Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

[Yks]

KRK-le oli raamatus antud erakordselt suured volitused, mis võimaldas tõsta seltskonna jalule sisetunde põhjal ja sellega ennetada ootamatusi. Ka tundub olevat lähtutud eeldusest, et KRK-a huvitab kohapeal toimuv kuidagi rohkem ja seetõttu oli seal tehtud rohkem isetegevust (moona peitmine kaevandusse) ja last but not least - Taavetis oli hajutatud formeerimine. See muidugi suurt ei aitaks, kui ohule õigeaegselt ei reageerita ning samad Iskanderid tabavad samu ladusid enne nende äravedamist.

Kusjuures, justkui oleks nii, aga samas pole ka! Sest kui Kirde KRK allutas endale PV kohalikud üksused ja tegi seda vastavalt justkui talle KV juhataja poolt antud volituste raames nagu ka vastava valmisolekuastme väljakuulutamise kontekstis, siis leidis siseminister isegi peale sõda ja edukat kaitseoperatsiooni Narva rindel (koos kaitseministri ja peaminstri ja riigiprokuröriga), et ringkonna ülem ületas räigelt volitusi ja on teeninud ära Kaitsepolitseiametnike kohese külaskäigu koos arreteerimisega! Ma ei saanud sellest loogikast taaskord aru, et mida Kunnas tahab öelda? On see ilukirjanduslik lähenemine, vüi kivi mingisse kapsaaeda või mis?

[Kriku]

Sinna on mul veel hulk lehekülgi minna, aga lisaks siiski nii palju, et siseminister võib arvata, mida tahab. Loeb see, kas süüdistus kohtus vett peab ja ülimalt tõenäoliselt esinevad kirjeldatud asjaoludel kõikvõimalikud õigusvastasust välistavad asjaolud (milleks teatavasti on hädakaitse, hädaseisund ja kohustuste kollisioon).

Käte raudu panek on dramaatika mõttes küll tore lõpp, aga vaevalt, et teda lõpuks karistati. Istus mõne kuu eeluurimise all, tuli välja omade poolt pekstud sõjakangelasena ja kogus järgmistel RK valimistel 20 000 häält.

Tegelikust repressioonist palju hullemate tagajärgedega on, kui mõni ametnikuhing on nii pelglik, et enda sabaaluse kindlustamise nimel igaks juhuks tuima paneb. ""Hukkunud alpinisti" hotellis" oli selline peategelane

[Yks]

Point ongi selles, et neli olulist rahvateenrit on kõik ühel meelel... Kusjuures üks peaks ju olema eriti hästi kursis just peetud sõjaga. Tegelikult, PM peaks ka olema kursis aga KM peaks olema peenusteni teadlik kõigist toimunud operatsioonidest ja meetmetest. Ma nagu eeldaks sellisel juhul VS stiilis sitaloopimist meedia vahendusel, aga et minnakse sisuliselt järgmine päev peale vaherahu sõlmimist ja pannakse edukaima kaitseopi läbi viinud mehel käed raudu.. Jäi see koht sellesmõttes arusaamatuks.

[Kriku]

Oletan, et puhtalt dramaatika jaoks. Tegelikus elus otsustab lõpuks ikka kohus, mis tast saab ja seda suure avalikkuse tähelepanu all. Ses mõttes pole vahet, kas 1 või 4 ministrit arreteerimist nõuavad.

[Kapten Trumm]

Point ongi selles, et neli olulist rahvateenrit on kõik ühel meelel... Kusjuures üks peaks ju olema eriti hästi kursis just peetud sõjaga. Tegelikult, PM peaks ka olema kursis aga KM peaks olema peenusteni teadlik kõigist toimunud operatsioonidest ja meetmetest. Ma nagu eeldaks sellisel juhul VS stiilis sitaloopimist meedia vahendusel, aga et minnakse sisuliselt järgmine päev peale vaherahu sõlmimist ja pannakse edukaima kaitseopi läbi viinud mehel käed raudu.. Jäi see koht sellesmõttes arusaamatuks.

