Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"

[Kapten Trumm]

On olemas selline tore asi nagu Google Earth, vaadake ise.
Ainuks raske koht on oblasti kagunurk, mis on soine ja metsane (kuid kus on ka teed olemas). See nurk ulatub natuke kolme piiri kokkupuutekohta ja sellest umbes kolmandik asub Poolas.
Suwalki koridor ise on valdavalt põllumajanduslik maa mõnede metsasiiludega, väikeste kulakeste ja neid ühendavate kruusateedega.
Probleem on koridorile lähenemine - vajalik oleks minna kas läbi Poola või läbi Leedu.

Ahjaa, unustasin öelda, et Kaliningradist Leedu piirile (paralleelselt selle suure maanteega) läheb ka raudtee.

[mart2]

On olemas selline tore asi nagu Google Earth, vaadake ise.
Ainuks raske koht on oblasti kagunurk, mis on soine ja metsane (kuid kus on ka teed olemas). See nurk ulatub natuke kolme piiri kokkupuutekohta ja sellest umbes kolmandik asub Poolas.
Suwalki koridor ise on valdavalt põllumajanduslik maa mõnede metsasiiludega, väikeste kulakeste ja neid ühendavate kruusateedega.
Probleem on koridorile lähenemine - vajalik oleks minna kas läbi Poola või läbi Leedu.
Ahjaa, unustasin öelda, et Kaliningradist Leedu piirile (paralleelselt selle suure maanteega) läheb ka raudtee.

Lisaks Google Earthile on ka inimsilm. Alates Kudirkos Naumiestis üles kuni Nemani jõeni on piir piki jõge, kus on mitte just kõige paremad kaldad. Kaliningradi poolel on Rasdolnojest ülespoole juba nõuka aegne Dobrovolski polügoon, kus teed on kehvas seisus. Oldud-nähtud. Polügooni saab kasutada üksuste ründejoonele toomise maskirovkaks, kuid edasiliikumine nii lihtne ei ole.
Suurim ohukoht ongi Kybartai, mis meenutab meie Narva olukorda idapiiril.

[Kapten Trumm]

Minu arvates on praegu venelaste põhiline probleem selles, et selle maakitsuse jätkusuutlikuks kontrolliks pole enklaavis piisavalt vägesid ja maakitsus ise (kui sinna juba jõutakse) paistab lagedapoolne (st ei soosi väiksemat kaitsjat nt suuremate Poola vägede vastu, kelle nad sinna saadavad). St nad suudavad selle ehk üllatusega endale saada, kuid ei suuda seda hoida.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Peale SZUWALKi koridori "kohese kinnilöömise" oli LAANEOTSal seal intervjuus veel teinegi lahe kild - ta ütles Baltimaade asendi kohta umbes nii, et "see on strateegiliselt täiesti ebaõnnestunud"

Eks ta ole - kindrali kohati (venepäraselt?) raske kõnepruuk on siin andnud mõningase krigina sisse (justkui oleks miski maa või regiooni strateegilis-geopoliitiline asend kellegi teha ja/või ebaõnnestuda) aga sisuliselt on kindralil õigus - strateegiliselt on see "Balti bastioni" asend oma kitsa (ühendus)koridoriga Kaliningradi enklaavi ja Valgevene vahel tõesti otse väljapaistvalt s_tt

[Kapten Trumm]

No eks peale äralõigatuse merega on meil veel sellised toredad naabrid Rootsi ja Soome, kelle meelsuses Vene-vastases sõjas ei saa just ülearu kindel olla.

Siit aga ei saa järeldada muud, kui seda sõjajõudu/kaitsevõimet, mis siin reaalselt olemas on (mitte ei hakka tulema kuskilt konvoidena) tuleb seitsmepenikoorma sammudega kasvatada ja vahendeid valides mitte pirtsutada.

[Roamless]

T...blad on ka raamatu sisust "analüüsi" kirjutanud. Autoriks on tõenäoliselt mõni venku (kirjastiil lihtsalt meenutab mõnda Vene rahvusest "politruk politoloogi"), kuigi väidab ennast olevat endine eestlasest Vene erusõjaväelane pseudonüümiga Indrek Sooda (päris hea perekonnanimi ). Kuidagi palju käib neid neid "eestastest Vene erusõjaväelasi" igasugu "analüüse" Sputnikus kokku kirjutamas.
https://sputnik-news.ee/politics/201704 ... e-osa.html
https://sputnik-news.ee/politics/201704 ... a-osa.html

[Kapten Trumm]

Vaatasin, esimene "arvustus" keskendub sellele madinale Narva jõel.
Seal on Kunnasel üks nõrk koht läbi lastud, nimelt kes on vähegi lugenud sõjamemuaare (vene poolest), see teab, et hetkel kui maavägi asub rünnakule (väljub avamaastikule), kannab suurtükivägi üle tule kaitse sügavusse. Kas selle Riipaluga nii ei tehtud või oli seal midagi muud - aga nii üldiselt tehakse. Sellise liigutuse eesmärk on justnimelt vältida vastase reservide saatmist rünnaku alla sattunud (ja kaudtulega pehmeks taotud) lõiku.

