Üks sotsiaalne eksperiment

Reklaamid ette ning kajastused tagantjärele. Aga paluks et ikka militaarasjadega seotult...
Vasta
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Üks sotsiaalne eksperiment

Postitus Postitas Castellum »

Tegusad tüdrukud on teinud sellise katse:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitekt ... mas-linnas
Pagulasprobleemi kõrvale ka muud mõtteainet...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Üks sotsiaalne eksperiment

Postitus Postitas Fucs »

Kuna siin juba korra on minu poolt saanud hakata (kohati ka liiga palju) demonstreerima oma aeg-ajalt ette tulevat haiglaslikku mölapidamatust, siis minu mõtted antud teemal on järgmised.
Valikuvõimaluste hulgas oli kehastumine tänavamuusikuks, tänaval kerjamine, ratastoolis liikumine või burka kandmine.
Kõik kolm katsejäneste gruppi sümboliseerivad kedagi-midagi, sest neil on teatud tunnused, nad esindavad kedagi (teatud inimgruppe näiteks) või midagi (teatud religiooni, kombeid ja käitumistavasid), või nad kannavad teatud sümboolikat. Inimesed (ühiskond) annab kõikidele neile hinnangu lähtuvalt sellest, kuidas need erinevad grupid on ennast "tutvustanud", milline on indiviidi ja ühiskonna isiklik kogemus antud nähtustega ja millise üldmulje on erinevad grupid hinnanguandjale jätnud. Viimaste baasil teeb indiviid ja ühiskond omad järeldused, millest kasvavad välja hinnangud. Hinnangud saavad baseeruda isiklikul kogemusel, isikliku kogemuse puudumisel teiste kogemuste omaks võtmisel, või nende mõlemate segul. Ilma isikliku kogemuseta, teiste kogemuste omaks võtmisel, lähtutakse peamiselt teiste kogejate emotsioonidega tutvumisel saadud infost, kusjuures enim kaalu on infol, mis pärineb kas aksepteeritud arvamusliidrilt (liidritelt) või indiviidi jaoks usaldusväärselt (väärsetelt) kaaskodanikult. Järgmisel tasandil on üldisest inforuumist (meedia) saadav info mis jaguneb omakorda visuaalseks (videod, filmid, esinemised jms) ja literatuurseks (raamatud, ajalehed, kirjutav internetimeedia jms). Nii visuaalne kui literatuurne info jaguneb kodumaiseks ja välismaiseks, ning info omastamine (hinnangu andmine tõepärasusele) sõltub jällegi omakorda sellest, kes infot jagab, kas aksepteeritud autoriteedid või tundmatud infolevitajad. Sellest saab kõik alguse ja selle baasil (kas isiklik kogemus, või ülevõetud kogemus) kujuneb alati enne lõplikku hinnangu andmist (suhtumise kujunemist) esialgne arvamus (eelarvamus), mis saab vundamendiks. Üldiselt kipub olevat nii, et kui juba on kujunenud eelarvamus, siis indiviid hakkab otsima kinnitust oma eelarvamusele, mille käigus, olenevalt indiviidist, heidetakse kõrvale kõik see, mis ei kinnita eelarvamust ja võetakse täiendavalt omaks see, mis kinnitab eelarvamust. Seepärast on IMHO kõige tähtsam hinnangute andmisel indiviidi ja ühiskonna suhtumisele see, millised on inimeste eelarvamused, kust need pärinevad, ning millal on tekkinud (ajaskaala).

Tänavamuusikud. Sümboliseerib peamiselt andekat inimest vaatamata sellel, kas ta on sattunud elu hammasrataste vahele ja vajab materjaalset tuge, või esineb rahvale lihtsalt enese ja teiste rõõmuks. Selliste inimeste grupp on kinnistunud ühiskonna teadvusesse, kui muusikud (kultuurne, või kultuuri kandev inimene), kes on valdavalt rahumeelne ja "ajab oma asja" rahulikult kedagi otseselt häirimata.
Ühiskonnal (ja indiviidil) puudub kogemus (nii isiklik, kui ülevõetud) tänavamuusikute agressiivsusest ja seepärast hindab ühiskond neid kui mitte ohtlikud igas mõttes. Kultuurilst konflikti ühiskond ei taju.