"Kõik poliitikud on sead" - on selle kirjanduslik mõte. Kunnas on üsna lihtsakoeline kirjutaja lihtsalt. Mul pole olnud mahti ta ulmekaid lugeda, need KV teemalised kirjutused on äärmiselt selged ja lihtsakoelised - nagu Võru Lahingukooli nooremallohvitseride kursuse rivi ees lugemiseks.

Mõistagi ei ole antud raamat mõeldud ei sõjaliseks ega juriidiliseks analüüsiks

Oletan, et puhtalt dramaatika jaoks. Tegelikus elus otsustab lõpuks ikka kohus, mis tast saab ja seda suure avalikkuse tähelepanu all. Ses mõttes pole vahet, kas 1 või 4 ministrit arreteerimist nõuavad.

Nii ta on. Ja kohus ei tee meil just ülearu tihti igasugu nõiaprotsessides (erinevalt meie toredast naaberriigist) riiki soosivaid otsuseid. Ja need otsused meil (üldiselt) ei tehta ka kuskil Stenbocki või Pagari tänava tagatoas. See muudabki ühe asjana tänase Vabariigi elamist väärivaks ja kvalitatiivselt paremaks ENSV-st või Pätsu-aegsest.

[sammal.habe]

Seepeale meenus, kaugetel 90ndatel kui taevas oli sinisem, sattusin ühe KL maleva (vaat ei mäleta enam millise) staabis stendilt lugema käskkirja relvade käitlemise kohta.
Puänt - ja miks see kõik üldse meelde jäi, oli käskkirja lõpus olev lause. Mis kõlas umbes nii: "Registreerimata relvad peavad olema korralikult peidetud et välistada sattumine kõrvaliste isikute kätte. Välja võtta ja kasutada tohib neid ainult äärmise hädavajaduse korral". Kahjuks ei olnud toona fotoaparaati ja nii jäi ürik vaid mälupildina.

...
Mis puutub laskemoona & muude varude hajutamisse, siis oli see tegevus "Koljati" maailmas põhimõtteliselt ebaseaduslik ja toimus ülemate isiklikul initsiatiivil. Põhimõtteliselt ebaseaduslik peaks see olema ka praegu. ...

[Kapten Trumm]

Vanade käskkirjade teemal üks (linna)legend.
Meegomäel KV Lahingukooli fuajees stendis rippus veel 2009. aastal legendaarne "Einselni käskkiri".
Küsiti siis kooli personalilt, et see ju ei kehti, miks ripub?
Vastus oli, et see ripub Kunnase ajast (Kunnas oli 95-97 Lahingukooli ülem).
Maha ei võetavat lugupidamisest Kunnase vastu, kes olevat mingi kontrolli kuupeale saatnud, kes käskis maha võtta.
Võib-olla ripub seal ka täna.

[Kriku]

Probleem muidugi on suurel määral insenertehniline. Iskanderikindlaid ladusid on oluliselt kergem ehitada kui staape.

Riho Terras väidab, et KK nr. 1 kehtib endiselt.

"Kõik poliitikud on sead" - on selle kirjanduslik mõte. Kunnas on üsna lihtsakoeline kirjutaja lihtsalt. Mul pole olnud mahti ta ulmekaid lugeda, need KV teemalised kirjutused on äärmiselt selged ja lihtsakoelised - nagu Võru Lahingukooli nooremallohvitseride kursuse rivi ees lugemiseks.

Kunnas ei ole rumal mees ja töötab selle nimel, et olla rahva hulgas kõige paremini tuntud vanemohvitser.

[Tundmatu Sõdur nr. 5]

Nonii olen jõudnud Koljati lõpuni lugeda ja ajaviiteks huvitav lugemine aga väga palju torkab ikka vahele raamatust mehe vimm KV vastu . Koljatist lugesin samuti välja, et konflikt algas ilma eelhoiatuseta. Kui palju relvakonflikte/sõdasid on alanud ilma eelhoiatuseta ?

[Kriku]

Kusjuures eelhoiatuseta ei alanud mitte rünnak Eesti vastu, vaid maailmasõda Ukrainast Norrani ulatuval rindel.

[Yks]

Kuidas saavad tal Taavetis kõik poliitikud sead olla, kui ta just järelsõnas kirjeldab, mis on toimunud meie poliitmaastikul eelnevalt? Sisuliselt on ju meie poliitika transformeerunud ju tema nägemuses positiivselt "analooge mitte omavaks Euroopas" ehk otsedemokraatia musternäidiseks! Ja siis korraga selline jama, et võtmeministrid on ikkagi m...d ja väiklased ja lühinägelikud ja misiganes... Minuarust on tal kohati mõlemas jutus mingi keskne mõte kas libama läinud või mis.
Taavetis on väga lihtsakoeliselt kõik kõige paremas korras (kuid isegi siin on veel eriline tõug rumalaid ja väiklasi inimesi - valitsuses olevad poliitikud); Koljatis on kõik päin persettä. Kõik! Samas kaob nagu ära see mõte, et miks spetsnaz Taavetis ei ürita elimineerida PM ja Presidenti? On siis kõik nii korras-korras, et Venemaalt tulevad gružnikud on kui valged varesed ja jäävad juba nagu Saksa spioonid USAs, UK's või Leningradis oma naljakate maneeridega ennem sõja algust vahele? Ma nagu ei saa aru, miks kaitsekulutuste ja kaitseettevõtmiste positiivses valguses korraga jäävad ära vastaste loogilised meetmed riikide juhtkondade vastu. Taavetis on ju jätkuvalt KV juhtimisel sõjaajal see uus praegu kehtiv tsiviil huinamuina, mis ühe snaiperi ja ühe spetsnazi rünnakuga võib korralikult sakkida saada, kui mitte taktikalises mõttes (kaitseringkonna tasand), siis strateegiliselt vast ikka..

Sellesmõttes oleks võinud jääda mingismõttes ühe pealiini juurde - imperialistlike taotlustega Venamaa, rünnak riigi poliitilise juhtkonna vastu, teatav jama kohalike venelastega ja nende lojaalsusega jne. Samas, loomulikult on autoril vabadus kirjutada mida soovib.

[Kriku]

Sain "Koljati" läbi. Mis seal ikka, oleks tulnud ultimaatum vastu võtta ja krahviks hakata.

[Kapten Trumm]

Nonii olen jõudnud Koljati lõpuni lugeda ja ajaviiteks huvitav lugemine aga väga palju torkab ikka vahele raamatust mehe vimm KV vastu . Koljatist lugesin samuti välja, et konflikt algas ilma eelhoiatuseta. Kui palju relvakonflikte/sõdasid on alanud ilma eelhoiatuseta ?

Ei alanud eelhoiatuseta. Meie pool lihtsalt ignoreeris ohu märke.
Vastane kasutas lihtsalt ära meie poole tahtmatust reageerida piiritagustele suurõppustele ja õppuse käigus sõitis sujuvalt sisse. Samuti ka teatud strateegilisi nõrkusi. Otsustusõiguse liine tsentraliseerimine ja politiseerimine. Õhu- ja raketitõrje puudumine Baltikus, Gotlandi ja Ahvenamaa nõrk kaitse jne. Ning last but not least - Balti riikide nõrk enesekaitsevõime.

Kogu probleemi vundament, mida raamat edastab, on tegelikult venelaste krooniline alahindamine, me oleme (ka siin foorumis) harjunud liiga palju irvitama nende õppuste üle, nägema ainult katkisi tanke, piinlikke vahejuhtumeid ja kottis pükstega reamehi lolli näoga (ja seda ägedalt promoma), mõtlemata sellele, et nende õppustega testitakse kogu aeg meie tahet ja valmisolekut. Iga Zapadi järel jälgitakse hoolega, mida me teeme ja kui kiiresti - ning sellest lähevad märkused kuskile kausta kirja, mis lõpuks formuleeritakse meievastase plaanina. Oleme 5-le Zapad õppusele jätnud reageerimata, läheb sinna tõenäoliselt kirja nii "vastane ei ole õppusele reageerinud ega viinud läbi valmisoleku tõstmist, millest võib järeldada, et nad alahindavad ohu suurust".

Kõik! Samas kaob nagu ära see mõte, et miks spetsnaz Taavetis ei ürita elimineerida PM ja Presidenti? On siis kõik nii korras-korras, et Venemaalt tulevad gružnikud on kui valged varesed ja jäävad juba nagu Saksa spioonid USAs, UK's või Leningradis oma naljakate maneeridega ennem sõja algust vahele? Ma nagu ei saa aru, miks kaitsekulutuste ja kaitseettevõtmiste positiivses valguses korraga jäävad ära vastaste loogilised meetmed riikide juhtkondade vastu.

Vahe on selles, et raamatus toimub Koljat natuke erinevatel strateegilistel alustel, esiteks Taavetis on valmisolek parem ja otsustusõigus detsentraliseeritud (mida näeb ka idanaabri luure) ja teiseks Taavetis on meie poolel venelased (tänu kodakondsuspoliitikale). Presidendi röövimisel oli ju võtmeteguriks "loodearmee" kontrolli all olev Lasnamäe. Ilma selleta oleks need pantvangiüritused kujunenud ehk paaritunniseks sooloks, mille Eesti eriüksused kiiresti lahendavad. Tervele vaenulikule ja relvis Lasnamäele võid neid eriüksusi saata ka 10 tükki, ilma et nad midagi leiaks. Koljatis on lihtsalt kole suur ahvatlus jäetud ühe üllatusrünnakuga riik peata jätta ning seda ka kasutatakse ära. Taavetis (vähemalt Kunnase konstruktsioonis) pole väga suurt pointi tulistada Iskanderitega ammuilma evakueeritud raskuspunkte (mis esimese kärsalõhna peale oma asukohast kaovad) ega pantvangistada riigi juhtkonda, sest neist ei sõltu enam suurt midagi. Sestap vastane kaalutletult neid kohti enam ei ründagi.

Liiga suure otsustusõiguse/ressursi koondamine ühte kohta ahvatleb vastast seda raskuspunkti sõjaliselt mõjutama, sest kulu on väike, kuid kasu suur. See oleks kokkuvõte.

[HeiniR]

Trumm: Oleme 5-le Zapad õppusele jätnud reageerimata, läheb sinna tõenäoliselt kirja nii "vastane ei ole õppusele reageerinud ega viinud läbi valmisoleku tõstmist, millest võib järeldada, et nad alahindavad ohu suurust".

Mina küll sellist järeldust ei teeks. Vastupidi - kuna reageering ei ole silmaga nähtav, ei ole võimalik eestlaste reageeringut ette näha. "Vaatlejate" info põhjal on teada vaid, et Ämaris maandus kaks mitte plaanipärast C5/C17, millelt mahalaadimine toimus varjatult. Ja Scoutspat jäi plaanipärase väljaõppe eesmärgil veel nädalaks metsa, KL VG-d nädalavahetusel metsas jne jne.
Ega iga Zapadi ajal pea moppi korraldama hakkama.
Head Vabadussõja relvarahu aastapäeva!

[TangoViktor]

Ma ei tea kust lugupeetud ksf kapten trumm võtab oma infot. Aga olen ise olen kõrgendatud valmisolekus olnud zapad 2014 ajal. See, et sina ja sulle teadaolevatele allikatele pole häiretaset tõstetud, see ei tähenda, et pole tehtud.