Seega 1,5 km jooksu tahapoole varupositsioonidele tähendab tõenäoliselt seda, et peale tühjaks jäänud põhipositsiooni "tühjaks põletamist" tekib tulepaus, vastane hakkab silda vette laskma ja kaudtuli kantakse üle kaitse sügavusse ja seal ettevalmistamata positsioonidel või juba maastikul liikumisel (raamatus on kirjas "ei jõutud ette valmistada") olev esmasest hävingust pääsenud pataljon
saab seal samasuguse lahmaka kaela.

Vähendamaks taolist haavatavuse akent peavadki üksusel olema miinimum kerged soomukid.
Lisaks tuleb arvestada, et antud üritus oleks tõenäoliselt toimunud, vene troonid peakohal põrisemas.

[Martin Peeter]

See Narva jõe liinil rinde stabiliseerimine olukorras, kus vaenlane väga soovib peale tungida, tundub tõesti rohkem II MS teema. Pigem on eeldusel, et Eesti tõesti need miljardid välja käib, mida siin akf strateegiline sõdur kokku arvutas, võimalik jätta Narva ehk sillapea ja ümbritseval maakitsusel käib manööversõda, kus meil on omad võimalused, kui liitlased oma vargtehnoloogiliste hävitajatega ja tiibrakettidega toetavad, meie oma STV muidugi lisaks.
Selle üle Narva jõe platsdarmi saab vaenlane oma tulejõu ja ka ujuvate soomukitega. Pontoonsildu purustama saadetud mobiili teel õhatavate ujuvate laengute vältimiseks võib tõmmata kas või mõned ujukiköied üle jõe, püüda lasta nad puruks ja muidugi tampida kohti, kust neid jõele lastakse. Pigem hävitataks see pontoon liitlaste õhurünnaku tulemusena.
Aga üldiselt jääb "Taavet" nagunii ära, sest selliste eelduste puhul Venemaa ei ründa - ega Putin lollakas pole ning seda on kinnitanud oma raadiointekas Kunnas ise ka.
Ma ise arvan, et "Koljat" muidugi kujuneks veelgi nutusemaks, sest millel põhineb eeldus, et Tallinna kaitse üldse süsteemselt toimima saadakse, kui meid säärane Götterdämmerung tabab?

[Kapten Trumm]

Kõige suurem küsimus on, kuidas õnnestuvad need jalgsimanöövrid olukorras, kui vastase droonid ripuvad kukil ja nende kaudtuleüksustel on pea onlain ülevaade, kus me oleme ja mida teeme. Suvatse vaid arvutused teha ja tuli avada. Selle tulemus võib kergesti olla 1-2 koti asemel 5-6 kotti.

See, et Tallinna kaitse sellistel eeldustel õnnestub, on juba iseenesest mõistetav, sest Tallinnas tekib kirjeldatud meestehulga puhul vajalik "rinde tihedus" (kuskilt tühjusest läbi ei saa) ja vastasel kaob manöövri eelis (nurka aetud looma üle ei manööverda). Tallinna piiramine on aga nagu öeldud, pigem logistine probleem (vajaliku operatiivtiheduse saavutamisel ja manöövrivõimaluse puudumisel võidab see, kelle ressursid kauem kestavad). Üldiselt on selleks see, kes piiramisrõngas ei istu, sest tal on vaba ressursi juurdevedamise võimalus.

Seega lahingut Tallinna pärast on mõistlik pidada siis, kui mujal see ei õnnestu ja on teada, et kuskil mingi päästeventiil paistab (raamatus lõpeb piiramine osapoolte "suure" vaherahuga).
Milline näeks raamatus kirjeldatud lahing välja, kui vaherahu oleks tulnud mitte 35, vaid 106. päeval?

Venelastel oli hiljuti (võib-olla on ka praegu) Süürias suht tühine kontingent suurtükiväge (vist üks Msta-B 152 haubitsate patarei), küsimus, et mida nad seal teevad? Lahingutes, kus Assad kasutab sadu suurtükke? Minu arvamus on, et kontrollivad praktikas sellist sõjapidamist nagu ma esimeses lõigus kirjeldasin. Vähemalt mina nii teeksin.

[Martin Peeter]

Kõige suurem küsimus on, kuidas õnnestuvad need jalgsimanöövrid olukorras, kui vastase droonid ripuvad kukil ja nende kaudtuleüksustel on pea onlain ülevaade, kus me oleme ja mida teeme. Suvatse vaid arvutused teha ja tuli avada. Selle tulemus võib kergesti olla 1-2 koti asemel 5-6 kotti.

Absoluutselt. Praegusel juhul küll, aga kui need miljardid kulutatud (ning vbl isegi paremini, kui raamatus), siis enam ehk mitte. Jalaväe soomukitele panemise osas me ei vaidle.

See, et Tallinna kaitse sellistel eeldustel õnnestub, on juba iseenesest mõistetav, sest Tallinnas tekib kirjeldatud meestehulga puhul vajalik "rinde tihedus" (kuskilt tühjusest läbi ei saa) ja vastasel kaob manöövri eelis (nurka aetud looma üle ei manööverda). Tallinna piiramine on aga nagu öeldud, pigem logistine probleem (vajaliku operatiivtiheduse saavutamisel ja manöövrivõimaluse puudumisel võidab see, kelle ressursid kauem kestavad). Üldiselt on selleks see, kes piiramisrõngas ei istu, sest tal on vaba ressursi juurdevedamise võimalus.

Aga kui ka KL relvalaod pommitatakse olematuks esimeste sõjatundide jooksul - mahamagamine oli ju totaalne? Kui PS saab Iskanderi, siis miks mitte ka mõni teine ladu. Või siis loobivad mõnelt vanalt Su-24-lt lollpomme ja päris palju. Koljati-raamatu alguses ongi nagu labast pommitamist vähevõitu. Ainult koju antud relvadega ikka nii vingelt vastu ei hakka, nagu kirjas. See relvade ja moona hajutamise ja selle harjutamise teema on oluline teema.

[Madis22]

Kui tõenäoline on üldse moonaladude täielik distantsilt hävitamine? Kui palju moona tuleks juba väiksema maleva laole kulutada, et täieliku hävitamist saavutada? Ma loen siin iga päev, kuis ukrainlased saavad kaudtulevahenditelt 50-60 tulelööki päevas ja kannavad kaotusi, mille kokku arvamiseks mitte just iga päev kahte kätt vaja pole. Ega me seda kaudtule-värki natuke üle ei müstifitseeri? Tundub, et isegi kui saadakse laole pihta, siis pigem lõhutakse kastid ja pillutakse seal olevat mõningal määral laiali, kui et kõik ära hävitatakse. Seda enam, et meite laod kipuvad järjest enam monolitiseeritud betoon-plokkidest jms kõvemast materjalist koosnema, mis lagunemiseks rohkem otsetabamusi kipuvad tahtma.

[Kapten Trumm]

Vatid paugutavad seal vähe prostamate asjadega ehk. Põhilist ohtu näeks praegu Iskanderitest. Mis peaks olema täna täppisrelv.
Teoorias pühivad nad KV infra ja suuremate malevate laomajanduse minema küll. Teoorias.
Kas ka praktikas, ei tea ja ei soovi teada saada.

Iskanderil on erinevalt eelkäijast (Tochka-U) konventsionaalsete lõhkepeade valik olemas, betoonist laohoonele lihtsalt progetakse 500 kg fugass ja autopargile õues kobarmoon.
Mehitatud hoonekomplekside laskmiseks on otstarbekas kasutada termobaarilist lõhkepead, mis maksimeerib inimkaotusi ja puhastab hooneid neid purustamata.

Luugas asub 26. raketibrigaad sisaldab 12 raketimasinat (igaühel 2 raketti) ja laadimismasinaid (nende arvu ei tea, minu loogika järgi peaks neid samapalju olema kui raketimasinaid).
Kuna nad asuvad sellises mugavas kohas (500 km ringi sisse Luugast jääb kogu Eesti), siis selleks kogupauguks nad ei pea isegi baasist kuskile sõitma - eelhoiatus minimaalne.

Kordan, kõik on teoorias.

[Martin Peeter]

Kui tõenäoline on üldse moonaladude täielik distantsilt hävitamine? Kui palju moona tuleks juba väiksema maleva laole kulutada, et täieliku hävitamist saavutada? Ma loen siin iga päev, kuis ukrainlased saavad kaudtulevahenditelt 50-60 tulelööki päevas ja kannavad kaotusi, mille kokku arvamiseks mitte just iga päev kahte kätt vaja pole. Ega me seda kaudtule-värki natuke üle ei müstifitseeri? Tundub, et isegi kui saadakse laole pihta, siis pigem lõhutakse kastid ja pillutakse seal olevat mõningal määral laiali, kui et kõik ära hävitatakse. Seda enam, et meite laod kipuvad järjest enam monolitiseeritud betoon-plokkidest jms kõvemast materjalist koosnema, mis lagunemiseks rohkem otsetabamusi kipuvad tahtma.

Kui meenutada seda Balaklijas toimunut (150 km rindest), siis enamus laost vist tõesti ei hävinud, aga põlevale laole ligiminek ei olnud eriti tervislik. Ei tea, muidugi, kas see ukrainlaste drooni jutt oli õige ja eks moona vedeles seal ka lahtise taeva all, aga põlema ta läks. Ja U sõda ei ole võrreldav VF täismahus rünnakuga, kus nad kasutavad oma õhulöökide ja kadutule jm ülekaalu. Seal on ju kõik teatavasti Vojentorgist, aga Iskandreid ja õhuväge pole nüüd eriti veel müüki tulnud. See 50-60 tulelööki tuleb 400 km pikkuse stabiilselt püsiva rinde kohta. Enamik on veel ka üsna tavaliste miinidega tümitamine ja mitte nii eriti täpne.

[Kapten Trumm]

Ukraina puhul on VF relvajõudude kasutamisele üsna tõenäoliselt pandud poliitilised piirangud, 152 haubitsamürske võib lennutada, aga taktikalisi rakette ja lennuväge mitte, kuna nende kasutamine on eri jälgimissüsteemide poolt fikseeritav. Mida suurem relv ja mida kõrgemalt lendab, seda tõenäolisemalt see fikseeritakse, sh koht, kuskohast see startis.

Avaliku sõja puhul kasutavad venelased kõike peale massihävitusrelvade ja tõenäoliselt taotlevad soovitud sõjalise tulemuse kiiret saavutamist, seetõttu võtmerajatiste massiivne/ootamatu ründamine eesmärgiga minimeerida vastupanu, on elementaarne.

Mis varude hajutamist puududab, siis julgeks pakkuda sellise matemaatika - rünnatavate võtmeobjektide arv=taktikaliste rakettide lahinguvaru Eesti läheduses * 2.
Ise ma arvaks, et Iskanderite varu võiks olla 1 raketimasina kohta 4 raketti, sh brigaadi peale 48 tk.
Kunnase Taavetis oli formeerimispunktide arv üle 100. Sama matemaatika.
Arvestades üksikobjekti (nt peastaap) peale 1 rakett ja väeosade peale 2 raketti (1 laohoonetele ja 1 õues seisvale kraamile), võib esimese soojaga mõjutatavaid objekte olla 20 ringis.
Seejärel on üks pool tundi pausi rakettide ümberlaadimiseks ja järgmisena mõjutatakse järgmist 20.

Ja veel - hajutatud formeerimine on poolik asi, kui selleks on vaja kuskile hakata laiali vedama. Selleks, et neid ladusid enne kasutamist ei hävitataks ootamatu löögiga, peavad need laod asumagi laiali, koolimajades ja vallamajades jne. Selleks, et viia varud nt 10-st kohast 100-sse kohta, on vajalik päris massiivne jõupingutus ja see võtab aega ning on nähtav-avastatav.

[Martin Peeter]

Selleks, et viia varud nt 10-st kohast 100-sse kohta, on vajalik päris massiivne jõupingutus ja see võtab aega ning on nähtav-avastatav.

Nõus, et raske, võtab aega, nähtav, aga ootamatu löögiga juba hoopis tülikam hävitada. Ja 100 Iskandrit on juba liiga palju naabrimehe taskule, Eestile 10 on ehk mõeldav, vbl 20, aga ärme neid lollpomme jmt ka alahinda. Sisuliselt on haavatavamate ladude hajutamine valmisoleku tõstmine mingile järgmisele tasemele. Ma isegi ei kujuta ette, kas enne seda toimub LÕK või osaline mob või saaks näiteks KL ise seda varianti lihtsalt õppuse sildi all teha. Lõpuks ega see nii väga selge ei ole, kas veetakse päris moona või telliskive. See vajab vähe põhjalikumat nuhkimist.