Kerjajad. Sümboliseerib peamiselt absoluutselt vaesunud inimest ja abivajadust, mis võib olla paratamatu/möödapääsmatu, või võib ka olla mitte paratamatu või möödapääsmatu. Ühiskond tajub seda nähtust läbi indiviidide kogemuse. Indiviidide kogemused võivad olla erinevad - ta teab kedagi samas olukorras olevat inimest ja on juba andnud põhjustele ka hinnangu (nt. ebaõnn, väljapääsmatu olukord, lihtsalt laisk vms hinnang), ta tunnetab, kui lihtne või keeruline on sellesse olukorda sattuda (isiklik kogemus vms), ta teab läbi isikliku kogemuse, või ülevõetud kogemuse, et osad neist võivad olla (või on) lihtsad petturid. Nendest erinevatest kogemustest moodustub ühiskonna hoiak, mis on segu kaastundest, põlgusest ja neutraalsusest, olenevalt üksikindiviidi kogemustest. Ühiskonna ohuhinnang sellele grupile oleneb sellest, kas nad on agressiivsed või mitte. Meil (seni) üldiselt rahulikud, või väheagressiivsed ja seepärast ei pea ühiskond neid üldiselt ohtlikuks. Siia alla kuulub ka riigi sotsiaalpoliitika. Kultuurilist konflikti ühiskond ei taju.

Invaliidid. Sümboliseerib abivajajat kes vajab abi, sest see on paratamatu ja möödapääsmatu. Siia pole midagi eriti kirjutada. Ühiskond suhtub enamasti ja valdavalt kaastundega. Ohtlikuks ei pea. See, et neile pole loodud kõikvõimalikke inimväärseid tingimusi, ei peegelda niivõrd ühiskonna suhtumist invaliididesse või puuetega inimestesse, kuivõrd ühiskonna teadmatust ja arusaamade puudumist sellest, mida neile täpselt vaja on ja kuidas saaks vajadusel aidata. Siia alla kuulub ka riigi sotsiaalpoliitika, mis on selline nagu ta on mitte seepärast, et seda gruppi inimesi vihataks, kardetaks, põlastataks, võõristataks, või tuntaks ohtlikuna ühiskonnale. Kultuurilist konflikti ühiskond ei taju.

Burkakandjad. See on kõige intrigeerivam grupp ja kogu uurimine võeti ette ilmselt just selle grupi pärast, mitte tänavamuusikute, kerjajate ja invaliidide pärast. See on grupp, kes kannab ja omab neljast vaadeldavast grupist kõige rohkem ka sümboolikat. Sümboolikal on üldse väga tugev mõju indiviidi ja ühiskonna eelarvamustele ja seeläbi hinnangute kujunemisele. Haakrist, viisnurk, punalipud, Ku Klux Klan mütsikesed ja paljud muud on ehedad näited sümboolikast, selle mõjust eelarvamusele ja hinnangute andmisele. Samasuguseks sümboliks on muutunud moslemimaailma väliselt seesama burka. See ei ole juba ammu enam lihtsalt "kombekalt naisekeha kattev traditsiooniline riietusese". Ja seda mitte seepärast, et on must ja maani, vaid seda just ühe väikese detaili pärast, milleks on näo varjamine sellisel viisil, et nägu katval (riietus)esemel on ainsaks avaks väike pilu silmade juures. Ja asi pole isegi mitte otseselt selles detailis kui sellises, vaid selles, millisesse keskkonda sellise detailiga ilmutakse. Edasi juba hakkab oma osa mängima ka see, milline on eelarvamus sellise detaili kandjasse ja milline on ohuhinnang detaili kandvale indiviidile. nendest kokku moodustub hoiak ja suhtumine.

Meie kultuuris ja praktikas teatakse selliste (või teistsuguste) näokatete kandmist, näo varjamist ja keskkonda kus neid kasutatakse, läbi mitmete erinevate näidete, mis moodustavad isikliku, või ülevõetud kogemuse, ning mille alusel vormitakse indiviidi ja ühiskonna hinnang nähtusele.

Loor. Osaliselt või täielikult nägu varjav või kattev detail mida kasutavad naised. Seostub läbi kogemuse enamasti kas pulmade (pulmaloor), matuste (leinaloor), või teatud peakatte detailina (ei kata ega varja kogu nägu ja paistab läbi). Kõik teavad ilma pikema seletamiseta, milleks, kes ja kus sellist detaili kannab. Ei peeta ohtlikuks.

Karnevalimask. Ei vaja pikemat lahtiseletamist. Küll aga tekib siin juba teatud erinevus selles, kus maski kantakse ja miks. Karnevalil vms peol ei nähta probleeme. Tänaval käies vaadatakse halvimal juhul imelikult ja mõni vbl hoiab ka eemale. Sellise maskiga aga juveelipoodi, või panka sisenedes antakse detailile aga juba hoopis teistsugune hinnang lähtuvalt eelarvamustest ja kogemustest. Sest enamasti seostub selline põrsa või klounimaskiga tegelane juveelipoes ja pangas rööviga isegi siis, kui maski kandjal on meelel ainult head kavatsused. Sellises keskkonnas võrdub meie ühiskonna hinnangutes maski kandmine tahtega varjata oma nägu, sest korda tahetakse saata mitteaksepteeritud tegu. Ohuhinnang liigub skaalal ühest servast täiesti vastupidisesse serva ja sellist nähtust peetakse valdavalt ohtlikuks ja mitteaksepteeritavaks.

Suusamask, torusall, "balaclava" jms. Sama jutt mis eelmine. Suusamaskiga suusataj, kas rajal või tänavapildis ei tekita probleeme. Kaitseväelane polügoonil, metsas, või tänavapildis ei tekita probleeme. Küll aga mustas nahktagis suusamaskiga tegelane tänaval, poes, või pangakontoris. Sellise tegelase ilmumine avalikku ruumi, kui tema taust ja kavatsused pole teada, tekitab kohe väga kõrge ohuhinnangu.

Samaväärset näokatet kandev moslem(i naine) tekitab samasugust elevust, eelarvamust ja ohuhinnangut, kui ükskõik milline muu samasugust atribuutikat kandev inimene. Siia hakkavad lisanduma esmatasandi eelarvamusele (hinnang näo katmisele ja varjamisele) kohe järgmise tasandi eelarvamused, mis puudutavad kandja kultuuriruumi, kust ta pärineb, tema kombestikku, võimalikke kavatsusi ja kogemusi (nii isiklikke, kui ülevõetud), millest moodustub lõpphinnang ning indiviidi ja ühiskonna reageering sellele. Meil on valdavalt üle võtta selliseid kogemusi (mis kujutavad seda maailma, kus selliseid sümboleid kasutatakse, kust sellised inimesed pärinevad, millist kombestikku kasutavad, millega ennast nähtavaks tehakse ja milliste tegudega teiste teadvusesse jõutakse), mis tõmbavad võrdusmärgi vahele islami terrorismile, islami radikaalidele, peade maharaiumistele ja naiste kividega surnukpildumistele, sest just sellist kogemust pakutakse valdavalt ja ülekaalukalt ülevõtmiseks (ülevõetud kogemus) läbi meedia. Ja sellel on oma kindlad põhjused. Nii liituvad siin kaks võimast negatiivset sümbolit ühes isikus üheks hinnanguks. Ja hinnang sellele on: OHTLIK!

Ja alati ei pea sümbolid, ning sümbolite kasutajad ise olema ohtlikud, vaid võivad olla lihtsalt vastuvõetamatud, et tekiks tõrjuv ja keelav hoiak ühiskonnas. Minge haakristilipu ja Hitleri pildiga Toompeale lehvitama, või tõmmake Ukrainas tänaval selga Putini pildi ja VF lipuga särk ja te saate aimu, kuidas ühiskond selliseid sümboleid tolereerib ja millised on hinnangud vaatamata sellele, et lippu lehvitav, või Putini pildiga särki kandev kodanik ise ei kujuta mingit ohtu kellelegi, tal pole halbu kavatsusi ja sümbolid ise õiges keskkonnas (lipp muuseumis või koduseinal ja Putinisärk siis nt. Venemaal, antud näidete varal) ei kujuta ohtu kellelgi.

