Peeter Suure merekinduse kaart

Kindlusehitised. Teed, sadamad ja lennuväljad. Kasarmud ja linnakud.
Maalinnad ja linnused. Kõik militaararhitektuurist.
Vasta
Impiger
Liige
Postitusi: 112
Liitunud: 10 Juun, 2009 23:46
Kontakt:

Veel nn Astangu raudteest

Postitus Postitas Impiger »

Kurjam kirjutas:

"See haru ehitati selleks, et oleks võimalik trollibussiliini Koplisse viia.Kontaktvõrgu alt poleks rongid läbi mahtunud. Rajati see uus liin ja läbi Stroomi metsa viiv raudtee likvideeriti.Aastat täpselt ei mäleta."

Täiesti õige, nii see oli. Ainult et selle raudteeharu ehitamine võttis uskumatult palju aega. Alustati juba seitsmekümnendatel, lõpetati vast ehk kümmekond aastat hiljem. Ilmsesti juba ehituse käigus saadi aru, et ega seda teed vist eriti vaja polegi. Hulk aastaid seisis pooleldi valminud teetamm niisama ja see leidis elavat kasutamist tervisejooksjate poolt. Minu mäletamist mööda nõukogude söjavägi ei hakanudki seda teed kasutama. Veeti ainult tsisternidega masuuti Mustamäe katlamajja. Kui seal mindi lõplikult üle gaasiküttele, siis enam sedagi mitte.
Põhiline kasutaja oli hoopis Harku kärjäärides tegutsev killustikku tootev ettevõte, kes oma toodangu selle raudteeharu kaudu välja vedas. Vahest alles 1994. aastal, kui Vene väed siit ära läksid, leidis see tee mõningat kasutust ka nende poolt. Aga ega ma üksikasju enam mäleta ka. Selle kandi elanikud peaksid asjast rohkem teadma.
Impiger
vax
Liige
Postitusi: 279
Liitunud: 14 Juun, 2005 14:24
Kontakt:

Postitus Postitas vax »

Lisatud Iru tunnelid koos juurdekuuluvaga. Ei ole päris kindel, kas sai õieti, battali kaardil on mingid vundamendiaugud märgitud, aerofotolt neid ma ei leidnud.
vax
Liige
Postitusi: 279
Liitunud: 14 Juun, 2005 14:24
Kontakt:

Postitus Postitas vax »

Huvitav tekst Iru silla kohta:
http://register.muinas.ee/?menuID=monum ... ew&id=8786
Just huvitaks see väidetavalt Lagedi mõisa juurde läinud haru.
Tegelt ka Iru positsiooni haru pole eriti täpselt paigas...
vax
Liige
Postitusi: 279
Liitunud: 14 Juun, 2005 14:24
Kontakt:

Postitus Postitas vax »

Üks dokument, mis sisaldab ka merekindluse objektide nimekirja. Teiste seas ka Lagedi positsiooni.
http://www.heak.ee/files/documents/KOV/ ... -tekst.doc
Impiger
Liige
Postitusi: 112
Liitunud: 10 Juun, 2009 23:46
Kontakt:

Lagedi positsioonist

Postitus Postitas Impiger »

Positsioon Lagedi mõisa juures jäi paberile, teda ei hakatudki ehitama. Ilmsesti seetõttu jäi ehitamata ka raudteeharu sinnapoole. Kuigi sild üle Pirita jõe ehitati valmis ja mingis väikeses ulatuses sai raudteed ka teiselepoole Pirita jõge tehtud.
Natuke on sellest kirjutanud Mehis Helme raamatus "Pietari Suuren merilinnoituksen rautatie" (Tallinn,1992, lk 25). Mingil põhjusel kirjutas M. Helme selle raamatu soome keeles. Skaneerisin sealt lõigukese, mis käsitab mittevalminud maarinde positsioone. Samas on haruldane foto Nõmme turu juurde planeeritud patarei ehituselt. See patarei jäi ka lõpetamata ja selle kohal on praegu Vanakas. Vaadata saab aadressil

http://dl.dropbox.com/u/2001780/valmimata.pdf

See on pdf-fail
Impiger
Impiger
Liige
Postitusi: 112
Liitunud: 10 Juun, 2009 23:46
Kontakt:

Võistlev kaart

Postitus Postitas Impiger »

Meie tublid kindlusekaardistajad pole ainsad selle töö tegijad. PSMK köidab ka vene militaarajaloo uurijate tähelepanu. Panen siia lingi ühele nende kaardile.

http://maps.google.com/maps?q=http://mi ... /mkipv.kmz

Sellel kaardil on üsna palju meelevaldset. On näha, et eesti allikatega pole nad kuigivõrd kursis.
Impiger
vax
Liige
Postitusi: 279
Liitunud: 14 Juun, 2005 14:24
Kontakt:

Postitus Postitas vax »

See kaart on siin varemgi teemaks olnud. Üsna ebatäpne kahjuks.
Eriti hea näide - Vääna-postile on märgitud hopsti Lehmja
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Castellum »

Siin tuleb nüüd endal kriitikat tehes endal kodutöö ära teha. Lehmjaid on kaks, üks Jüri, teine Keila khk-s. See teine ongi. Kui võtad Mehis Helme PSM raudteede kaardi, on tal isegi seal Lehmja jaam olemas ehk tema kaardil on siis kaks Lehmja jaama. Vene keeles polnudki ehk probleemi, Jüri om oli Rosenhagen ja Keila oma Lehmja.
Üldiselt ju täitsa tore kaart. Vigu on palju, aga eks olegi ju viga Helme kaardi kriitikavaba kasutaminegi.
Impiger
Liige
Postitusi: 112
Liitunud: 10 Juun, 2009 23:46
Kontakt:

Veel kord Lehmjast

Postitus Postitas Impiger »

Castellum kirjutab õigesti. Lehmjaid oli (on) Tallinna lähiümbruses tõesti kaks. Kõnealust Lehmjat hakati nõukaajal nimetama Allikuks ja seal oli Saue sovhoosi üks osakond. Hiljuti ehitati sinna kurikuulus Steri-firma radioaktiivsusohuga asutus. Päris Alliku küla asub sealt umbes 1,5 km Paldiski maantee poole.
Nõukaajal nimetati üldse palju kohti ümber ja mõni nimi kolis tükk maad eemale. Vahest ehk kõige tuntum on Õismäe, mille nimeline koht asus (mingil määral asub praegugi) hoopis Kakumäe poolsaarel, praegusest vabaõhumuuseumist põhja poole. Nõukaajal kolis Õismäe nimi aga praeguse Väike-Õismäe kohale. Samuti on nõukaaegne väljamõeldis Kiia küla, kus praegu paiknevad PSMK Vääna-Posti kindlustused. Tsaariaja lõpul nimetati Vääna-Posti läheduses asuvat küla eestipäraselt Peetri-Kindlusekülaks ehk lihtsamini Kindlusekülaks ehk veel lihtsamini Kindluseks (saksapäraselt Peterhof). Vääna-Posti sai oma nime seal kunagi paiknenud postijaamalt.
Teine Lehmja asub Assaku lähedal Tartu maantee ääres. Sinna oli plaanis ehitada üks PSMK maarinde tugipunkt, kuid see jäi ehitamata.
Mehis Helme ja isegi Heino Gustavson on oma raamatutes teinud mõningaid vigu, kuid tuleb arvesse võtta tingimusi, millistes nad oma uurimusi tegid. Tol ajal oli suur osa PSMK-ga seotust üldse suur saladus, sest paljudes PSMK kunagistes punktides paiknesid Nõukogude väeosad. Eesti uurijaid ei tahetud vastavate arhiivide ligigi lasta. Nüüd on see kindlasti hõlpsam. Näiteks Battali-poisid on ilmsesti kätte saanud väga autentsed materjalid, sealhulgas ka nõukaaegsed täpsed topograafilised kaardid, mille peale nad on siis oma PSMK kaardid joonistanud.
Impiger
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Castellum »

Ümbernimetamistega on tõesti puder ja kapsad kokku segatud, siin peab üsna ettevaatlik olema. Moodsa aja esimesed pääsuked olid ehk raudteejaamad, mida üsna suvaliselt nimetati? Nt Kaarepere jaam, mis hoopis asub Arukülas (neid on Eestis mitu!) ja kirik samuti. Kaarepere mõisa asundus nimetati hoopis Pikkjärveks, Pikkjärve asunduse nimi kadus hoopis ära, Kaarepere tehnikum aga asus Luual...
Muidugi, Ka EW ajal oli selliseid asju (nt Riigiküla Vabadussõja sammas ei asunud Riigikülas), aga sellise vusserdamise kuldaeg oli muidugi sovetiaeg...1977. aasta "maa-asulate korrastamisega" pöörati ikka mitmesaja-aastane kultuurkiht segamini...
Battal kasutab palju vene uuemat kirjandust. See on ikka uskumatu, kui palju seda Venemaal välja antakse. Ja kuidas aru saada, mis on terad ja mis sõklad. Kui trükkimata allikatele polegi eestlastel erilist ligipääsu, siis trükitutega ka siin eriti tegeleta...
Battali kaartide alus on sovetiaja kohta küllaltki täpne, praegu muidugi selle järgi kohati enam liikuda ei saa. Ehk ongi nii mõeldud? Ma arvan, et ise nad kasutavad mingeid uuemaid kaarte, aga veebis hoiavad end pisut tagasi. Ja vigu on nende kaartidel ka, kuid on sümpaatne, et neil on lausa vigade parandus veebis olemas.
Helmet ei takistanud küll miskit oma raamatu tegemise ajal neid kohti läbi käimast. Nt Muhu saare rdt-de kaart on ikka puhas kirjutuslaua tagune väljamõeldis. Kui kohapeal ära käid, siis ei nuputagi välja, kuidas sellise asja peale tullakse. Käisime ise need rdt-d kaks aastat tagasi kõik läbi, asjad olemas ja praktilised tammidki kõik alles. Ainult silla/truubi kandurid läinud...
Gustavsoniga on jah nii, et lausa uskumatu, mis tingimustes tema ja Mati Kangro asju tegid. Ehkki kui kartograaf polnud ta tugev ja tema skeeme on ikka praegu kohati raske kasutada, tasub alati uue teemaga alustades vaadata, mida eelkõige tema on kirjutanud. Ehkki nüüd juba võib kohati ütelda, kus ka tema on eksinud, on ta seni ikka Eesti kindlusarhitektuuri grand old man...
Impiger
Liige
Postitusi: 112
Liitunud: 10 Juun, 2009 23:46
Kontakt:

Postitus Postitas Impiger »

Nõustun kõigiti Castellumi kirjutatuga M. Helme kohta. Tema kindlusraudteede skeemid on tihtipeale tõesti väga imelikud. Näiteks brošüüris "Pietari Suuren merilinnoituksen rautatie" see osa, mis puudutab Suurupi poolsaare raudteid, on suurel määral tema fantaasia. Kuid samas raamatukese tekstiosa on tugev.
Samuti nõustun Castellumi kirjutatuga H. Gustavsoni kohta, sest pole meil olnud teist nii head Tallinna kindlustuste asjatundjat kui tema. Kunagi 1980-ndate lõpul temaga kohtudes (oli ekskursioonijuht just PSMK teemal) kurtis ta, kui raske on allikmaterjalidele ligi pääseda. Seetõttu on tema avaldatud kirjutistes leitud pisivead üksnes tagantjärele tarkus. Igatahes H. Gustavsoni kirjutatut võib võtta üsna puhta kullana.
Lisaks võib öelda, et H. Gustavson oli veelgi tugevam Tallinna meditsiini- ja apteeginduse ajaloo tundjana. Nendes valdkondades tal vist polegi võistlejaid. Ka Tallinna toiduainetööstuse ajaloo uurimisse on ta kõva panuse teinud. Laia publikumi jaoks aga oli ta suurepärane popularisaator, kes tutvustas oma kirjutistega Tallinna lähiümbrust, sealhulgas ka PSMK-st järele jäänud vaatamisväärsusi.
Impiger
Faust
Liige
Postitusi: 1737
Liitunud: 27 Dets, 2004 10:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Faust »

Kaardilt näha, et kindlusraudtee läheb Hiiul ka natuke maad laiarööpmelise raudtee marsruuti pidi ka Nõmme jaama poole. Küsiks siis, et milleks see haru oli? Kas niisama manööverdamiseks. Ja mis laadimisplatvorm asub seal samas Nõmme põhikooli ees (natuke Nõmme jaama poole) raudtee ääres. Nagu näha on tegu vana paekivi ehitisega. Kas sellel võib ka olla seost kindlusraudtee haruga sinna?
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
Kurjam
Liige
Postitusi: 1565
Liitunud: 10 Dets, 2007 22:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Kurjam »

Faust kirjutas:Kaardilt näha, et kindlusraudtee läheb Hiiul ka natuke maad laiarööpmelise raudtee marsruuti pidi ka Nõmme jaama poole. Küsiks siis, et milleks see haru oli? Kas niisama manööverdamiseks. Ja mis laadimisplatvorm asub seal samas Nõmme põhikooli ees (natuke Nõmme jaama poole) raudtee ääres. Nagu näha on tegu vana paekivi ehitisega. Kas sellel võib ka olla seost kindlusraudtee haruga sinna?
Ehk oli see lihtsalt ümberlaadimispunkt laiaroopaliselt kindlusraudteele.
Impiger
Liige
Postitusi: 112
Liitunud: 10 Juun, 2009 23:46
Kontakt:

Nõmme jaama raudteeharust

Postitus Postitas Impiger »

Kurjamil on õigus. See oligi kauba ümberlaadimispaik. See oli alles kuni kitsarööpmelise raudtee lõpuni, ehitati siis ümber laiarööpmeliseks tagavarateeks ja kunagi hiljem (ei mäleta täpselt, millal just) võeti üles.
Impiger
Faust
Liige
Postitusi: 1737
Liitunud: 27 Dets, 2004 10:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Faust »

Asi siis nüüd selgem kohe.
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist