www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 22 Mär, 2019 21:49

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 420 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 24, 25, 26, 27, 28  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2017 10:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25433
Tsiteeri:
Vot siin ongi kala - keegi ei mõista hukka Leo Kunnase tahet parandada riigikaitset, vaid tegemist on klappides nägemusega, et peab saama iga hinna eest. Igat hinda me ei suuda maksta.
Selle unistuse mittetäitumises alati süüdistada KV juhtkonda ??? :wall:
Isikute teema lõpp.


Selles viga ongi, et see vajalik suurusjärk pole nii kättesaamatu midagi. Kunnas seda ei ütle otse, aga see on analoogide põhjal lihtsalt tuletatav.
Ja see arv langeb enamvähem kokku selle 46 tuhandega, mille Laaneots välja viskas (väidetavalt sakslaste hinnang).

Mida ma tahan öelda, et 2 (või 3) korda rohkem kui täna pole tegelikult eesti rahvale ülejõu käiv.
Selleks on vaja küll ebameeldivaid asju teha, kuid see on põhimõtteliselt saavutatav.

Seega palume lahkesti mitte produtseerida siia juttu "iga hinna eest" ja "ülejõu käiv".
Kui tahate produtseerida "poliitiliselt saavutamatu" ja "avalikkus ei nõustu", "mugavustsoonist väljumine" siis olen nõus.
Aga seda, et Eesti ei suudaks lauale laduda miljard eurot aastas 10-miljardisest eelarvest, pole mõtet küll ülejõukäivusena esitleda.
Tõsi, selle hind võib näiteks olla max 300 eurone vanaduspension, mingite toetuste kadu ning ajateenijatest politsei/piirivalve (noh Iisraelis on need ka edukalt olemas).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2017 10:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Okt, 2012 23:11
Postitusi: 1392
Asukoht: Reval
Juutide edulugu on tore ja ilus aga nende taust, meetodid ja rahalised võimalused on täiesti erinevad ning siin pole suurt midagi võrrelda.

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2017 10:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25433
Selle kahjuks laialt leviva eksiarvumuse kummutamiseks soovitan vaid lugeda, näiteks "Israeli Soldier - Profile of an Army".
Või mõnda raamatut, mis käsitleb IDF algusaastaid. Aga miks mitte ka Golda Meiri (Iisraeli peaminister) memuaare eesti keeles.
Ei ole ekslikumat arvamust kui see, et IDF oli miski niisama tulnud taevamanna.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2017 11:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 10:23
Postitusi: 556
Paar kiiret kommentaari.
Mina olen väga rahul ja uhke, et meil on avatud ja demokraatlik ühiskond ning vabad valimised. Seega on kpt Trummi jutt
Tsiteeri:
Kui tahate produtseerida "poliitiliselt saavutamatu" ja "avalikkus ei nõustu", "mugavustsoonist väljumine" siis olen nõus.
minu jaoks täiesti arusaamatu. Hiina keel. Minu jaoks on mõisted "rahva arvamus" ja "riigi tahe" sünonüümid. Punkt. Seega, kui poliitikud ei ole nõus, siis see tähendab, et ka rahvas ei ole nõus. Juhul, kui poliitikute ja "rahva" arvamus liiga palju erineb "poliitikute" arvamusest, siis valitakse uued poliitikud. Ja rahva arvamus kattub jälle poliitikute arvamusega. Lihtne.

Kpt Trumm meenutab minule väga palju tõsiusklike kommuniste või selliseid (reeglina sektantlikke) jumalatunnistajaid. Ja see ei ole mõeldud solvangu, vaid ikka fakti tõdemisena. Ka need tahtsid (tahavad) meid juhtida kurat teab kuhu ja kui kohale jõuame, on kõik seal nii ilus-nii ilus. Aga paar pisiprobleemi tuleks lahendada - rahvas tuleb sinna viia (neile tuleb tõde näidata!) ja teiseks tuleb ka inimloomust muuta. Sellised pisiasjad siis.

Palun kandideeri Riigikokku. Saavuta oma pooldajatega enamus ja muuda riiki. Miks ma nii ütlen? Eks siin foorumis (igas foorumis) on lihtne niisama seletada. Meile kõigile on. Aga Sinu postitused nõuavad reeglina just seda inimloomuse muutmist. Tee ära ja lõpeta see seletamine.

Ning viimaseks. Mina tean, et Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem. Ning tean, et ka väga paljud teised ohvitserid mõtlevad sarnaselt. Kui Sa siin viskad vahepeal vihjeid, et me tegelikult ise sellesse ei usu ja üritame nö probleemi vaka all hoida, siis vähemalt minu puhul Sa eksid. Ning ka paljude teiste puhul. Kui ma ei oleks oma veendumustes kindel, siis ma ei teeks seda tööd.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2017 11:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 1611
Kapten Trumm kirjutas:
Selle kahjuks laialt leviva eksiarvumuse kummutamiseks soovitan vaid lugeda, näiteks "Israeli Soldier - Profile of an Army".
Või mõnda raamatut, mis käsitleb IDF algusaastaid. Aga miks mitte ka Golda Meiri (Iisraeli peaminister) memuaare eesti keeles.
Ei ole ekslikumat arvamust kui see, et IDF oli miski niisama tulnud taevamanna.
Eksiarvamustest hoidumiseks tuleks alustada mitte IDF-i algusaastatest vaid aastatest ennem I Maailmasõda! Kahe ilmasõja vahel lisandusid Juudi Brigaad, Irgun, Lehi, Haganah ning väiksemad struktuurid ... (kõigil olid omad relvad ja varustussüsteemid).
Alles sealt edasi - peale II MM - rahakas toetajaskond üle maailma. Ning sisuliselt piiritu relvaturg II MM jääkidega. 50-ndatel UK ja Prantsusmaa toetus ning veelgi hiljem pea piiramatu sõjaline abi ameeriklastelt (seal hulgas just tehnilisi vahendeid).
Aga muidugi, ega keegi (teistsugust) kirjandust ei loe ...
Kapten Trumm kirjutas:
... Selles viga ongi, et see vajalik suurusjärk pole nii kättesaamatu midagi. Kunnas seda ei ütle otse, aga see on analoogide põhjal lihtsalt tuletatav.
Ja see arv langeb enamvähem kokku selle 46 tuhandega, mille Laaneots välja viskas (väidetavalt sakslaste hinnang).
Mida ma tahan öelda, et 2 (või 3) korda rohkem kui täna pole tegelikult eesti rahvale ülejõu käiv.
Selleks on vaja küll ebameeldivaid asju teha, kuid see on põhimõtteliselt saavutatav.
Seega palume lahkesti mitte produtseerida siia juttu "iga hinna eest" ja "ülejõu käiv".
Kui tahate produtseerida "poliitiliselt saavutamatu" ja "avalikkus ei nõustu", "mugavustsoonist väljumine" siis olen nõus.
Aga seda, et Eesti ei suudaks lauale laduda miljard eurot aastas 10-miljardisest eelarvest, pole mõtet küll ülejõukäivusena esitleda.
Tõsi, selle hind võib näiteks olla max 300 eurone vanaduspension, mingite toetuste kadu ning ajateenijatest politsei/piirivalve (noh Iisraelis on need ka edukalt olemas).
Need sinu poolt toodud näited ongi ülejõukäivad, sest puudub riiklik jätkusuutlikus. Laaneotsa planeeritud struktuurid ei saanud kunagi reaalsuseks, isegi mitte sinna lähedale. Plaane oli palju, kuid jäid paberile. Ressursse ei olnud (ei raha ega inimesi).
Mulle isiklikult on südame lähedane koolipapa (utreeritud ja kohandatud) ütlus - tee või pool, aga tee valmis! Tänu Jumalale, me ei peagi üksteisega käsu korras nõustuma! 8)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2017 15:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25433
Tsiteeri:
Need sinu poolt toodud näited ongi ülejõukäivad, sest puudub riiklik jätkusuutlikus. Laaneotsa planeeritud struktuurid ei saanud kunagi reaalsuseks, isegi mitte sinna lähedale. Plaane oli palju, kuid jäid paberile. Ressursse ei olnud (ei raha ega inimesi).
Mulle isiklikult on südame lähedane koolipapa (utreeritud ja kohandatud) ütlus - tee või pool, aga tee valmis! Tänu Jumalale, me ei peagi üksteisega käsu korras nõustuma! 8)


Üritad sa tõsimeeli väita, et kui meie riigieelarve on sel aastal 10 miljardit eurot, et meie/riik/ühiskond ei suudaks sõjaliseks kaitseks panustada 1 miljardi?*
Noh, kui väga tahaks? Noh, lepiks kokku ja jätaks ära ühe, teise ja kolmanda, aga sellest ülejäänud 9,5 miljardist selle 0,5 miljardit käristaks välja?

Laaneotsa planeeritud struktuurid ei saanud reaalsuseks põhjusel, et selleks ei leitud/ei peetud vajalikuks leida vajalik rahaline kate.

Koolipapa ütluse kohta on ka termin "poole rehkenduse ministeerium" olemas.
Kui konfliktis ilmub vastane sulle selja taha seepärast, et sul oligi seal tühjus (polnud vägesid) ja sa jääd kotti, siis see sooritus ei anna rahuläbirääkimistel pool punkti ühe punkti asemel.
Annab ikka null punkti.

*-armee kasvatamisel 2 korda on eelarve kahekordistamine sügav lihtsustus, tegelik kasv peaks olema väiksem, sest hakkab tööle mastaabisääst (samal põhjusel on nt Soomes üks sõdur maksumaksjale tunduvalt odavam kui meil, kuigi seal on kulud suuremad).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2017 15:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Sept, 2015 20:58
Postitusi: 254
Aga mille arvelt see pool miljardit peaks tulema?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2017 16:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25433
Tsiteeri:
minu jaoks täiesti arusaamatu. Hiina keel. Minu jaoks on mõisted "rahva arvamus" ja "riigi tahe" sünonüümid. Punkt. Seega, kui poliitikud ei ole nõus, siis see tähendab, et ka rahvas ei ole nõus. Juhul, kui poliitikute ja "rahva" arvamus liiga palju erineb "poliitikute" arvamusest, siis valitakse uued poliitikud. Ja rahva arvamus kattub jälle poliitikute arvamusega. Lihtne.


Siin pole midagi arusaamatut.
Antud kontekstist väljarebitud tsitaat pärineb tegelikult kontekstist, mille eesmärk oli öelda, et kaitsekulude kahekordistamise ülejõu käivuse jutt ei vasta tõele.
Seda võiks tõelähedaseks pidada siis, kui eelarve oleks 10 miljardit ja kaitsekulud 3-4 miljardit (ehk oluline osa sellest).
Tänased kaitsekulud 0,5 miljardit moodustavad eelarve 10 miljardist vähetähtsa suurusega osa.
Puhas matemaatika, tähtis vs vähem tähtis vs vähetähtis.
Näiteks 50 eurone pensionitõus igale pensionärile on poole suurema tähtsusega.

Selle kohta võib väita muid asju - pole inimesi, pole avalikku toetust, aga kuidagi ei saa väita, et meie ühiskond ei jõuaks maksta või me pankrotti läheks.
Väga lihtne.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2017 16:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 10:23
Postitusi: 556
Hiina keel on minu jaoks hiina keel. Nii otsese, kui kaudses mõttes. Ükskõik kui palju Sa, kpt Trumm, hiina keeles minuga ei räägiks, rohkem aru saama ma ei hakka.

Mina suudaksin iga kuu panna suure osa oma palgast pidutsemisele (ehk alkoholile), aga ma ei pane. Kui keegi üritaks mind ära rääkida, et pane ikka, Sul pappi sitaks, siis mul ei ole mõtet lihtlabaste mõistuslike argumentidega vastata. Ei ole mul mõtet rääkida, et majalaen vajab maksmist ja autorent. See argument ei tõesta midagi padujoodikule. Lollus, ütleb tema. Küsida, et: "Kustkohast ma selle nädalavahetuse jaoks joomiseks need paarsada eurot võtaks?" ei aita samuti. Näed, sul ju pangaarvel raha olemas. Mis sest, et see lapse trenniraha. Prioriteete tuleb seada. Eks igaüks peab kannatama, et isa nats juua saaks. Tõmbame aga rihma koomale kallikesed!

Vaata minu lugu on see, et ma olen täiskarsklane ja punkt. Ausalt ka. Seega ei pane ma sentigi alkoholile, ükskõik palju palutakse. Ning ei hakka ma mingit argumentide jada ehitama vaid saadan ettepaneku tegija kohe pikalt. Ning mind ei huvita, kui hästi ta mõne viski või õllesordi headust esile toob. Kui ma peaks ootamatu palgatõusu saama, siis isegi siis jooma ei hakka, vaid raha läheb kuhugi mujale.

Oled vist aru saanud, et miks ma sellist juttu räägin. Riik on oma otsuse öelnud (nimetagem seda siis 2% otsuseks) ja nüüd viiakse seda otsust ellu. Võiks rohkem raha riigikaitsesse panna? Muidugi. Aga ei panda. Tule võimule ja pane.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2017 16:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9212
Asukoht: Metsas / Ämbris
Ma pakuks välja ühe koha, kust tahtmise korral saaks lisa välja pigistada EKJ struktuuri jaoks.

Tsiteeri:
Valitsussektori tööjõukulud on ELi keskmisest suuremad

Kui Euroopa Liidus moodustavad valitsussektori keskmised tööjõukulud 2016. aastal 10,1 protsenti SKPst, siis Eestis oli see protsent kõrgem - 11,8 protsenti.

Viimastel aastatel on need kulud olnud tõusutrendis, naaberriikides Lätis ja Leedus jäävad need aga alla ELi keskmise.

2016. aastal töötas valitsussektoris keskmiselt 116 757 töötajat. Kõige suurema töötajaskonnaga olid kohaliku omavalitsuse üksused, kus töötas 61 880 inimest. Keskvalitsuse tasandil oli töötajaid 54 029.


2016. aastal vähenes valitsussektori töötajate arv 2015. aastaga võrreldes 1545 võrra ehk 1,3 protsenti. Samas kasvasid tööjõukulud sektoris võrreldes 2015. aastaga 5,5 protsenti.
http://www.err.ee/632882/graafik-2018-a ... d-ja-kulud

Avaliku sektori ressursikasutuse analüüs riigi saldoandmike põhjal aastatel 2006-2012
Tsiteeri:
Eesti paistab teiste arenenud riikide võrdluses välja suhteliselt kõrge valitsussektori töötajate osakaaluga tööealisest elanikkonnast. Kuna rahvastik väheneb, siis tuleb vähemalt sama osakaalu hoidmiseks tulevikus valitsussektori töötajate arvu veelgi vähendada. Samas tööjõud ka kallineb.
Järelikult saab olema võtmetähtsusega valitsussektori töö efektiivsem korraldamine, ehk põhimõtteliste valikute tegemine selleks, et tööjõudu oleks vähem vaja
ning et majandamiskulu kiire kasv ei jätkuks.
http://www.avalikteenistus.ee/public/Ju ... us_fin.pdf

Kuidas riik end kokku tõmbab?
Avaldatud: 9. oktoober 2015
Tsiteeri:
2014. aastal oli valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast (15-74) 12 protsenti. Keskvalitsuse hõive osakaal tööealisest elanikkonnast oli 2014. aastal 5,6 protsenti. Rahvastikutrendid näitavad, et Eesti tööealine elanikkond väheneb järgneva viie aasta jooksul aastas keskmiselt 0,7 protsenti. Seega tuleb ka valitsussektori töötajate arvu vähendada aastas samas mahus, s.o. keskmiselt 0,7 protsenti ehk u 700 töötaja võrra, sh keskvalitsuse tasandil (kohalikke omavalitsusi arvesse võtmata) umbes 350 töötaja võrra aastas.

Kuna rahvastikutrendide tõttu vabade vahendite juurdekasvu eelarves ette näha ei ole, siis konkurentsivõimelise palga tagamise surve langeb üha tugevamalt asutustele endile. Asutused on sunnitud korraldama ülesanded, teenused ja tööd ümber selliselt, mis võimaldaks pakkuda vähema tööjõuga teenuseid ja suunata vabanevad vahendid palkade kasvuks. Seega ilma konkurentsivõimelise palga maksmise võimaluseta on keeruline hoida ja värvata väärt töötajaid, kes uusi ja edasiviivaid ideid välja töötaks ja neid ellu viiks.

Töötajate arvu vähendamise juhtimiseks leppis valitsus 2016-2019 riigi eelarvestrateegias kokku töötajatega seotud kulutuste vähendamises 13 miljoni euro võrra aastas. Seega kokkuleppe kohaselt peaks aastaks 2019 olema valitsussektori tööjõukulud 2015. aastaga võrreldes 52 miljonit eurot väiksemad. Võttes aluseks keskvalitsuse keskmise palga, tähendab see seda, et palga konkurentsivõime säilitamiseks peab valitussektori töötajaskond järgneva viie aasta jooksul vähenema u 700 inimese võrra aastas, s.o. kokku u 3500 inimest. 2015 ja 2016. aasta vähendamise ülesanne on püstitatud ennekõike keskvalitsuse tasandile ja sotsiaalkindlustusfondidele. Järgnevatel aastatel on eesmärgiks laiendada töötajate arvu vähendamise eesmärki ka kohaliku omavalitsuse sektorile.

Ministeeriumide esitatud andmetest on näha, et viimase viie aastase perioodi jooksul on töötajate arv proportsionaalselt kõige enam kahanenud riigi põhifunktsioonides justiits-, sise- ja rahandusministeeriumi haldusalades. Justiitsministeeriumi haldusalas on töötajate arv kõige enam vähenenud vanglates (27 protsenti, 487 inimest), siseministeeriumi haldusalas Politsei- ja Piirivalveametis (15 protsenti, 912 inimest) ja Päästeametis (5 protsenti, 115 inimest) ning rahandusministeeriumi haldusalas Maksu- ja Tolliametis (11 protsenti, 198 inimest). Absoluutnumbrina on töötajate arv märkimisväärselt kahanenud ka haridus- ja teadusministeeriumi haldusala haridusasutustes (5 protsenti, 626 inimest), kuid samal ajal on töötajate arv märkimisväärselt kasvanud riigi asutatud sihtasutustes.

Kõige enam on töötajate arv kasvanud kaitseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalades. Kaitseministeeriumi haldusalas on kõige enam suurenenud Kaitseväe (5 protsenti, 202 inimest) ja Kaitseliidu (15 protsenti, 140 inimest) töötajate arv. Sotsiaalministeeriumi haldusalas on lisaks haiglatele toimunud töötajate arvu vähene või keskmine kasv enamikes haldusala ameti- ja hallatavates asutustes (va Tööinspektsioonis ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses). Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas on lisaks äriühingutele kasvanud märkimisväärselt töötajate arv Riigi Infosüsteemi Ametis (50 protsenti, 33 inimest), aga ka Maanteeametis (8 protsenti, 37 inimest).
https://blogi.fin.ee/2015/10/kuidas-rii ... ku-tombab/

Manus:
avalik sektor 2014.png
avalik sektor 2014.png [ 251.7 KB | Vaadatud 1847 korda ]


Tsiteeri:
Möödunud 2015 aastal vähenes valitsussektori töötajate arv 0,56%, 118 393 inimeseni, samas valitsussektori tööjõukulu kasvas 2015. aastal 7%, selgub avaliku teenistuse aruandest. Valitsussektori keskmine palk oli möödunud aastal 1079 eurot ja selle 8% kasv oli Eesti keskmise palga kasvust 2 protsendipunkti kiirem.
http://rup.ee/uudised/uhiskond/valitsus ... -protsenti

Palju graafikuid 2005-2011
Avaliku sektori töötajad ja tegevuskulud
14.02.2013

Manus:
EL valitsemiskulud.png
EL valitsemiskulud.png [ 105.81 KB | Vaadatud 1847 korda ]

P.S. Millegipärast ma ei näe siin Soomet ega Rootsit näiteks.
https://www.kogu.ee/wp-content/uploads/ ... 6tajad.pdf

Ühesõnaga jne jne bla bla bla (muidu igati õiget ja tarka juttu) mitu aasta(kümmet), aga valitsemissektori kulud (summa-summaarium elik tegevuskulud + tööjõukulud) aina suurenevad/kasvavad. Et siis "tule võimule ja tee ära" vaatenurgast.... ma siin veel vaatan seda asja ja vbl ühel hetkel tulengi 8) :lol: ....
ja kui see peaks juhtuma, siis lõpetan esimese asjana selle Tivoli seal nn "valitsemissektoris" ära.

Igasugused elektriradikatega kontorite kütmised ja nõunikest-peaspetsialistidest pungil kabinettide jätkuva täitmise lihttöölistest päästjate ja politseinike arvelt (viimaseid, nagu sai ülal lugeda, koondatakse esimese asjana jõudsasti, kui ülevalt poolt tuleb jälle käsk tööjõudu vähendada ja KOKKU HOIDA. :evil:

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2017 16:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25433
Tsiteeri:
Oled vist aru saanud, et miks ma sellist juttu räägin. Riik on oma otsuse öelnud (nimetagem seda siis 2% otsuseks) ja nüüd viiakse seda otsust ellu. Võiks rohkem raha riigikaitsesse panna? Muidugi. Aga ei panda. Tule võimule ja pane.