Sümbolitega mängimine on sügavalt eelarvamusi tekitav ja hinnanguid kujundav nähe, mida käsukorras muuta ei ole võimalik. Selleks, et muuta ühiskonna hinnanguid erinevatele sümbolitele, tuleks minna tagasi sinna algtasandile, kus hakatakse iga indiviidi tasemel looma eelarvamust ja kogemust, mida saab isikliku kogemuse puudumisel üle võtta. Et muuta ja luua algtasemel eelarvamust millestki, peab objekt, mille kohta seda arvamust luuakse, näitama end subjektile kujul, millist eelarvamust objekt endast luua tahab. Ehk et ma väidan, et (eel)arvamuste ja hinnangute kujunemine mingile nähtusele oleneb eeskätt permanentselt nähtuse olemusest ja sellest, millisena see nähtus ennast presenteerib, ning sekundaarne on see, millisena hindaja oma hinnangu vormistab läbi isikliku või ülevõetud kogemuse, kasutades selleks nii objektiivseid, kui subjektiivseid fakte, sest nii objektiivsete kui subjektiivsete faktide aluseks on ikkagi valdavalt objekti enesepresentatsioon.

Siin saab muidugi eristada sihilikku objektiivsete ja subjektiivsete "faktide" produtseerimist mingi sihiliku kujundi loomisel, kui selleks on teatud eesmärgid. Seda nimetatakse propagandaks ja ajupesuks. Mõlemaga käib tavaliselt kaasas ka faktide võltsimine, või moonutamine kellegi kolmanda poolt. Kui hinnatav objekt ise produtseerib enda kohta fakte ja need võetakse kasutusele eelarvamuse ja hinnangu andmisel, siis saame me rääkida õigesti või vääralt tõlgendatud faktidest hindaja poolt, kuid ei saa rääkida propagandast ja ajupesust.
Eksperimendi käigus selgus, et burkaga naistele ei olnud kõige ohtlikum mitte avalik tänavaruum, vaid hoopis akadeemiline keskkond.
Kas keegi "turvanaine" kuulub isikute hulka, kes moodustavad ja loovad akadeemilise keskkonna?
Kui see "turvanaine" teeb midagi ülikooli peldikus, siis kas selle teo kogemine seal ülikooli peldikus on akadeemilises keskkonnas kogetu?
Viimasel poolel aastal on meedia vallutanud diskussioon pagulaste välimuse ning nende religioossete sümbolite üle ning, nagu tavaks, käib avalik kohtumõistmine ikka naiste välimuse üle.
Kohtumõistmine käib esmatasandil sümbolite üle, mitte naiste üle. Teisel tasanadil käib kohtumõistmine, millist kultuuri, kombeid, tavasid ja käitumismalle kohtualune isik esindab, ning praktiseerib, olgu ta mees või naine.
Meie eksperiment näitas, et......Suurem osa ühiskonnast on kaasa läinud islamivastaste meeleoludega ning naine, kes kannab kombekalt keha katvat riideeset, saab suurema põlguse osaks kui naine, kes kõnnib tänaval ühegi riideesemeta.
Inimesed pole mitte "kaasa läinud", vaid on kujundanud nähtusele oma eelarvamuse, lõpparvamuse ja hinnangu lähtuvalt isiklikest või ülevõetud kogemustest. Sellest vormub ohuhinnang mis ütleb, et burkaga naine (seda enam, et burka all võib olla ka mees) võib olla ohtlikum, kui alasti naine. Vastupidise tulemuseni saame me jõuda ainult kahel viisil -

1. Burkanaine ja tema kultuur, religioon, tavad, ning käitumine presenteerib annast pikalt kui täiesti ohutu
või
2.Alasti naised presenteerivad ennast, kui tõsine oht nii ümbritsevate tervisele, elule, tõekspidamistele, kultuurile, religioonile, kui elukorraldusele.

Käsukorras, või juhendamiste teel see ei toimu mitte.

Vsjo :mrgreen:
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Üks sotsiaalne eksperiment

Postitus Postitas Svejk »

Austraallanna läks lati alt puhtalt, tegelikult ümberkehastumata ja segades proffessionaalsete kerjuste tööd 8)

Ma kunagi kah pulli pärast kehastusin kerjuseks, aga teenida õnnestus "vaid üks kroon". Ikkagi proffidele.

Seoses selle kõigega tuleb meelde üks vidio:

Arab with backpack bomb, crazy prank in Croatia
https://www.youtube.com/watch?v=1fC6Pxw1eLU
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist