www.militaar.net

Endise Dejevo raketibaasi territooriumil lammutatakse ja koristatakse kõik maapealsed varisemisohtlikud hooned ja avatud RMK alal saab edaspidi näha veel pool-maa-aluseid betoonrajatisi.

Veel pisut enam kui paarkümmend aastat tagasi laius Karujärve ääres 1500 hektaril Dejevo raketibaas, mis oli Saaremaal suurim. Aastad on oma töö teinud ja selle kuu lõpuks pühitakse praeguselt RMK maalt igaveseks suurem osa endise nõukogude raketibaasi jäänuseid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siledaks tehakse telliskivi- ja betoonehitised, mis olid maapealsed, kuna need olid ohtlikud, neil olid katused sisse kukkunud ja selliseid objekte oli siin kaardistatud," rääkis RMK Saaremaa metskonna metsaülem Marko Trave.

Pärast rakettide väljaviimist sattusid saarlased eufooriasse ja lõhkusid ise suurema osa baasist maha. Ligi 20 aastat tagasi ei tekitanud see probleeme, kuna see baas ei sattunud Eesti ligi 150 muinsuskaitsealuse militaarobjekti hulka.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.

Just rakettide tulek tingis raudtee ülesvötu.
Rakettide ilmumisega muutusid rannakaitse suurtükipatareid tarbetuks.Raudtee oli möeldud laskemoona ja muu varustuse veoks,lisaks pidid tulema kasutusse raudteesuurtükid.
Legend Sahhalinist pärineb juba tsaariajast,kui venelased alustasid kitsarööpmelise raudtee ehitust.Sakslased said tolle hiljem peaaegu valmis.
Orikülas oli maa-alune õhuseire lokaatorijaam,lisaks mingi mobiilne raketisüsteem,mis samuti oli maa all angaaris.Marki ei oska öelda,aga angaar oli nii suur,et metsaveokäruga t-150 sai sees ringi keerata.

Kas Saaremaal olid rannakaitseraketid? Isegi kui olid, algas maalt väljalastavate rakettide komplekside väljatöötamine alles detsembris 1955 ja relvastusse võeti need 1958. Teadaolevalt Saaremaale lähim vastav väeosa loodi alles 1960.a Ventspilsis (formeeriti ümber liikuvast rannasuurtükiväepolgust).
Õhukaitseraketid ilmusid Saaremaale alles 1960.a ja neil ei olnud midagi pistmist mereväe rannakaitsega -- see on hoopis teine teema.
Küll aga olid Saaremaal 1951.a lõpust järelveetavad rannasuurtükid KSM-65. Rannakaitsepatareid olid Saaremaal 1960. a-ni, kuigi arvatavasti alates 1955. a-st neid jupikaupa vähendati.
Raudtee-ehituse (ja Hiiumaal maantee-ehituse) poolelijäämise "süüdlaseks" on arvatavasti L. Beria, kes varsti peale J. S. surma taotles Siseministeeriumi vabastamist arvukatest ehituskohustustest, sh maanteede ehitamisest Läänemere rannikul ja Koola poolsaarel, ning vastavate SM üksikule tee-ehituskorpusele allunud väeosade laialisaatmist (tõenäoliselt ehitas SM ka Saaremaa raudteed). Jõudis ta selle ise ellu viia või ei, igatahes varsti nood väeosad laiali saadeti (osa formeeriti ümber armee väeosadeks).


Küllap ta sealt pärinebki, sest Sahhalinil oli peale II MS juba olemas üle 1000 km raudteid, jaapanlased olid neid juba ehitanud, kuhu vaja (ja kuhu sai). NL "päris" Jaapanilt ka korraliku veeremipargi, nii et alles viimasel aastakümnel asus Venemaa sealset rööpmelaiust "ümber õmblema" (arvatavasti naftaraha küllus + veeremi amortiseerumus + jõudemonstratsioon jne).


Millises angaaris? Selles, mis komandopunkti küljes, olid KP kabiinid.

Väga huvitava lõigu leidsin Dejevo baasist. Huvitav on see, et filmitud on ta 15.07.1992 a. Ning et siis olid venelased sealt juba läinud - et Saarema suurim baas anti üle esimesena, sisuliselt läksid nad siis koos piirivalvega järelikult. Huvitav on see, et keegi ei paista seda ka Eesti poolelt valvavat, minu silm näeb seal isegi mingeid raketimoodustusi...

Aga enim teeb minu jaoks kummaliseks see seik, et Saaremaa kui selline - assotseeruvad: puhkus, kadakad, meri, rand, õlu, kala jne jne ning siis selline paik seal ka... müstika


Kui eestpoolt ei viitsi vaadata, siis Dejevo hakkab pihta umbes 19. minuti pealt.
Loodan, et saate lingi käima.

http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.ph ... 1312719863

Kas Sahhalin ei olnud põline Jaapani saar? Päris kitsarööpmeline see tee ei olnud, see oli tüüpiline tööstusrevolutsiooni aegne raudtee, mida terve Aafrika täis ehitati: 1067mm ehk täpselt nagu Tallinna tramm. Sama raudtee ehitati ka Jaapanisse, järelikult siis ka Sahhalinile?

Naljakas on see, et venkud sõidavad selle tee peal viimasel ajal tavaliste laiarööpmelise veeremiga, millele kitsad rattad alla pandud. Väga värd näeb välja.

_________________
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.

Mida tähendab 'Päris kitsarööpmeline see tee ei olnud'? Umbes et nagu 'pooleldi rase' või?

Rööpmelaius jaguneb:
- kitsarööpmeline (kõik, mis on alla 1435 mm);
- standard- ehk normaalrööpmeline (1435 mm);
- laiarööpmeline (kõik, mis on üle 1435 mm).

Saaremaal olid kitsarööpmelised teed kas 600 või 750 mm. Tallinna tramm on tõesti kitsarööpmeline (1067 mm ehk 3,5 jalga); kitsarööpmeline on nt Helsingi ja Liibavi tramm ning oli Viiburi oma (1000 mm), aga Riia, Peterburi ja Väinalinna tramm on laiarööpmeline (1524 mm ehk 5 jalga). Nt Pihkvas oli nii 1000-mm kui ka 1524-mm tramm, Turus oli nii 1000-mm kui ka 1435-mm tramm.

Eestis on olnud kitsarööpmeline laius 600, 750, 762, 900 ja 1067 mm. Kõik endised laiad rdt-d ja uued rdt-d olid 1941-44 standardrööpmelised, esimene standartne rdt Eestis oli Jõhvi - Ahtme rdt. Pärast 1944-45 jälle kõik laiarööpmelised (1524, hiljem 1520 mm) + vana kitsas.

Saaremaa ja Sahhalini segiajamine on samasugune totter legend nagu eesti keele teine koht keelte kõlavõistlusel...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast

Vaatasin ka videot ja nokitsesin mõne GRAU indeksi kallal....

24:58 näitab S-125 raketisüsteemi raketi V-601PD (5В27Д - зенитная управляемая ракета В-601ПД (для стрельбы вдогон) для ЗРК С-125М1) konteinerit 5JU98 (5Ю98 - тара №1 для ЗУР 5В27).
Mõni raketšik võiks rääkida, mille poolest erinesid need "для стрельбы вдогон" tüüpi raketid, kas neid nö kohtumiskursile ei lastud, et lasti ainult sappa?

28:14 jäi silma üks S-200 Vega süsteemi ÕT rakett 5V28?? osaliselt kamovõrgu all, millel kirjas "UTŠEBNÕI".

Enne ja pärast seda näitab ka päris palju sellesama raketi tahkekütuse kiirendeid 5S28 (5С28 - стартовый твердотопливный ракетный двигатель ЗУР 5В21А/5В28). Ühel S-200 raketil oli neid 4 tk. küljes. Ühe kiirendi pealt loeb ka välja, et täidetud 30.6.83 tehases nr. 500...

21:48 paiku näitab raketi lõhkepea sektsiooni 5B14Š transpordikonteinereid ja 29:00 paiku sama lõhkepea sektsiooni raketi küljes. 5Б14Ш - осколочно-фугасная боевая часть ЗУР 5В21, 5В21А, 5В28, 5В28М (с шарообразными поражающими элементами). Sisaldas 87,6-91 kg lõhkeainet TG-20 ning kahe erineva diameetriga ümmargusi kuulikesi kokku 37000, millest 21000 olid massiga 3,5g ja 16000 massiga 2g.

20:00 näitab mahutit millel on kiri "SAMIIN", 5V21/5V28 raketi vedelkütus, mille oksüdeerijat nimetati vist "MELANŽ" vms. Selle jõul lendas peale kiirendite eraldumist.

S-200 süsteemist lähemalt:
http://www.ausairpower.net/APA-S-200VE-Vega.html

Umbestäpselt seda jah. Vaese mehe laiarööpmeline. Ehk et mitte enam lihtsalt metsaveo või tööstusesisene, vaid juba midagi magistraali moodi. Kus saab juba 100-ga sõita. Vähema laiusega raudteed kippusid olema vaid paarikümnekilomeetrised kohalikuks väljaveoks, mitte kontinentiläbivad, nagu Aafrikas.

Eesti 750mm raudteevõrk oli üsna erandlik nähtus, mille käes on vist seniajani paar maailmarekordit (reisirongi pikkus ja keskmine kiirus) aga seegi arenes välja väikestest väljaveoraudteedest.

_________________
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.

Mitte miski ei keela ka kitsarööpmelist ehitada nt 200 km/h sõiduks...ei tasu lihtsalt ära. Kui vaatad nt:
http://et.wikipedia.org/wiki/Kitsar%C3% ... ne_raudtee

sealt inglis-, saksa- ja venekeelsetele lehtedele, ning näed kitsarööpmelist maailma kogu tema värvikirevuses...ja ehkki neid laiusi rühmitatakse ka kuidagimoodi (nt 1 jalg - 600 mm - 1000 mm - 1434 mm; aga on ka muid), pole olemas ei 'päris-' ega ka 'mittepäris'-kitsarööpmelist raudteed. On lihtsalt kitsa-, standard- ja laiarööpmeline raudtee.

Ja jutt Eesti 750-mm võrgu erilisusest ja maailmarekorditest on taas sama klassi legendid nagu eesti keele teine koht maailma keelte kõlavõistlusel...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast

Ah ära õpeta isa nikkuma.

_________________
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.

Mis selle vastuse mõte oli? Oleksid võtnud parem Bocki edasi ja jätnud foorumi risustamata...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast

Viagrat ikka, mitte Bocki

_________________
ROTT 5555 5527

...et kui mõnitamisest piisab, siis lihtsalt seletuseks, et tegemist raudteelase ja raudteeentusiastiga, kellel nii laia- kui kitsarööpmelisest ja kõigest nende vahele jäävast üpris korralik pilt silme ees olemas peaks olema...

_________________
"Et kui oleks niisugune võimalus, et teil võiks iga päev võim vahetuda, siis te kaebaksite nii kaua üksteise peale, kuni jääks järele üks ainuke - kõige julmem, kõige ahnem ja kõige salakavalam."

Superhea video. Näen esmakordselt seda, milline nägi baas varem välja ja mis tehnikat sinna vedelema jäi.

tere.Saaremaa Dejevo-Karujärve raketibaasi hakati ehitama 1965 aastal.ehitati 1970 aastani intensiivselt.siis viidi suurem osa tehnikast ja tööbatt Taškenti,kuni seal oli maavärin.ühe ööga kadusid tööbat sealt koos tehnikaga.
elasin karujarve sõjaväeosa territoruimil 1960-1977.1963 aastani oli seal põhi väeosaks tankipolk,lahingutehnikaks T-54,62 tulid ka esimesed 10 T-55.olid PT-.76B,nägin seal amfiibisid BAV,suured masinad,millede alusvankrist hiljem arendati Zil-157.siis oli ka
T-54 baaasil ZSU_57-2.põhitranspordiks oli ZiS(ZiL) -151.oli kolm ohvitserim küla.järgi on praegu 2.1963 kolis polk Klooga kanti kuskile.1964 veeti üks küla,ja ka teistest küladest enamus lhtikäivad soome tüüpi majad ärta.seda kolmandat küla kutsuti GOLUGOI GAI.olid majad sinaka tooniga värvitud.kuni 1963 aastani võib õelda,paistis dejevo päris korraliku asulana,aga pärast raketšikute tulekut,täielik bardak.see raketiväeosa formeeriti ringi 1968 aastal raketiväeosaks.ennem olid zenitsikud vist.sellel oli ka oma lahingutee,mis algas Leningradist,sõja ajal.baasi algse plaani järgi lõpuni valmis ei ehitatudki,nagu ma tean.see Taškendi maavärin võttuis resursid,ohvitseride uus linnak jäi välja ehitamata ja palju muud,mis hiljem tehti,just on plaan minna teha pilte ja filmida,rääkida tankipolgust,nagu mäletan,olin siis 6-8aastane.magasin tihti 2 tankibataljonis,käisin sööklas söömas,kui isa tööl oli.taoli elektrijaamas tööl.sain ka esimest korda sõita BTR.50 siis.tankid tegid ujumisharjutusi järvel.T-54 kinnitati pontoonid külge(2 tükki),kuigi uurisin,et pidi olema 3,üks taga põiki.PT-76 lasid niisama.ikka jääminekust septembrini.neid raketikommplekseid vahetati sela pidevalt,algul olid väiksemad,pärast suuremad.pean nati sorima netis ja mõnelt sealteeninud ohvitserilt küsima.mul aiamaalnaaber seal leitnandist saati teenis.võttis siit naise ja elab nüüd siin.
ehitamisest võtsid osa ka autobaas 11 kallurid .sai siis nendega sõidetud kaasa,huvitav,poisikeste värk.KPP-s istus sõdur rooli,kui ohvesid polnud lähedal,sai kummuli visatudja sisse sõidetud,kus ehitati positsioone.
1970 aaastak lammutati tankipolgu boksid,autopark,.aga raketibaasi positsioonid tulid tankipoligoni-tankodromi territooriumile.see juhtimistorn oli veel 80 tel ülal,kust tankistide tegevust juhiti.1969 ja 1970 aasta torm lammutas traataiad.olid teised korralikult ehitatud.aga pärast raketsikud tegid kuidas juhtub.hakkasin ükskord ringi peale tegema baasile,mööda aeda,oi oli auke,tühimikke.no au neile,kinni nabisid mind Mustjalapoolses küljest.
siis oli väeossa sissesõidul.seal alguses kohe,suur triumfikaar.igavene uhke.postide peal,ülal suur armeed ülistav joonistus.lipudmrelvad.ja keskel NL sõdur,automaat rinnal.
vot,sedasi lühidaltDejevist.Karujärvest.rahvasuus oli ta ikka Karujärva.kahju,mõlemad mõisad hävinesid,uhked olid.Üks Karu mõis ja teine Järumetsa mõis.mu vanaema oli veel kunagi Järumetsa mõisas teeniaks.läka kütteks katlamaia.süsi sai äkki enne talve lõppu otssa,nii ta hävus.