peale valimivõitu nemad Keskerakonnaga valitsust ei moodusta.
Eelmine nädal oli Kukus peaministrite debatt kus Mikser keeldus tulemast Helmega koos saatesse. Sotsid on igapool ka varem EKREd äärmuslasteks pidanud.
Vabaerakonna Talvik täna raadios oli ikka väga imestunud kuidas rahvas Refomi valib ning kahtles reformi ausas tegutsemises. Samas Vabaerakonna parteidistsipliin võib olla väga vaba.
Isamaa ja Reform pole ka suured sõbrad nii,et põnev saab olema.
Minu arust tegi Rõivas vea välistades Keskerakonna, konsultatsioonid mitmel rindel annaks neile palju tugevamad argumendid läbirääkimistel.
Põnev aeg saab olema loodan,et suudetakse ühisosa näiteks julgeoleku teemal leida ning tuleb elujõuline valitsus.

Lisaks on nüüd ees veel parteisisesed võitlused kes saab millise ameti jne.

Sotsid peavad EKRE't mitte äärmuslasteks vaid vasakradikaalideks. Vähemalt nood sotsid, kel on IQ normaalne. Kahel suurusel on vahe sees. Ja loomulikult ei kipu nad koalitsiooni erakonnaga, kes võtab ära nendegi elektoraati.
Lugege EKRE ja sotside programme ja te märkate kattuvusi. Maailmavaateliselt on EKRE tõsi konservatiivsem, kuid see konservatiivsus pole selgelt parempoolne!

Samamoodi on EVA ja IRL kohati sarnase maailmavaatega ning IRLil on oht marginaliseeruda, kui EVA suudab tõestada, et oma võimekust ajada poliitikat, mida nad sõnades lubasid. Väga suur osa täna IRL'ile hääle andnutest ei andnud seda EVA'le ainult seetõttu, sest arvasid et nende hääl läheb nö raisku. Kuna EVA tõestas enda elujõulisust, siis saab nüüd oluliseks et ta ei teeks "rohelisi" ja oleks jätkusuutlik. Järgmisel korral võiva paljud IRLile hääle andnutest hääletada just EVA poolt!
Ka on EVA hetke liider (kes pole isegi EVA liige!) Talvik kordades karismaatilisem kui embkumb IRL käilakujudest. IRL peab vägagi selgelt tegema omad järeldused. Kuna neil meesliidritega on nagu on (pink on täis selliseid halle või liiga kirevaid meessost kujusid), siis võiksid nad vaadata oma naiste poole.

[Yks]

Lobjakas on oma teesi - Savisaar on asendamatu - varemgi raiunud.

Vahet pole. Max kaks tsükklit võiks Savisaar seenior veel vastu pidada. Siis näeme, mis juhtub. Võibolla juhtub see ka varem. Pakun, et paari aasta jooksul hakkab Savisaart nägema avalikkuse ees palju harvem.
Aga loomulikult pole mina tema perearst ning võimalik, et minu visuaalne hinnang on täiesti mööda.

[AKM]

Mis Keskerakonda puutub, siis delfist käis läbi üks arvamuslugu, mille kohaselt püsib KE koos senikaua kuniks Savisaar nende eesotsas on. Kui Savisaar aga ameti maha paneb, võib tekkida kaks uut erakonda - üks eestlastest koosnev ja eestimeelne, teine aga kõiksugu toomidest-kõlvartitest koosnev paduvenemeelne. Kui elujõuliseks esimene osutuks, on küsitav, teisel aga poolehoidjatest puudust ei tuleks.

Samas on jälle need paduvenemeelsed parteid senise kogemuse järgi osutunud vähe elujõulisteks, kuna slaavi kombe kohaselt üritab igaüks endale rohkem manti kahmata (loe: varastada) ja tavaliselt pööratakse põhjalikult tülli. Koostööd nad teha ei oska.

[aest]

Mulle tundub et vaatamata valimistel saadud häälesaagile pole pühamees Edgari (Lengi väljend) võim KE olnud kunagi varem nii hapral pinnasel kui praegu ning tema ohustajaiks pole mitte Ratas-Simsoni nn. opositsioon vaid hoopis toomid-kõlvartid stalnuhhinid.

[AKM]

Ega Edgar enam väga adekvaatne ja terav ei ole. Seega eks lähiajal mingit kangutamist võib oodata, samas on jälle kõik, kes tal peost söövad roosad ja rahul, seega miks peaks leivaisa jalgealust õõnestama?
Toomimutt on selline kahtlane, aga lähiajal pole ehk ohtlik, sest istub euroopas ilusa elu peal ja ilmselt niipea siia niite tõmbama ei satu. Kõlvart ja Stalnuhhin on vist veid "tuhmid"?

[Yks]

Ei ole ei Kõlvart ega ka Stalnuhhin rumalad. Ilmselgelt on ka nende hirmuunenägu see, et kui KE kokkuhoidev liim laguneb, siis lagunedes saabub katastroof. Seetõttu pakun, et peale Savisaare lahkumist leitakse kompromiss eestlasest mantlipärija (Ratas või Simson) ja mõne nö venelasest asevalitseja (Toom või Kõlvart) läbi. Iseenesest oleks see tegelikult ka EV jaoks parim lahendus. Et venelased ja isegi venemeelsed kanaliseeriksid oma poliitka huvi läbi KE, saades kohti parlamendis ja KOV'is, pigem kui läbi mingi radikaliseerunud venelaste partei, saades sisuliselt 0 kohta erinevate esinduskogudes.
Kui nende sõna (ja neid, keda nad esindavad on siiski märkimisväärne hulk) ei saa kuuldavaks siin nö seaduslikult ja normaalses protsessis, siis hakatakse seda tegema muudmoodi. Lisades meie julgeolekupoliitikasse veel ühe labiilsuse faktori.

[Mercurius]

Ehk tasub välja tuua valimiste võitja ja suure tõenäosusega uue valitsuse juhterakonna seisukohtade referaat:

1) Kes on teie kaitseministri kandidaat?
(REF): Oleneb valimistulemustest. Selgub pärast valimisi.

2) Mida on teil ette näidata eelmiste kaitseteemaliste valimislubaduste täitmise kohta?
(REF): Kõik eelmiste valimiste eel antud riigikaitselased lubadused on täidetud või täitmisel.

3) Mis on teie jaoks „esmane kaitsevõime”? (s.h. kaitsevõime rakendumise kiirus, maht ja vahendid)
(REF): Riigikaitse strateegias on sellest kuus tegevussuunda, millest elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine, psühholoogiline kaitse, sisejulgeoleku tagamine, tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele ja rahvusvaheline tegevus sõja ajal on seni käsitletud puudulikult ja enamasti on lähtutud rahuaja hädaolukorrast, mitte sõjast.
Eesti pole kunagi omanud illusiooni, et NATO nn vihmavari on piisav julgeolekugarantii. Seega on enesestmõistetav, et võtame väga tõsiselt oma Kaitseväe ja Kaitseliidu baasil üles ehitatavat kaitsevõimet.


4) Nimetage riike Eestiga võrreldavas julgeoleku keskkonnas, mis on teil eeskujuks kaitsekulude suuruse ja mõistuspärasuse planeerimisel?
(REF): Üha rohkem teineteisemõistmist on tekkimas meil norrakatega, kellega oleme julgeolekuväljakutse valdkonnas leidnud palju ühist. Loomulikult on meie riigikaitse ülesehitusse jätnud tugevad jäljed meie naabrid ja algusaastatel kriitilise tähtsusega toetajad Soome ja Rootsi.

5) Milliseid ülesandeid te näeksite maakaitsele ja üldiselt Kaitseliidule ning milliste ressurssidega on planeeritud nende täitmine? (Reservistid ja/või vabatahtlikud; relvastus)?
(REF): Kaitseliit on meie maakaitse ja rahva riigikaitsesse kaasamise võtmeorganisatsioon, mille tähtsust pole võimalik alahinnata. Kaitseliitlaste ülesanne on valvata ja kaitsta tähtsaid objekte, võidelda vaenlase väiksemate õhu- ja meredessantidega, eriüksustega, luure ja diversiooni gruppidega, viienda kolonniga mis tõenäoliselt aktiveeritakse. Sõjaaja ülesannete täitmiseks viiakse läbi Kaitseliidu täiendav komplekteerimine vanemate aastate reservväelastega.

6) Kas teie arvates on 2% SKT-st kaitsekulutuste tase terve Eesti kaitsmiseks piisav, ebapiisav või liiga suur?
(REF): 2% sisemajanduse kogutoodangust on meie riigi kaitsekulutuste miinimumtase. On arusaadav, et kogu vajaliku relvastuse ja varustuse hankimiseks oleks tarvis rahalisi vahendeid mahus, mis ületavad 2% SKT-st.

7) Kui on plaan kaitsekulusid tõsta, siis kui palju, mille jaoks ning millised on katteallikad?
(REF): Riigikaitses on oluline rahastuse stabiilsus. Tänases järsult halvenenud julgeolekuolukorras peaks Eesti lähtuma korrast, et kulutused moodustaks vähemalt 2% SKT-st, kuid ilmselt on tarvis ka täiendavad vahendeid infrastruktuuri loomiseks liitlasvägede või nende eelpositsioneerimisladude paigutamiseks Eesti pinnal. Julgeolekuolukorra järsul teravnemisel on kindlasti vaja täiendavaid erakorralisi summasid riigi ja kaitsejõudude valmisoleku tõstmiseks. Kokkuvõttes: kaitse-eelarve muutused on seotud julgeolekuolukorra muutustega, kuid ei tohi protsentuaalselt olla vähem kui 2% SKT-st.

8.) Kas ja milliseid investeeringuid toetate? Palun põhjendage.
*Rannakaitse.
*Iseliikuvad suurtükid.
*Tankid.
*Keskmaa õhutõrje.
*nn. Rahvasoomuk.
*Väikeüksuste varustus.

(REF): Konkreetsed investeeringuplaanid on ikkagi Kaitseväe arengukavades fikseeritud ja see on tulnud professionaalide ühisseisukohana. Tooksin välja mõned prioriteedid, mida pean ise olulisemaks.
-1) Kaitseväele ja Kaitseliidule vajalike side ja juhtimise ning luurevahendite, sõjaaja juhtimispunktide tehnika ja varustuse hankimine.
-2) Täielikult mehhaniseerida 1. jalaväebrigaad, sealhulgas osta puuduvad tankid ja iseliikuvad suurtükid, muu vajalik materjal.
-3) Keskmaa õhutõrje vahendite soetamine. See on prioriteetne investeering, kuid väga kallis. Esmalt peaksime seda küsima oma liitlaste käest.
-4) Alustada rannakaitse loomist, kuid sedagi on soovitav teostada liitlaste abiga – raskeid suurtükke ja maa-meri-tüüpi raketisüsteeme ei jõua Eesti riik üksi osta.

9) Milline on teie riigikaitse teostamise plaan B, kui territoriaalkaitse ebaõnnestub?
(REF): Kui territoriaalkaitse ebaõnnestub enne liitlaste saabumist, siis võimalik vastutegevus ehk võitlus agressoriga on sel juhul sissitegevus.

10) Kuidas suhtute võimalusse kaitsekulude tõstmiseks Eesti riigisektori võlakoormuse või muude kohustuste suurendamise abil? Olukorra eskaleerumisel muutub kommertsalustel krediidi saamine küsitavaks.
(REF): Kaitsekulude tõstmine Eesti riigisektori võlakoormuse või muude kohustuste suurendamise abil on vajalik sõjaolukorras, kus kehtib erikord. Tavaolukorras ei ole mingit põhjust erakorraliste lahenduste leidmiseks. Kõigepealt kasutame ära kõik riigi vahendid, siis reservid ning vajadusel võtame teistelt riikidelt laenu, nagu seda alati tehtud on. On võimalik ka relvastust võlgu võtta ning pärast selle eest tasuda või see tagastada omanikule. Võime arvestada ka liitlaste poolt antava sõjaks vajaliku materiaalse abiga. Finantsvahendeid riigikaitseks saab mitmel moel suurendada. Esiteks võttes raha reservfondidest ja kui sellest ei piisa, siis on krediiti võimalik võtta partnerriikidelt. Lisaks võib paljud kaitseväe puuduvad vahendid nagu tehnika võtta tsiviilühiskonnast ka riigikaitseliste sundkoormiste seadusega.

11) Milline on teie plaan tsiviilelanikonna kaitse osas sõjalise konflikti korral Eestis?
(REF): Igal ministeeriumil ja ametil, igal kohalikul omavalitsusel ja elutähtsat teenust korraldaval asutusel on oma roll ühiskonna toimepidevuses ning tsiviilühiskonna kaitses.

Plaan on uuendada strateegilise planeerimise dokumente (näiteks "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused") ja praktilisemas vaates rakendada riigikaitse arengukava ning siseturvalisuse arengukava.

Kindlasti me:
-suurendame valitsuse situatsiooniteadlikust;
-vaatame üle juhtimise poole ja vajadusel tugevdame riigikantselei koordinatsioonivõimekust;
-vaatame üle sidekorralduse tagamaks, et info liikumine üle Eesti oleks kiire, turvaline ja katkematu;
- vaatame üle varud ja selle soetamise, hoidmise ja võimaliku jaotamise põhimõtted ning vajadusel loome uusi ja suurendame olemasolevaid;
-vaatame üle elanikkonnale suunatud teavitustegevuse meetmed ja korralduse;
-vaatame üle evakuatsiooni korralduse ja kohaliku omavalitsuse rolli inimeste evakuatsiooni toetamisel.

12) Milline on teie hinnangul riigi julgeolekul mõju ühiskonna turvatundele üldisemalt ja täpsemalt inimeste riigist emigreerumisele või laste sündivusele?
(REF): Inimese ja ühiskonna turvatundele on meie riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitikal otsene mõju. Mida kindlam ja veenvam on meie riigipoolne käitumine kaasaegses julgeolekukeskkonnas ja infoühiskonnas, seda turvalisem on tegelikult meie inimestele pakutav elukeskkond. Kui Eesti julgeolek on tagatud, siis kasvab ka majandus, on tagatud välisinvesteeringute sissevool, tõusevad palgad ning on võimalik näiteks demograafilise meetmena tõsta lasetoetust.

13) Millised on teie poolt planeeritud võitlejate ja nende lähedaste sotsiaalsed garantiid sh. sõjalise konflikti korral?
(REF): Sotsiaalsed garantiid on reguleeritud valdkonna vastavates seadustes. Eesmärgiks on selgete sotsiaalsete garantiide süsteem välismissioonidel ja rahuajal kaitseväeteenistuses osalejatele ning nende lähedastele. Kui tekib reaalne oht meie kodumaa iseseisvusele ja sealt järgnev sõjaline konflikt, siis ei vaatle me eraldi inimestegruppi "võitlejad", vaid siin kaasub riigikaitsesse kogu ühiskond ja rahuaja sotsiaalsete garantiide mudel ei saagi enam toimida.

14) Milline on teie hinnangul NATO riikide sõjaline valmisolek Eestit kaitsta?
(REF): Venemaa kallaletung Ukrainale on konsolideerinud Lääne-Euroopa riike, sealhulgas NATO liikmesriike. On olemas täielik kindlus, et ohu korral Eestile käivitub Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 ehk NATO liitlased eesotsas Ameerika Ühendriikidega tulevad meile appi.

15) Milline on teie hinnangul NATO riikide valmisolek ebatraditsiooniliste sõjaliste konfliktide lahendamiseks Eestis?
(REF): Valmisolek on olemas. Relvajõudude poolelt on NATO valmis tegutsemiseks. Vajadus on teatud õigusaktide täpsustamiseks, seda näiteks hübriidsõja osas.

16) Kas olete teadlik NATO Artikkel 3-ega meile pandud kohustusest? Mis tasemel me seda teie hinnangul täidame?
(REF): Adekvaatsel tasemel. Riik tõstab kaitsekulusid, panustab kaitse-eelarvesse üle 2% sisemajanduse kogutoodangust ja investeerib riigikaitsesse 2015. aastal enam kui 400 miljonit eurot, et tagada Eesti kaitsevõime pidev areng. Lisaks sellele on valitsus otsustanud liitlasvägede siinviibimise kulude katteks eraldada täiendavad summad.

17) Millise kaitsekulutuste taseme juures tulevad teie hinnangul välisinvesteeringud Eestisse ja millise juures kaotame neid seoses julgeoleku riskidega?
(REF): Oleme NATO riik ning ühise vihmavarju all kaitstud, selles osas me ei näe seost välisinvesteeringutel Eestisse ja meie olukorral.

18) Kas Kreeka lahkumisel eurotsoonist kaotame suurema summa laenutagatisena kui on meie aastased kaitsekulutused?
(REF): Kreeka lahkumine eurotsoonist pole kindel, ja lahkumine ei tähendaks automaatset laenumaksete lõppu ega ka sel juhul „laenugarantii kaotust“ või varasematest kohustustest vabastamist. Eesti kaitsekulud on aastas suurusjärk suuremad kui kogu meie kapitalimakse tinglik nii-öelda „Kreeka osa“ ESM-is, ent kaudne kahju on suurem kapitalist.


19) Milline on teie nägemus lisa-vahendite panustamisel Siseministeeriumi valdusalas siseturvalisuse teostamiseks? (hetkel ca. 1,7% SKT-st) Millised oleksid vahendite katteallikad?
(REF): Siseturvalisuse valdkonda tuleb Reformierakonna arvates tugevdada. Siseminister Hanno Pevkur on välja pakkunud, et see number võiks olla 2% SKT-st analoogselt kaitsekuludega.

20) Kuidas teie nägemuses saab riik aidata kaasa kodumaise sõjatööstuse arengule?
(REF): Kuna rahvusvahelisel kaitsetööstuse turul on oma reeglistik, kus on kindel koht ka riigipoolsel toel ja garantiidel, on riigil oluline roll toetamaks meie kaitsetööstuse arengut.
Reformierakond on programmiliselt paika pannud, et soodustab rahvusliku kaitsetööstuse arengut osana riigi kaitsevõime arendamisest (vaatlusseadmed, mehitamata luurelennukid, päästekaatrid, tehnika hooldustoetus, küberkaitse, info kogumise, töötlemise ja jagamise süsteemid jne).


Kuhu läheb aastatel 2016, 2017, 2018, 2019 lisaraha?
http://www.fin.ee/erakondade-valimisprogrammide-analuus

Rahvusliku julgeoleku strateegia (riigikaitse ja siseturvalisus):
Eesti elanike turvatunne. Eesti elanike objektiivne informeerimine ning psühholoogilise kaitse arendamine, mis võimaldaks vältida vaenulike infomanipulatsioonide mõju. Tsiviilkontrollile alluvate ja liitlastega igakülgset koostööd tegevate eriteenistuste võimekuse oluline tõstmine.
(Soetatakse juurde 10 päästepaati.2017-2019 a soetatakse juurde kolm senistest suurema kandevõimega kopterit (arvestatud lisanduva ekspluatatsioonikuluga 15% - meeskonnad, väljaõpe, kütus, varuosad, hooldus, kindlustus jms); suurendatakse vabatahtlike päästjate rahastust; tõstetakse merepäästevõimekust.)
-128,2

Ehitab täies ulatuses välja Eesti idapiiri, sealhulgas Euroopa ja NATO välispiirile väärilise integreeritud tehnilise valvesüsteemi.
-70,9

Edendab diplomaatilisi, majandus- ja kultuurisuhteid, sealhulgas annab arenguabi ja teeb arengukoostööd kõigi riikidega, kui see on Eesti rahvuslikes huvides, järgides rahvusvahelist õigust. Eesti kõrge rahvusvaheline maine ja head suhted kõigi rahumeelsete ja oma kodanike heaolu, stabiilsust ja tehnoloogia arengut edendavate riikidega.
-66,0

Tõstab sisejulgeolekus töötavate inimeste palku, vaatab üle sisejulgeoleku süsteemi töötajate motivatsioonipaketi tervikuna, sihiga motiveerida väljaõpetatud spetsialiste pikaajalisele teenistusele.
-60,0

Hoiab riigi sõjalise kaitse kulude (kaitse-eelarve) vähemalt 2% SKT tasemel, lisaks finantseerib täiendavalt Eesti kui vastuvõtva riigi tegevusi, mis loovad tingimusi liitlaste püsivaks kohalolekuks Eestis.
-40,6

Toetab kaitseväelase elukutse ning sõjalise hariduse prestiiži tõstmist ühiskonnas, sealhulgas tõstab kutseliste kaitseväelaste palka ning 50% võrra ajateenijate hüvitist (sõdurigarantii).
-38,4

Rajab Rail Balticu, mis ühendab Eesti Kesk-Euroopaga. Elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine häda-, kriisi- ja sõjaolukordades. Venemaast sõltuvuse (gaas, elekter, transpordiühendused jne) minimeerimine ning infra- ja tarneühenduste mitmekesistamine, sealhulgas Eesti energia- ja transpordisüsteemide ühendamine Kesk-Euroopa ja Skandinaaviaga. NATO kollektiivkaitse rakendumiseks kriitilise tähtsusega tsiviiltaristu väljaarendamine.
-34,1

Loob ühtse riikliku laevastiku, selleks ühendab mereväe ja erinevate ametkondade (sh piirivalve) laevad ning arendab välja nõuetele vastava baassadama.
-32,0

Viib Ämari lennubaasi täielikku vastavusse kollektiivkaitse vajadustega ning rajab seal koostöös liitlastega regionaalse USA-Balti-Põhjala riikide õhuväe väljaõppekeskuse.
-30,0

Suurendab kiirreageerimisvõimekust omavate politseinike hulka kaks korda ja arendab politsei koostööd Kaitseväe ja Kaitseliidu vastavate struktuuridega (nn roheliste mehikeste tõrjeprogramm).
-16,0

Muudab riigikaitseõpetuse kesk- ja kutseharidust andvate õppeasutuste gümnaasiumiastmes järk-järgult kõigile kohustuslikuks.
-15,2

Loob piirivalve eriüksuse ja parandab piirivalve varustatust. Piiri paremaks valvamiseks võetakse kasutusele droonid.
-14,1

Vaatab üle ja vajadusel täiendab kriisi- ja sõjaolukordadeks vajalikud varud (ravimid, energiakandjad, Eesti tootjate toodetud toiduained ja muud elutähtsad kaubad).
-11,0

Parandab päästeteenistuse ja politsei varustatust, sealhulgas soetades lähiaastail ca 100 uut päästeautot ja ca 300 politseiautot. Enamiku väljavahetatavatest päästeautodest kingib riik vabatahtlikele.
-7,6

Toetab sisejulgeolekualast eelkutseõpet gümnaasiumides.
-7,6

Teostab vajalikud investeeringud katkematu side tagamiseks kriisisituatsioonides.
-6,1

Seab sisse tasuta kahenädalased riigikaitsekursused kõigile soovijatele, kes ei ole ajateenistust läbinud ega kuulu Kaitseliitu.
-4,8

Arendab Tallinnas lõplikult välja Sisekaitseakadeemia põhiõppekompleksi. Rajab Narvasse Sisekaitseakadeemia praktikabaasi ning politsei kiirreageerimise võime väljaarendamiseks spetsiaalse väljaõppekeskuse. Sellega tagab Ida-Virumaal aastas vähemalt 100 täiendava vormikandja kohalolu.
-4,2

Mereala paremaks kontrollimiseks ja kaitseks soetab uusi multifunktsionaalseid laevu, mis on suutelised tegema nii piirivalve, merepääste kui ka reostustõrje tööd ning on valmis täitma ka riigikaitselisi ülesandeid.
-3,3

Tugevdab Eesti diplomaatilist võimekust oluliste liitlaste ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures.
-3,2

Võtab kasutusele uue e-politsei süsteemi, mis lihtsustab politsei tööd välitingimustes ja lühendab menetlustele kuluvat aega.
-2,3

Toetab Euroopa Liidu piirivalveagentuuri tugevdamist, et seista vastu kiiresti kasvavale immigratsioonisurvele, toetab Euroopa Liidu sisenemis- ja väljumisregistri ellurakendamist ning uute piirikontrolli infosüsteemide kasutusele võtmist ELi välispiiril, mis võimaldaksid paremat kontrolli ELi välispiiri ületajate ja sisserändajate üle.
-2,0

Arendab valitsuse kriisikomisjoni ja regionaalsete kriisikomisjonide baasil välja kriisijuhtimisekeskused ja nende koordineerimismehhanismi elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks häda- ja kriisiolukordades ning sõjaajal.
-1,6

Kaasajastab kaitseväeteenistuse korraldust,ajateenistuse atraktiivsuse suurendamiseks tagab äsja ajateenistuse lõpetanutele esimese kolme kuu jooksul riigipoolse tervisekindlustuse.
-1,0

Kompenseerib kõigile reservkogunemistel osalejatele seetõttu saamata jäänud töötasu (kaitsepalk) ning seadustab tööandja kohustuse hoida ajateenistusse või reservõppekogunemisele kutsutule töökohta.
-0,8

Seadustab raskete kuritegude toimepanijatele täiendavate piirangute seadmise võimaluse (nt pedofiilidel jt seksuaalkurjategijatel ja narkokurjategijatel ei võimaldata muuta nime jmt).
-0,4

Kaalub sõjaliselt korraldatud eliitõppeasutusena riigikaitse süvaõppega gümnaasiumi loomist (riigikaitsegümnaasium).
-0,1

Mida me siit koalitsioonilepingusse julgeme loota?

[kaugeltuuriv]

Savisaar on kesikute boss seni,kuni piltlikult õeldes jalad ees lahkub.
Vaadates aga tema viimaseid esinemisi ja ka seda kõnet peale valimisi,siis peab tunnistama,et tõesti tundub,et tema teravus hakkab kaduma.
Kas see on seotud tervisliku olukorra või tõdemusega,et teda valitsusse niikuinii ei oodata ja targem on edasi tegeleda Tallinnaga on vaieldav asi.Pakuks ise viimast.
Nende protsent ca.25 on täiesti ootuspärane ja selle saavad nad seni kätte,kuni Savisaar on esimees(sellest 25% on kuskil 15 venelased ja 10 protsenti nii eestlased pakun),kui tema lahkub siis eestlaste hääled,kui näiteks Toom saab uueks juhiks ronivad üle kas sotsidesse,EKRE-sse ja mõni ka reformikate juurde.
Ma ei välistaks seejuures tulevikus näiteks Eesti Vasakpartei ühinemist Kesikutega.
Tahaks lisada,et lisaks puhtalt rahalistele panustele,tuleks vaadata ka majanduslikku poolt,samuti kuidas uus valitsus hakkab tegelema tõsisemalt selle Kreeka kollapsiga.Varem või hiljem see tuleb,hetkel liigutati seda edasi 3 kuud aga ega lõputult sellega ei saa venitada,mis tähendab aga pingelisemat finatsolukorda.
Oluline turvafaktor Eesti riigi seisukohalt on ka maapiirkondade elujõud,põllumajandus kogu selles eripäras,mis tagab nii toidujulgeoleku,kui ka korraliku sissetuleku nii elanikonnale,kui ka riigile.
Kindlasti ka riigi infrastruktuuri ühildamine Euroopaga on üks prioriteetidest.Rauteeühendus on tundub saanud nüüd täie vuugi sisse.Rääkisin siin ühe Norra ärimehega,kes oli vägagi huvitatud sellest ühendusest.
Tema sõnul on kaupade vedu väga aeglane Norrast,omades aga ühendust läbi Rootsi Soomega oleks võimalik näiteks panna käima raudteepraamid üle Soome lahe,et parandada kogu transiidisituatsiooni ka Skandinaavia jaoks,samuti on ka Rootsi ja Soome kaevandusettevõtted huvitatud paremast ühendusest Euroopaga,et olla konkurentsivõimelisem nii metalli,alumiiniumi,kui ka kivisöeturul.
Selliste ühenduste omamine eeldab aga ka nende turvalisust ja rannakaitse,merealade ning õhuruumi kontroll on siin väga tähtis.
Rannakaitses võiksime rohkem abi ja nõuandeid küsida meie lähiriikidest,nii Soomel,Norral kui Rootsil on selle alased head kogemused.Korralike rannakaitselaevade korpuste ehitamisega ei tohiks olla meil probleeme,isegi tuleks ettevõtteid selles osas riiklikult toetada.Turg ju selle jaoks on nii Lätis,Leedus on ju ka olemas.Ja tulemuste pealt võiks ju ka tulevikus neid pakkuda ka maailma laevaturule.
Kindlasti tuleks lõpetada kiirelt see piiri puhastamine,korralik märgistus ja turvatsiooni tegemine,piirivalve tuleks võimekamana taastada,eeldades samuti,et nad oleks võimelised esimesena asuma lahingukontakti vastasega.Seega peaks nad omama ka soomustehnikat ja mingit tankitõrjevõimekust.
Ja tuleks hakata kindlasti tegelema õhukaitse täiustamisega,kaasa arvatud hakata planeerima lennuväe tegelikku arengut.

[Martin Peeter]

Kindlasti tuleks lõpetada kiirelt see piiri puhastamine,korralik märgistus ja turvatsiooni tegemine,piirivalve tuleks võimekamana taastada,eeldades samuti,et nad oleks võimelised esimesena asuma lahingukontakti vastasega.Seega peaks nad omama ka soomustehnikat ja mingit tankitõrjevõimekust.
Ja tuleks hakata kindlasti tegelema õhukaitse täiustamisega,kaasa arvatud hakata planeerima lennuväe tegelikku arengut.

Ma olen selle tugevalt relvastatud piirivalve mõttekuse osas väga skeptiline. Pigem võetakse see sissetungi esimese tunni jooksul maha. Eelhoiatus võib jääda olematuks. Ja no lennuväge oleme me veel 10 aastat võimelised pidama vaid nii palju, et skautidele mingi dessantvõimekus tagada. Meil on väga piiratud ressursid ja kriitilised võimelüngad või -puudused. Seepärast peame me väga täpselt eriti just oma inimeste jõudusid kasutama ja muidugi piisavalt raha eraldama.
Minu meelest on esmane prioriteet sidevahendid, tulejõud (liikursuurtükid) ja kõigile jalaväelastele korralik varustus
Siis tankid.
Ja siis õhu- ja rannakaitse.

Piir muidugi tuleb korda teha, aga ükski tara, traataed ega kaamera ei peata vaenlast. Üle piiri võivad diversandid tulla palju kergemini Soome antud Schengeni viisaga ja relvad mingi kaubakonteineriga. Sisejulgeoleku osas tuleks panustada pigem vastuluurele ja märulivarustusele.

[Gideonic]

Ma olen selle tugevalt relvastatud piirivalve mõttekuse osas väga skeptiline. Pigem võetakse see sissetungi esimese tunni jooksul maha.

Kõik mehed igalpool ? Kui meile tehakse ootamatu äkkrünnak, siis vaevalt et vaenlane terve piirjoone ulatuses üle tuleb. Kui aga on väikegi eelhoiatus annaks relvastatud piirivalve korral mobiliseerida juba kordades suuremad jõud kui praegu saaks välja panna. Samuti saaks nad jätkata sissitegevusega, kui vaenlane on piirist üle.

Sissiüksuseid ja mobiliseeritavaid "abivägesid" praegustele elukutselistele oleks kindlasti vaja. Just selliseid kes kriisisituatsiooni süvenedes suudaksid piiril ka täiendavalt valvata JA omaksid sissiväljaõpet. Iseasi kas meil ilmtingimata on seda vaja piirivalve koosseisus teha. Aga vaadates ülesandeid, tunduks kõige loogilisem.

[Kapten Trumm]

no lennuväge oleme me veel 10 aastat võimelised pidama vaid nii palju, et skautidele mingi dessantvõimekus tagada

Skautide meredessantvõimekus on soomuse paksuse nahka juba lastud, nimelt esialgne õhukesesoomuseline XA-180 ujus täiesti rahuldavalt, X-188 enam ei uju (tal pole vinte ka taga) ning CV läheb põhja nagu telliskivi kui vette satub. Selleks, et muuta Pasi laevalt nii öelda dessanteeritavaks, on sinna vaja ülestõstetavat lainemurdjat ning õhuvõtu snorklid.

[Martin Peeter]

[Kõik mehed igalpool ? Kui meile tehakse ootamatu äkkrünnak, siis vaevalt et vaenlane terve piirjoone ulatuses üle tuleb. Kui aga on väikegi eelhoiatus annaks relvastatud piirivalve korral mobiliseerida juba kordades suuremad jõud kui praegu saaks välja panna. Samuti saaks nad jätkata sissitegevusega, kui vaenlane on piirist üle.

Sissiüksuseid ja mobiliseeritavaid "abivägesid" praegustele elukutselistele oleks kindlasti vaja. Just selliseid kes kriisisituatsiooni süvenedes suudaksid piiril ka täiendavalt valvata JA omaksid sissiväljaõpet. Iseasi kas meil ilmtingimata on seda vaja piirivalve koosseisus teha. Aga vaadates ülesandeid, tunduks kõige loogilisem.

Ma arvan, et äkkrünnaku stsenaarium Narva all võib olla umbes selline. Eestisse võib olla juba sokutatud mõne kaubakonteineriga rühma või kahe jagu erüksuslaste varustust ja laskemoona. Eriüksuslased sisenevad Eestisse erinevatest piiripunktidest turistide pähe, koonduvad juba Eesti territooriumil ja ründavad kordoneid tagalast. Soome jagab Venemaa kodanikele aastas oma pool miljonit Schengeni viisat ja Austria, Tšehhi, Ungari pole ka paremad. Muude vägede koondumine toimub kas Peterburis või toimuvad mingid juba rutiiniks muutuvad õppused, nagu praegu. Õppustel olijad ei tea, et võib tulla ka teistsugune käsk, seega korralikku eelhoiatust ei pruugi tullagi. Meie piirivalvurid on koondunud ikka 2-3 kordonisse või piiripunkti ja nende samaaegne mahavõtmine eriüksuste poolt on väga tõenäoline. Samal ajal hakkavad abijõud kusagilt piirist kaugemalt liikuma. Siis kõrvaldatakse piirilt kaamerad ja lastakse abijõud sisse. Peterburist sõidab Narva bussiga poolteist tundi ja Peterburi on 5 miljoniline linn hulga sõjaväeosadega, kus mingit koondumist märgata on luurel ikkagi üsna keeruline.
Parimal juhul jäävad üllatusrünnakust puutumata kodus ja patrullis parasjagu viibivad piirivalvurid, aga võrreldes kaitseliitlastega, kel relv kodus, ei ole nad palju paremad. Kodus viibiv kaitseliitlane on suurem probleem, kui kordonis olev piirivalvur, ehkki Narva puhul on ka siin teatud probleeme. Muu hulgas peaks arvestama ka seda, et kaitseliitlased ja nende aadressid võivad olla luure poolt välja uuritud.
Pigem on oluline kiire vastulöök, sest kogu riigi territooriumil olevat sõjalist võimekust ikka eriüksustega maha ei võta.

[Some]

Et ma juhuslikult teenisin aega nö sõjaväestatud piirivalvajana, siis võin öelda järgmist. Jah muidugi võidakse piirivalvekordoneid rünnata. Siinkohal küll küsimus kui ootamatult see juhtuda võib. Kordonid ei asu tavaliselt vahetult piiri ääres, rünnakuks tuleb kõigepealt piir ületada ja see annab häireks aega. Reservis olevad piirivalvurid ei riietunud voodis olles lahti, ainult saapad tuli jalga tõmmata häire korral. Häireks oli meie ajal enamasti piiririkkumine Sõjaolukorras otse loomulikult poleks me hakanud tankidega rinda pistma. Olime õpetatud hit and run kerge sissisõja pidamiseks, eeliseks oma territooriumi ülihea tundmine rohelisel piiril. Et siis põhimõtteliselt vastase logistika häirimine juba riigipiiril. Hetkel muidugi tikuks sedasorti lähenemine pisut Kaitseliitu dubleerima. Samas - mehed piiril on olemas. Neid üsnagi suur kogus Eesti mõistes. Suurem osa neist on alalises valmisolekus. Miks mitte neid riigikaitsesse kaasata? Need paartuhat meest oleks ikka tubli abi Scotidele ja KL-i VG-dele mobilisatsiooni katmisel.