Hara sadam ja Loksa väeosa
Seda Hara süviku juttu ei taha mitte kuidagi uskuda. Amber sea ajal sai sadam, saarevaheline ala ja saarest natuke lahe poole risti -põiki läbi ujutud. Keskmine sügavus 10-12m. Saarest lahe poole on kallak, kus läheb umbes 40-50 kraadise nurga all sügavus 10 meetri pealt 40 m peale. 5 päeva ja iga päev vähemalt 2 h veeall peaks ju adekvaatse pildi andma.
Selles on sul õigus,et lahepoole läheb 40 m peale.Aga miks keegi ei taha nn. Loksapoolses otsas sukelduda.Kõik sukelduvad sadama akvatooriumil,merepoole,aga keegi ei jõua kuidagi idapoolsesse otsa?kashey kirjutas:Seda Hara süviku juttu ei taha mitte kuidagi uskuda. Amber sea ajal sai sadam, saarevaheline ala ja saarest natuke lahe poole risti -põiki läbi ujutud. Keskmine sügavus 10-12m. Saarest lahe poole on kallak, kus läheb umbes 40-50 kraadise nurga all sügavus 10 meetri pealt 40 m peale. 5 päeva ja iga päev vähemalt 2 h veeall peaks ju adekvaatse pildi andma.
kõik on võimalik,vaja ainult tahta
Kui mind mu mälu ei peta,siis Marksi vrakil lõigati korstnad maha,kuna need ulatusid üle veest välja.Midagi tehti ka vist dekiehitistega.Ülejäänud kere peaks koos olema.Enne oli Marksi vrakk tähistatud 4 suure toodriga.Kas ka hetkel on,ma ei tea.Ei imesta,kui rauakratid need minema on vedanud.
kõik on võimalik,vaja ainult tahta
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Õhku lasti ta jah. Aga jutte olen kuulnud,et peale sõda sealt lõigati sealt ka vanarauda ega seal suurt midagi alles saa olla.Kapten Trumm kirjutas:Marxi vraki lasid torpeedopaatidega kohale toodud vene minöörid algosadeks 1941 sügisel (Tributsi foobia, et sakslased võtavad selle 25a vana kalossi oma laevastikku), vaevalt et seal suurt vaadata on peale vanaraua...
http://www.online.ee/~peeprada/location/karlmarx.html
-
- Liige
- Postitusi: 214
- Liitunud: 23 Nov, 2005 16:13
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Käisin koolipoisina Hara sadamas millalgi 1982. aasta tuuris. Mingi viletrikiga organiseeriti meile toona piirivalvelaevaga merelesõit. Siis seisid seal peale väiksemate aluste sees ka miiniveeskajad. Allveelaevu ma sadamas ei näinud, aga arvan, et nad seal siiski käisid, sest Loksalt nägin neid 2 päeva varem ise binokliga pinnal. Jubeda mürinaga tuli üles, selle peale üldse hakkasingi vaatama. Loksa vene vanamutid tahtsid miilitsa kutsuda, kui binokliga allveelaeva vahtisin, muig.
Allveelaevad laadisid tihti oma akusid merel (nii sain mina siis aru).See mürin kostus Loksale välja päris hästi,eriti ööseti.
Ja veel,Loksal Valgejõe suudmest vasakule (Hara poole) baseerusid veel venkude õhkpatjadel liikurid.Harilikult olid seal 2 ja 4 turbopropeller mootoriga alused,aga olen ka näinud 8 mootorilist monstrumit.Seal oli neile kohe laudadest spetsiaalsed platformid ehitatud ja madrustele oma majake.
Ja veel,Loksal Valgejõe suudmest vasakule (Hara poole) baseerusid veel venkude õhkpatjadel liikurid.Harilikult olid seal 2 ja 4 turbopropeller mootoriga alused,aga olen ka näinud 8 mootorilist monstrumit.Seal oli neile kohe laudadest spetsiaalsed platformid ehitatud ja madrustele oma majake.
kõik on võimalik,vaja ainult tahta
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Ma eile lugesin enne magamajämist ühte venekeelset allveelaevanduse alast raamatut.sturmkommando kirjutas:pole need diiselallveelaevad midagi nii vananenud tehnika - rootslased ja venelased ehitavad neid, rootslastel on mingi uus mootor isegi aretatud mis kasutab vähem hapnikku põlemiseks kui senised diiselmootorid.
Rootslaste ja sakslaste leiutised on midagi muud (need suletud tsükliga mootorid vms) kui vene diiselallveelaevad. Kaks põhilist diiselallveelaevatüüpi NL laevastikus olid siiski puhtad diisel-elektrilised, ei mingeid tehnikaimesid. Tõsi-eksisteerib üks tüüp, mille jõuagregaadiks on vesinikperooksiidiga töötav mootor, kuid see leiutati nii hilja, et vaevalt neid siia sattus.
Vesinikperooksiid on oma ohtlikkuse tõttu muude riikide laevastikust ammu kadunud asi. Meenutame siinkohal Kurski, mis ka teadupärast oma torpeedodest pärit vesinikperooksiidi pärast vastu taevast lendas. Vähemalt avalikkuse ette toodud teooriatest (jättes kõrvale ulmejutud koletutest allveelahingutest jne) on see ka kõige loogilisem.
Arvestades selle keemia mahtu, mis laeval kaasas on, võib vaid oletada, kui kergesti see vastu taevast läheb esimese pisiavariiga
-
- Liige
- Postitusi: 147
- Liitunud: 27 Sept, 2005 13:51
- Asukoht: Ida-Virumaa
- Kontakt:
Kuidas on lood projektiga 617 (Whale)? S-99 baseerus küll Liepajas, aga Polmari raamatus on foto "taken off Estonian coast sometime in 1958"?Kapten Trumm kirjutas:Kaks põhilist diiselallveelaevatüüpi NL laevastikus olid siiski puhtad diisel-elektrilised, ei mingeid tehnikaimesid. Tõsi-eksisteerib üks tüüp, mille jõuagregaadiks on vesinikperooksiidiga töötav mootor, kuid see leiutati nii hilja, et vaevalt neid siia sattus...
Muide, eesti tehnilises kirjanduses on levinud kirjakuju vesinikperoksiid. ÕS soovitab sedasama.
El Ejercito de los Borbones
-
- Liige
- Postitusi: 1239
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Küsimused
Ma ei kahtle Su teadmistes......aga kust sa seda tead? Ja milleks neid seal vajati?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 16 külalist