Filmis väljendub parresiast Einar Laigna kogu talle omase jõulisusega. Salvav iroonia, halastamatult täpsed karakterite kirjeldused ning prohveti manitsev paatos on vahendid, mida Laigna täiuslikult valdab. Tema väljaütlemised tabavad ühtmoodi valusalt elukutselisi poliitikuid, usumehi, arvamusliidreid, intelligente, nominente, väliseestlasi. Kuivõrd parresiast väljendab tõde kogu oma olemusega, mitte pelgalt keele otsaga, siis on filmis fokusseeritud füsiognoomilistele detailidele – parresiasti miimikale, tema kehakeelele ehk protsessile, kuidas parreesia sünnib.
Nähtav youtuubis :«Vale, vale, vale, vale … kuhu sa vaatad, on vale, vale, vale ja valetamine.»
«Kui mõtelda, mis iseloomustaks viimase 70 aasta Eesti ühiskonna olemust ja tema sisemist seisundit, siis see võiks olla niisugune skulptuurigrupp, kus pingi peal istuvad armsasti perekond Olga Lauristin ja Johannes Lauristin ja nende süles on väike lapsuke Marju, ja selle all on kiri: tänulikult eesti rahvalt.»
«Intelligentidest on mul elukogemuse tõttu küllastumine, ma ei soovi nendega eriti suhelda.»
«Kes on need naispoliitikud, kes ei ole ühtegi last sünnitanud, kes seega ei taju õiget vastutust elu ees, kuidas saavad nemad teha otsuseid, mis mõjutavad teiste elusid?»
«Miks ma pean raiskama aega meie literaatide literatuuri peale, kui ma võin lugeda Aristotelest, Aquino Thomast, Anselmust – tõeliste mõtlejate teoseid.»
Mida olekski siia enam lisada!? Ehk ainult seda, et tegu on n-ö partisanifilmiga, mis on valminud peaaegu et ühemehesooritusena niisama hästi kui olematu raha eest. Aga mis parreesia see teistmoodi olekski … Ühesõnaga: armastage, vihake või naerge, aga see on olemas.
Parreesia 2015 Osa1
Parreesia 2015 Osa2
Parreesia 2015 Osa3