Murastes

[Avo]

No sõidan Rannamõisa kiriku juurest mööda ja keerasin enne Ilmandu küla alla. Tee viib välja mööda vanat raudteetammi Muraste Piirivalvekoolini. Seal mere ääres on tehtud need pildid mis asuvad aadressil http://pilt.ee/view/537784/. Seal on nii Peeter Esimese aegsed ehitised, kui tundub ka vist varasemaid. Veneaegne piirivalvetaus kumab läbi ja veel mööda mere äärt hakkab jooksma kaevikuliin valli sees. Jookseb pikalt Suurupi poolsaare poole. Kes teab milleks need kaevikud sinna niimodi rajati. Kahes kohas on ka mingid laskepunkrid ja aegajalt laskepesad veel näha. Osaliselt jookseb kaevikuliin ka sisemaa poole ja jälle künka tagumisest servast üles ja jälle pesa.
Proovin panna niipalju pilte üles kui saan.

NB! Nüüd sain viite vist korda!

[Ogre]

Ei tööta need pildid sul.

[Mercher]

See proźektor on võimas Huvitav, kust nad voolu võtsid? Oli neil miski oma generaator peal või kaableid pidi eemalt? Ja huvitav oleks teada, mitu km oli sellise lambikese efektiivne valgustamisulatus?

[Avo]

Neeme tipus oli üks hoone mingi diiselgeneraatori jaoks. See oli kindlalt vene piirivalve ajast. Asus kohe relssidega platvormi kõrval.

[Ernest]

Joonisel näidatud Pankranniku elamurajoon asub on Muraste raketibaasi territooriumil. Igapidi militaarne kant.

[Relvatehnik]

olen ise lõpetanud Muraste Piirivalve kooli ja olen sellel aja kuulnud kui seal olin, et sellel platvormil seisis 2 MS-jas seesama ,,Helgiheitja,, mis valgustas sealtpoolt Tallinna taevast. Aga mis oli selle objekti algne otstarve - pole ka mulle teada..

[sturmkommando]

selline helgiheitja on "külmapargis" ka Lagedil: http://personal.inet.fi/koti/ml.valoma/Vheitin.jpg aga saksa oma see vist ei ole, klaaside asetus paistab rohkem amide 60 inchise searchlighti moodi.

[Relvatehnik]

täpselt sellist ma silmas pidasingi.. kusjuures üks peaks ka Piirivalvekooli platsil seisma..

[vanakaru]

Olin 1989 Vene piirivalves Põhja Eestis , Karepal ja sain sellist prosa ka näppida.
EEmal oli väike diisel generaator , mis tööle pandi.
Selle kopsiku sees olid söevardad , miskit moodi rikastatud ja veidi ohtlikud, kuna nendele kes prosadega töötasid oli ette nähtud piima juua.
Siis elektriga pandi need söevardad hõõguma ja kopsikus olevad peeglid koondasid vihku.
Minu meelest näitasid väiksemad , nagu pildil, kuskil 30 km ja suuremad kopsikud 50 km.

Kui mingi kontroll ööseti ringi sõitis , põlesid igal poolsaarel prosad , siis oli päris põnev tornist vaadata kui kogu meri ja rand oli vehklevaid "valgusmõõkasid" täis. Sellist vehklemist tänapäeval juba ei näe

[Fuchs]

Selle kopsiku sees olid söevardad , miskit moodi rikastatud ja veidi ohtlikud, kuna nendele kes prosadega töötasid oli ette nähtud piima juua.
Siis elektriga pandi need söevardad hõõguma ja kopsikus olevad peeglid koondasid vihku.

Töötas selline lamp samal põhimõttel nagu elektroodkeevitus - kahe sõrmejämeduse söevarda vahel oli kaarleek. Mingi mehhanism siis keeras vardaid vastvalt nende põlemise kiirusele peale.
Sellise helgiheitja ohtlikkus on jällegi analoogiline el.keevitusele - erinevad kiirgused.