Miks ei panda?
Aga sellepärast, et kaitsekulude suurendamine pole kaaluka osa valijate jaoks võtmeküsimus.
Miks pole võtmeküsimus 1. inimesed ei taju ohtu (toimub massiivne edupropaganda Eesti hästi kaitstusest) 2. inimesed ei jaga matsu (suur tänu siin nt valikulisele teenistusele)- nad lihtsalt ei teagi, kui kehvalt oleme nt relvastatud. Senikaua kui see pole võtmeküsimus, ei hakka poliitikud ka seda suurendama, sest muudes valdkondades (nt pensionite ja toetuste tõus) saab hääli lihtsamalt.
Enamiku massi arvamus muutub siis, kui litakas on ära käinud, pool peret surnud ja maja rusudes.
Nii lihtne see demokraatliku ühiskonna probleem ongi.

Edasi on küsimus, kes diskussiooni peaks avama? Kes oleks kõige kõvem autoriteet ütlema, et vaja on seda ja toda? Mina arvan, et KV ise. Ja senikaua, kui KV ise ajab ümmargust juttu "suurem on alati parem" ja "2% kui tasakaal ja kokkulepe", ei tule ka avaliku arvamuse muutust. Sest nagu ma ütlesin, ametlik infovoog ju kinnitab pidevalt, et kõik on hästi. Milleks siis lisaraha?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2017 16:51 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 14128
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Tänased kaitsekulud 0,5 miljardit moodustavad eelarve 10 miljardist vähetähtsa suurusega osa.
Puhas matemaatika, tähtis vs vähem tähtis vs vähetähtis.
Näiteks 50 eurone pensionitõus igale pensionärile on poole suurema tähtsusega.
Kui matemaatikat harrastad, otsi vähemalt matemaatiliselt korrektseid näiteid. Vanaduspensionäre on ca 305 000 ja kui igaühele neist pensionile 50 eurot otsa pandaks (mida ei tehta), siis oleks see kulutus 183 M.

Akf Fucsi jutus on rohkem iva.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2017 16:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25433
Tsiteeri:
Ma pakuks välja ühe koha, kust tahtmise korral saaks lisa välja pigistada EKJ struktuuri jaoks.


Hästi unustatud vana asi, meenus just https://parnu.postimees.ee/233005/erik- ... -nii-rikas

Tsiteeri:
Külma sõja lõppedes ja veel 1999. aastal kasutas Šveits oma 400 000mehelise reservarmee väljaõpetamiseks napilt 2000 kutselise ohvitseri ja allohvitseriga instruktorkorpust. Lisades siia õhuväe piloodid ja mäekindluste kaitseüksuste personali, püsis kutseliste sõjaväelaste osa armee täiskoosseisust Šveitsis kahe protsendi piires.

Kas keegi kahtles tollase Šveitsi sõjalises enesekaitsevõimes? Või kas tänapäeva Eesti on majanduslikult niivõrd võimekas, et lubada endale proportsionaalselt kaheksa korda suuremat kutselist armeekomponenti kui Šveits?

Eestil pole kindlasti võimalik vana Šveitsi mudelit üks ühele üle võtta. Siiski maksaks meilgi mõelda sellele, kas poleks ökonoomsem rakendada riigikaitses senisest märksa rohkem kaitseliitlasi ja reservväelasi ning vähendada olulisel määral kutselise komponendi osa.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2017 17:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Okt, 2012 23:11
Postitusi: 1392
Asukoht: Reval
Šveitsil on erinevalt Eestist üks oluline kaitsekomponent - nimelt on ta maailma rahakott. Seda ikka niisama hävitama ei kiputa.

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Leo KUNNASe dokumentaalromaan "Sõda 2023"
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2017 20:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Mär, 2014 22:53
Postitusi: 655
dm7 kirjutas:
Aga mille arvelt see pool miljardit peaks tulema?


Piisaks sellest kui näiteks järgmine aasta jääks kõigi kulud samaks ja eelarve tõusu ei oleks, sest 2018.a. eelarve plaanitakse 900 miljonit suuremaks võrreldes 2017.a.eelarvega. Igasugused kulud saaks jälle tõusta 2019 :D

Teine variant mis kogu EL majandust toetab on rahatrükk , kõigi hüvanguks see kolmas aasta toimub miks ei võiks Eesti enda kaitsevõime ülesehitamiseks seda kasutada...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 420 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 24, 25, 26, 27, 28  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: CARLOS ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt