www.militaar.net

Sattusin juhuslikult Peeter-Suure maakindlustusliini Humala blindaaze otsides Humalas (minule) tundmatu-avastamata raketibaasi peale. Oskab keegi midagi selle kohta öelda - mis väeosa oli, mis aastail, mis rakettidega oli tegu (eeldusel, et see ikka oli raketibaas - laskepositsioonid igatahes olid olemas, samuti angaarid)? Seal ringi kolades sattusin maa-aluse juhtimiskeskuse pikkades-kitsastes koridorides kunagisse dushiruumi ja oh imet: põrandas haigutas auguke, kus läbi pugedes sai mööda redelit laskuda umbes 5 m niigi maa-alusest tasandist alla poole. Alla ronides leidsin end samasugusest tunnelist nagu Laagris, Vitis ja mujal, kus peetriaegsed katakombid olemas. Küsimus seega järgmine: kas tõesti ehitati nõuka ajal raketibaas vanade käikude peale ning kus võiks olla seal veel neid tunneleid (tsiteerin Eesti Ekspressist: Humala positsioonile ehitati suveks 1916 valminud projekti järgi kolm roodublindaaži, kaks Vääna jõeoru vasakule kaldale ja üks Keila jõeoru paremale kaldale. Humala mõisahoone lähedale raiuti süvend neljanda varjendi jaoks, mida aga ei jõutud enam valmis ehitada. Sel kujul on see aga hea näide sellest, kuidas toona varjendeid ehitati. Humala valmis blindaažide ühendamiseks rajati tunneleid ligi 900 meetri ulatuses, kuid osa neistki jäi lõpetamata.) Antud tunnel kulges küll mõlemale poole, kuid oli oma kogupikkuselt vaevalt 100 m, seega kuhu on peidetud ülejäänud 800 m. Baasi maa-alal ringi liikudes jäid silma vägagi tuttavad süvendid paest pinnases, mis eeldatavasti tekkinud käikude kokku laskmisest (nii on see vähemalt Vitis ja Laagris), seega peaks olema seal neid käike. On mingit infot sissepääsude kohta või kas nad on seest kuivad? Äkki peaks ka ülejäänud ehitisi seal raketibaasis paremini kontrollima, sest mainitud sissepääsu sinna käiku leidsin vägagi juhuslikult juhtimiskeskuse kõige sügavamalt tasandilt.
Natuke ka pilte selle kohta
siin

See ei olnud raketibaas, vaid Keila-Joa brigaadi komandopunkt ja samas oli ka PVO raadiotehnilise pataljoni keskus.

Kapral Karu kirjutas:See ei olnud raketibaas, vaid Keila-Joa brigaadi komandopunkt ja samas oli ka PVO raadiotehnilise pataljoni keskus.

Tänan hariva info eest Kuid äkki oskab Kapral Karu selgitada mulle ka ülessõiduteedega küngaste rolli? Mina oma hiire aruga arvasin, et nende otsast vajadusel rakette lennutati? Ning sellest sõjaväeosast umbes 3 km (võin eksida) eemal asus metsa sees samuti maa sisse (õigemini küll maa peale, kuid maapinnaga kaetud) ehitatud moodustis. Territoorium ise ei olnud suur, ca 1500 m2. Ühes nurgas oli betoonalus, millel arvatavasti enne miski mast asunud. Maa-ala oli piiratud kahekordse okastraataiaga. Millega tegu? Kas võis seegi olla seotud Keila-Joa raketibaasi ja brigaadi komandopunktiga?

Nende küngaste otsas seisid väiksemad lokaatorid. Suurem seisis peaaegu tee ääres. Pataljonil oli seal mitu (3-4) eraldi territooriumi, üks punker oli neil tee ääres u 0,5 km Tutermaa poole. Samuti kasutasid nad kuskil 1980-tel Vääna poole jäävat teeäärset PS MK punkrit. Tavaliselt asusid põhiterritooriumist eraldi raadiosaate-, vastuvõtu- ja telegraafikeskus.

Aga see seal 2-kordses traataias 3 km kaugusel -- kuhupoole see jääb? Seal ma vist käinud ei ole. Mingi objekt pidi olema Adra külas, kas seesama?

Kui sealt maaalust tunnelit pidi minna siis peaks jõudma natuke eespool olevaPeetriaegse roodublindaazini ja sealt läheb edasi jaõuab välja ühe eramaa kõrval oleva väha suure ja sügava kraavi või lausa süvikuni.

Kui ma viimati suvel seal baasis käisin seda oli näha et seda maaalust NL rajatist kasutatakse paintballi mängijate poolt,seinad värvised ja sisse on meetrite kaupa uusi juhtmeid seintele pandud.

Kapral Karu kirjutas: Aga see seal 2-kordses traataias 3 km kaugusel -- kuhupoole see jääb? Seal ma vist käinud ei ole. Mingi objekt pidi olema Adra külas, kas seesama?

Mõõtsin maaameti kaardilt vahemaa ära ja see tuli ca 1 km, seega pakkusin üle selle 3-ga. Arvatavasti on see siis just see Vääna poolne teeäärne (kuigi ega ta päris tee ääres ikka pole ka- jälle puht juhuslikult märkasime seda läbi puude vilksatamas) punker, mida nad 80-ndatel kasutasid... Uurisin veidi seest ka seda ja tundub, et mingisugused masinad (generaatorid?pumbad?) vms. on seal olnud - suurem ruum oli vana õli täis ja miskid kanalid jms. värk.

http://i6.photobucket.com/albums/y234/m ... ure003.jpg

mis sissepääse vms sellel pildil kujutatud on????

Indrek kirjutas:http://i6.photobucket.com/albums/y234/m ... ure003.jpg

mis sissepääse vms sellel pildil kujutatud on????

See on juhtimiskeskuse kõige madalamal tasandil asuva dushiruumi põrandale raiutud sissepääs Peeter-Suure maakindlustusliini Humala positsiooni ühte käiku (loodetavasti kirjutasin faktiliselt õigesti selle pika lause )

Olen ise ka seal augu juures käinud ja huvitas,et kas siis keegi teadis et see tunnel täpselt sealt alt läks, ja andis ikka seda auku lõhkuda----armeeritud betoon ju.

Faust kirjutas:Olen ise ka seal augu juures käinud ja huvitas,et kas siis keegi teadis et see tunnel täpselt sealt alt läks, ja andis ikka seda auku lõhkuda----armeeritud betoon ju.

Meie ka imestasime, et kust kohast need augu tegijad (arvatavasti diggers`id) teadsid, et see käik täpselt seal all asub...Mine sa tea, äkki on neil mingid kaardid

Mul tekkis seda eelnevat lugedes küsimus. Miks krt oli vaja nii ränka vaeva näha et põrandasse auk lõhkuda? Mida sealt loodeti siis leida?

Küsiks igaks juhuks veel korra üle - kas keegi oskab juhatada, kus asuvad sissepääsud ülejäänud Humala maakindlustusliinide tunnelitesse? Põhimõtteliselt leiaks (arvatavasti) ka ise need sealt lõpuks üles, kuid äkki õnnestub aega ja vaeva kokku hoida ning mõne mehe käest, kes seal enne käinud on, mingit infot saada

Plaanide järgi peaks humalas olema neli suurt punkrit ja kaks tunnelit nende vahel. paraku on valmis ainult kolm ja see neljas ei saanudki valmis ainult vundamendi auk on tehtud http://www.hot.ee/battal/suhfront/karty/pervyi.html

Sinna alla auku avanes nõuka ajal ka väeosa peldiku äravool.
Seda on muda värvi järgi ka aimata.
Üks mu sõber teenis seal punkris. Söömas käis maa peal, aga muidu elasid kogu aeg maa all. Seal maa all oli isegi kinoruum
Ükskord oli valves, kui pidi endale jama kaela tõmbama.
Riia komandopunkti oli kontroll sisse sadanud ja avastanud, et sideliine pidi lastakse kusagilt muusikat!
Leningradis seda ei tehtud. Tuldi siis tema juurde kontrollima ja hoplaa! Seal see grammofon asuski. Lõbusad viisid läksid sõjaväe sideliine pidi üle terve balti sõjaväeringkonna laiali. Ilge skandaal!
Midagi istus vist ära kah, aga meestest puudus ja toodi peagi tagasi.

Vene ajal teeninutele pakub järgnev lugu mõistvat muiet. Eesti sõjaväes olnud ei saa naljale ilmselt üldse pihta:
Siin kusagil oli juttu viimasest päevast (vene)armees. Tema lugu minu jutustatuna.
Sai Virko siis vene kroonust lahti ja mõtles, et läheb õige jalgsi (!) koju. Ta elas nimelt Õismäel.
Küsimus, et kas ta jõudis siis tipa-tapa kohale? Ei jõudnud, sest selja tagant oli tulnud vaba takso!