Lätis lammutatakse viimane Nõukogude tuumaraketibaas

[Kapten Trumm]

Minu pakkumine, et tehti nagu venes ikka tehakse.
Shahti täis valamiseks mõeldud betoonist leidis 2/3 kasutamist ohvitseride suvilate ehitusel või äriti lihtsalt maha. Ja shahti põhi valatigi kruusa täis. Pärast ameeriklaste komisjonile (kui see üldse tuligi) näidati seda betoonist seent ja asi JOKK

[alax]

Vilaskis olen 3 korda käinud, esimest korda ca 10a. tagasi. Siis olid kuplid ilusasti peal. Teine kord mõni aasta hiljem just lammutustöö käigus, kui armatuuri betooni seest välja kougiti. Ja paar aastat tagasi olid šahtid kruuse täis aetud.

Ainuke terve ehitis oli seal veidi eemal olev tuumalõhkepeadehoidla, mida kasutati laona.

[alax]

Aga kui kuskilt leitakse keskmaarakettide šaht-tüüpi baas, mida pole likvideeritud, oleks tänulik, kus. Lätis läheks lausa vaatama.

Kui kiire poiss oled siis, kähku Lätti Tirza šahte vaatama. Leedu Plokštine ka. Šahtid võivad veel alles olla Pihkva oblastis Ostrovi linna lähistel.

[Kapral Karu]

Mul on parasjagu arvuti kõrval raamat, kus on neli fotot betooni täis raketishahtidest Vilaski baasis, tehtud kuskil 1990ndatel. Betooni valasid sinna juba NSVL ehitusväed ja selle tegemist kontrollisid ameeriklased (kohustus tulenes keskmaarakettide keelamise lepingust). Analoogselt koristasid ka ameeriklased oma keskmaaraketid (Pershing) Euroopast minema ja venelased kontrollisid samuti, et neid ei petetaks.

Küsimus võib olla selles, et ega need šahtid polnud seal ainukesed maa-alused ehitused, sellises baasis oli ka sadu meetreid maa-aluseid käike, juhtimispunker, seadmeruumid ja maa-alused käigud nii raketini pääsemiseks kui ka mootori tööga tekkivade gaaside eemalejuhtimiseks šahtist. Seal võis olla metalli niiet tapab (sest sellised ehitised tehti enamvähem tuumarelvakindlad). Või on see ärikas suutnud stroibati valatud betooni eemaldada - fotodel paistavad nendel betoonist "seentel" rämedad praod sees (eks valati nagu jumal juhatab).
...
Aga kui kuskilt leitakse keskmaarakettide šaht-tüüpi baas, mida pole likvideeritud, oleks tänulik, kus. Lätis läheks lausa vaatama.

Midagi nii jaburat pole tükil ajal juhtunud lugema. Mis raamat see selline on? Kui mõtled Õuna koostatud "Võõrvägede" raamatut, siis seal on tõesti 4 pilti ning isegi jutt juures, et "kinnibetoneeritud" ning "ilmselt vastavalt lähi- ja keskmaarakettide likvideerimise lepingule". Viimane on arvatavasti Mati Õuna spekulatsioon -- 1989.a polnud ameeriklastel Vilaskis midagi teha ja minu teada ei likvideeritud neid teps mitte selle lepingu kohaselt, mingist lähi- ja keskmaarakettide likvideerimisest polnud 1977-82 veel juttugi.
Ja "kinnibetoneeritud" ei tähenda sama mis "betooni täis valatud". Kui seal üldse midagi betoneeriti, siis ehk mingi krae kupli (täpsemalt nn kaitseseadme) ümber vms, et keegi ei üritaks šahti avada. Kuplid selle raamatu piltidel on umbes-täpselt sellised nagu projekt ette nägi, u 1 m paksuse betoonkattega (otsetabamuse kaitseks?). Selle keskel oli ligi 2 m läbimõõdus ava, võib-olla betoneeriti seal ka see kinni (kahjuks pole ma neid lähedalt näinud, ega ka neist lähemalt tehtud pilte nägema juhtunud). Venemaal igatahes viimasega eriti vaeva ei nähtud, nt Taibola lähedal asunud R-14U vastavast avast pudenes u 10 aasta eest üks neiu alla ning nüüdseks on need sealgi vist maatasa tehtud.
Potentsiaalsete militaarturismiobjektide lammutamisest on saanud kasumlik äri ning nõrganärvilised imbetsillid, kes meid valitsevad, soodustavad seda igati.

[vanahalb]

Herr Trumm mõtleb ilmselt sellist "kuhjaga täis valatud šahti" ?
http://www.panoramio.com/photo/12264021

See on raketisahti kaas/kaan/katus ja peaks olema Lätis Vainode baasis tehtud pilt. Kui laskmiseks läks , liigutati ta relsside peal šahti kohalt kõrvale. Mul peaks endal ka kuskil sellest kohast täpsemaid fotosid olema, sest ca 7 aastat tagasi käisin ise ka selle pilguga vaatamas, et mis siis kui on vaja ära lammutada. Läti riik oli nende likvideerimiseks raha saanud ja algselt nõuti, et tuleb täitsa põhjani puhtaks lammutada. Siis löödi käega, et võib mingilt kõrguselt tamponeerida ja käib küll. Aga ikkagi on nende lammutamine ilgelt jama töö ja meil oli huvitavamat tegevust.

Vainode baas oli sügaval pärapõrgus ja kogu kompleks vett täis. Seal käisid ekstreemakvalangistid sukeldumas , vähemalt üks leedukas ka sinna niimoodi jäi, et enam üles ei leitudki. Turismiobjektiks ümbertegemine oleks juba asukoha tõttu liigagi optimistlik mõte.

[alax]

Vägagi tüüpiline käitumine. Kui on käes, mida võtta oli, siis järgnev minusse ei puutu.

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=27610449

Ma küll täpselt ei tea, aga ilmselt vald laskis need augud kinniajada. Kohalikust materjalist, see on kaitsevallidest.

[vanahalb]

Niisuguseid ärimehi on palju. Ääremaa pärast riiki raputanud revolutsioone . Lootusetus. Ja siis ilmub nagu välk selgest taevast ärimees, kes lubab kohakese muuta ülegalaktikaliseks malepealinnaks. Mõned asjad ei muutu maailmas kunagi...
37 meetri sügavune sukeldusbassein Hara laht on 80 meetrit sügav, inimesed sukelduvad seal. Miks peaks mingisse auku sukelduma?

Selliste objektide lammutamine niiväga lumme lasta ei ole, sest nad on betoonist. Betoon omakorda on mäletatavasti selline materjal, millest ehitada on väga lihtne ja ehitatut lammutada vastupidi - vägagi keeruline. Kunagi kirjutas Rein Lang mingis nostalgiahoos, et üliõpilased võiksid hakata suviti EÜE poolt ehitatud ja nüüdseks varemeteks muutunud karjalautasid lammutama. Saaks Eestimaa ilusamaks ja puhtamaks. Ma omakorda arutlesin, et Rein Lang on päris kindlasti EÜE-ga kokku puutunud kuid ilmselt vaid komsomolitöö liinis. Reede õhtul puhastamata jäänud segumasin on tema jaoks täiesti tundmatu maailm.

Vilaski baasiga läks nii nagu erastamise käigus ikka juhtub. (Üht-teist tean omadest allikatest). Kõigepealt lahtine raud minema ja müüki. Siis pangahärradele ulmelise plaaniga kott pähe - ehk annavad laenu. Tagatiseks sobib väga hästi tunneli lõpus paistev koobalt või strontsium või "punane elavhõbe". Laenuraha eest saab kõige muu kõrval ekskavaatori ja maapealseid hooneid ning šahti kupleid on üsna lihtne lammutada. Sealt tuleb jooksvate kulude katteks esialgu päris jõudsalt metalli. (kuigi töömehed ja kütusemüüjad võib iseenesest ka üle lasta). Keerulisemaks hakkab asi minema kuskil 5-6 meetri sügavusel kui enam hästi ei ulata ja pinnasevesi hakkab sisse tungima. Siis on kõige õigem jalga lasta ja masinad kaasa võtta. Las liisingfirma otsib mööda kuuendikku planeedist.

Koobaltit sellistes kohtades ei ole. Pole kunagi olnud.

[Sekeldaja]

Hara laht on 80 meetrit sügav, inimesed sukelduvad seal. Miks peaks mingisse auku sukelduma?

Ma ei tea, kust see müüt tuleb, aga Hara lahe sügavus kisub 80 meetri ligi alles üsna Juminda sääreotsa - Purekkari neemeotsa joone lähedal. Keskpaigas on sügavust 40-60 ja sadama juures 30-40 meetrit: Hara lahe merekaart

[Kapral Karu]

Vägagi tüüpiline käitumine. Kui on käes, mida võtta oli, siis järgnev minusse ei puutu.
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=27610449.

Selle artikli järgi ei puutu tema (Leppik) nagu üldse asjasse...

Muide, selle artikli ainuke kommentaar on selline:

klooga 18.12.2009 09:55
Klooga sõjaväeosas oli šaht, kuhu sügavveetuukri (sugeldussügavus 340m) ülikonnas trenni tehti. Ajateenijana "uputati" mind ka mõned korrad sinna madruste poolt.

Teate sellest midagi?

Ma küll täpselt ei tea, aga ilmselt vald laskis need augud kinniajada. Kohalikust materjalist, see on kaitsevallidest.

Kas tõesti? No seda pidi seal siis ikka kõvasti olema -- u 5000 m3?

[alax]

http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=v ... 151203.2.2

Artikli järgi on kinni aetud 2 4-st šahtist ja ehitatud piirdeaiad. Kui sealt rattamatkaga viimati läbi sõitsin, siis oli kiire, vihm oli tulemas. Ja korraks põgusalt vaatasin, siis tundus eemalt, et kõik šahtid on kinniaetud. Mul on mõned fotod ka tehtud.

[vanahalb]

Seesuur, et.... kaitsevallid ongi minu arusaamist mööda sellest pinnasest, mis kunagi ehitamise käigus aukudest välja tuli. Kuhu mujale teda ikka panna oleks olnud?
5000 kantmeetrit ei ole maaalimamastaabis (tammiehitused jms) mingi eriline kogus ja nädalaga peaks sellised augud lõdva randmega loopides-lükates täis saama. Seda enam, et värskelt puistatud pinnast läheb vähem kui arvestustabelid ette näevad.

[Kapral Karu]

Kus need kaitsevallid seal olid, piltidel ei paista suurt midagi? Ja see pinnas, mis sealt ehitamise ajal välja tuli, peaks ammu olema metsaga kaetud (kui see ikka sinnasamma jäeti).
Aga mis selle koha peal oli http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 1=1&LANG=1?

[vanahalb]

Sel maaameti pildil tundub olema rohkem see, mis seal nüüd on. Igav liiv ja tühi väli.....

Keegi Martin Trolle Mikkelsen on Vilaski baasi kohtab fotosid klõpsinud kuniks see veel enam-vähem ühes tükis oli.
https://www.flickr.com/photos/martintro ... 8163/page1

Kaitsevallid on pigem aimatavad, aja looksul vajuvad nad laiali ja lähevad madalamaks. Pinnasepaigutuse kohta veel ka niipalju, et mu loogikale jääb arusaamatuks, et miks peaks 5000 kanti aukudest tulnud pinnast kuhugi minema vedama ja siis midagi kaponiiride katteks ja muuks taoliseks tagasi tooma?
Arvestada tuleks ka , et 5000 kuupmeetrit nii suurel terrritooriumil haihtub nii ära, et ei märkagi.

[Kapral Karu]

Mis kaponiirid ja kus? Vanemale põhikaardile xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU41&user_id=at&punkt=629796.7,6411587.1&zoom=1600.73199000536&setlegend=UU41_topo=0,UU41_2002=0,UU41_2011=1,UU41_kat=1,FUU6783=0,FUU6781=1&LANG=1 ja 2003.a trükikaardile http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 6=1&LANG=1 pole märgitud mingeid kaponiire, isegi šahtide ümbrus pole lähiümbrusest oluliselt kõrgem.
Ja mu eelmises postis viidatud kohas polnud ortofotode järgi veel 2008.a muud kui mets (või metsas midagi militaarset oli?), 2011.a on seal aga juba karjäär.
Muide, artiklist selgub, et šahtid on pealt 7 m madalamaks lõhutud, nii et üle 70 m abs. kõrguseks sai see ala alles peale hävitustööd.

[vanahalb]

krt, need maa-ameti rakendused ei taha mu kasutada oleva arvutustehnikaga hästi ühilduda....
Kaponiirideks nimetasin selle Martin Trolle fotodel olevaid angaarisarnaseid ehitisi, mis on pealt ja külgedelt mullaga kaetud ja kõige otsa on mets kasvanud. Võib-olla on militaartehniliselt vale nimetus. (mingi lootus ikka on, et need fotod on tõesti Vilaski baasis tehtud, ma ise pole seal kunagi käinud)

Lätis oli Vainode baasi maastik umbes samalaadne ja pilguga vaadates ikka pinnast oli, mida auku ajada. Teetammid kõrgemaks tõstetud, punkrite ümber kuhjatud, šahtide tipud ümbritsevast natuke kõrgemal (et oleks vähem kaevata ja valliga oli asi künkalaadseks kujundatud). Selliste mullatööde puhul on autokoorem killustikku (optimistlikult 15 kuupmeetrit) nii väike kogus, et ei saa arugi kui kuhugi on toodud. 15 koormat lahustub samuti ära. 150 koormat ehk 2000 kanti - mingi künkake nagu hakkaks tekkima