Peeter Suure merekinduse kaart
Tilgu rand
Seda randa on EW ajast (ja võib-olla varemgi) nimetatud Tilgu rannaks, seal asunud/asuva Tilgu küla järgi. Seal oli PS merekindluse üks väikesadam, mille pärast sinna raudtee ehitatigi.
Raudtee laskus sinna küllaltki järsku trassi pidi, kuigi leevenduseks ehitati teetammid suure silmusega. Seepärast tekkis mul omal ajal küsimus, kas tolleaaegsed vedurid-suslad ikka suutsid omal jõul üles-alla sõita või oli neil abiks ka mõni vintsimasin. Kas keegi teab midagi selle kohta?
Raudtee laskus sinna küllaltki järsku trassi pidi, kuigi leevenduseks ehitati teetammid suure silmusega. Seepärast tekkis mul omal ajal küsimus, kas tolleaaegsed vedurid-suslad ikka suutsid omal jõul üles-alla sõita või oli neil abiks ka mõni vintsimasin. Kas keegi teab midagi selle kohta?
Impiger
Re: Kindlusraudtee Nõmmel
Hiiu jaam oli üldse palju keerukam, kui praegu enamik kaarte kujutavad ning seal olid kõrvuti nii kitsa- kui laiarööpmelised raudteelõigud. Mingil ajal oli mul Hiiu ehk Nõmme-Väikse harude skeem ka, aga olen selle kuhugi kaotanud.Impiger kirjutas:Nagu näha, klappimine ei ole täielik. Eriti märgatavalt lähevad lahku laiarööpmelise raudtee trassid alates umbes praegusest Hiiu jaamast. Samas mõned osad kattuvad suurepäraselt.
Põlised nõmmekad peaksid siit küll ära tundma, kust kaudu tolleaegsed raudteed võisid kulgeda.
http://gallery.balticrailpics.net/displ ... =25&pos=48
http://album.kodu.pri.ee/?ID=100&galerii=104&F=3&F2=3
Viimati muutis vax, 08 Juun, 2011 18:20, muudetud 1 kord kokku.
[url=https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA]Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart[/url]
Re: Tilgu rand
Vot see küsimus on ka mulle mõtlemisainet andnud. Lisaks sellele kohale on veel mitmeid teisigi, kus on ikka päris julge tõus raudteetammil, näiteks Rahumäe surnuaja tagune laskuv lõik või siis Sütiste pargiski.Impiger kirjutas:Seda randa on EW ajast (ja võib-olla varemgi) nimetatud Tilgu rannaks, seal asunud/asuva Tilgu küla järgi. Seal oli PS merekindluse üks väikesadam, mille pärast sinna raudtee ehitatigi.
Raudtee laskus sinna küllaltki järsku trassi pidi, kuigi leevenduseks ehitati teetammid suure silmusega. Seepärast tekkis mul omal ajal küsimus, kas tolleaaegsed vedurid-suslad ikka suutsid omal jõul üles-alla sõita või oli neil abiks ka mõni vintsimasin. Kas keegi teab midagi selle kohta?
[url=https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA]Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart[/url]
Nõmme-Väike
Vax kirjutas:
See skeem on olemas siinsamas alateemas varasemast ajast:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... c&start=90
Ceterum censeo: mulle näib, et hansaco.ee on senisel kujul oma pillid kotti pannud ja kuhugi ära kadunud. Seal oli väga hea ülevaade Eesti kitsarööpmelistest raudteedest. Kas keegi teab, kus ta praegu võiks asuda?
Mingil ajal oli mul Hiiu ehk Nõmme-Väikse harude skeem ka, aga olen selle kuhugi kaotanud.
See skeem on olemas siinsamas alateemas varasemast ajast:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... c&start=90
Ceterum censeo: mulle näib, et hansaco.ee on senisel kujul oma pillid kotti pannud ja kuhugi ära kadunud. Seal oli väga hea ülevaade Eesti kitsarööpmelistest raudteedest. Kas keegi teab, kus ta praegu võiks asuda?
Viimati muutis Impiger, 08 Juun, 2011 19:00, muudetud 1 kord kokku.
Impiger
Uuendused.
Muutsin veidi Naissaare raudteeliine, kuna senised olid segapudru tsaari- ja nõukaaegsetest.
Kandsin kaardile mõningad Helsinki saarestiku objektid. Kahjuks ei tuvastanud ühegi patarei numbrit ja üldse on see info veel väga algjärgus.
Oleks väga tänulik kui keegi saaks kaardile kanda Hiiumaal asuvad PSMK objektid - Tahkuna jne.
Muutsin veidi Naissaare raudteeliine, kuna senised olid segapudru tsaari- ja nõukaaegsetest.
Kandsin kaardile mõningad Helsinki saarestiku objektid. Kahjuks ei tuvastanud ühegi patarei numbrit ja üldse on see info veel väga algjärgus.
Oleks väga tänulik kui keegi saaks kaardile kanda Hiiumaal asuvad PSMK objektid - Tahkuna jne.
[url=https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA]Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart[/url]
Re: Nõmme-Väike
Mul on selle lehe omaniku, Heikiga, olnud põgus arutelu lehe uuesti avamise teemal. Kuna hansaco server lõpetas tegevuse, siis kadus ka internetist see lehekülg.Impiger kirjutas:Ceterum censeo: mulle näib, et hansaco.ee on senisel kujul oma pillid kotti pannud ja kuhugi ära kadunud. Seal oli väga hea ülevaade Eesti kitsarööpmelistest raudteedest. Kas keegi teab, kus ta praegu võiks asuda?
Omaltpoolt oleks ma täiesti nõus pakkuma serveriruumi ja alamdomeeni, kuid hetkel on toppama jäänud selle taha, et hansacos olnud lehekülje sisu ja funktsionaalsus vääriks kaasajastamist. Kui keegi on PHP ja/või kujundamisega tegelev, ning tahaks omaltpoolt abiks olla, siis saaks selle lehe ehk varsti taasavada. Üksi nikerdades läheks mul lihtsalt kauem aega sellega.
Ideaalis tahaks sinna lisaks olemasolevale materjalile intergreerida selle kaardi, ning teha ka juurde google mapsi põhiselt kaardid ülejäänud raudteedest.
Et oleks raskem!
Kasutame ikka ka õigeid termineid! Helsingis ja Hiiumaal pole PSM, Hiiumaa puhul peab ka vaatama, et sealsed ehitised olid kahe positsiooni osad - Eelpos (Lehtma - Tahkuna) ja Väinamere pos (kõik sealt lõuna poole. Kui rääkida tervest kaitsesüsteemist, siis olen kasutanud terminit 'Peterburi merekaitse', sest oli olemas ka n-ö 'Peterburi maakaitse'.vax kirjutas:Uuendused.
Muutsin veidi Naissaare raudteeliine, kuna senised olid segapudru tsaari- ja nõukaaegsetest.
Kandsin kaardile mõningad Helsinki saarestiku objektid. Kahjuks ei tuvastanud ühegi patarei numbrit ja üldse on see info veel väga algjärgus.
Oleks väga tänulik kui keegi saaks kaardile kanda Hiiumaal asuvad PSMK objektid - Tahkuna jne.
Maaväelaste asjadest on Eestis säilinud ehitisi Sinimägedes, kaevikuid ja varjendeid Permiskülas ja sõjaväeraudtee Narva - Oudova - Pihkva - Polatsk osasid (nojah, praeguse RF hallatavatel aladel) - aga ehk veel midagi?
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=24753
Mati Õun korraldab 2. Juulil Militaarmuuseumiga koostöös väljasõidu Suurupi, Humala, Vääna-posti, Vana-Pääsküla ja männiku positsioonidele. Osalustasu on 4€ per inimene, ning omad söögid-joogid ja varustus tuleb ise kaasa võtta.
Lähiajal vist üks parimaid võimalusi Mati Õunalt Peeter-Suure merekindluse teemal küsimusi küsida.
Mati Õun korraldab 2. Juulil Militaarmuuseumiga koostöös väljasõidu Suurupi, Humala, Vääna-posti, Vana-Pääsküla ja männiku positsioonidele. Osalustasu on 4€ per inimene, ning omad söögid-joogid ja varustus tuleb ise kaasa võtta.
Lähiajal vist üks parimaid võimalusi Mati Õunalt Peeter-Suure merekindluse teemal küsimusi küsida.
Et oleks raskem!
Hea raamat
Müügile on tulnud suurepärane raamat:
Leho Lõhmus. "Nõmme kindlusraudtee". Kirjastus Koolibri.
Sellest saab ammendava vastuse paljudele küsimustele, mis siinses foorumis on püstitatud. Soovitan soojalt. Aitäh autorile suure töö eest!
Sama raamatut on viidanud ka Faust 7. juunil k.a.
Leho Lõhmus. "Nõmme kindlusraudtee". Kirjastus Koolibri.
Sellest saab ammendava vastuse paljudele küsimustele, mis siinses foorumis on püstitatud. Soovitan soojalt. Aitäh autorile suure töö eest!
Sama raamatut on viidanud ka Faust 7. juunil k.a.
Impiger
Tegin kaardist kergema ülevaate saamiseks shortcuti: http://psm.pasun.ee
Korrigeerisin Humala raudee trassi vähe pikemaks, sest kohapeal oli selgelt eristatav raudteetamm olemas.
Parandasin rannamõista sadama juurde mineva tee vastavalt maaameti topograafilise kaardi kujule
Korrigeerisin tallinna sadamasse minevat raudteeharu, lisasin sinna juurde kaubalao.
Lisasin Väike-Tallinna jaama ringdepoo ja viadukti vareme asukohad.
Lisasin Suurupi rannakaitsepatarei nr9 juurde mineva raudteeharu, ning lisasin küsimärgi sealse sadama kohta. Nimelt Mati Õuna raamatus "Salapärane Suurupi" leheküljel 43 on pilt seal olnud sadamast millele ulatus raudtee. Kas see kai asus täpselt RP9 juurde viiva haru otsas või vähe idapool(kuhu ma küsimärgi panin) on mulle teadmata, Kui keegi teab seda täpsustada siis parandan kaarti vastavalt.
Laupäevasel ringsõidul hankisin Autorilt lisaks eelpool mainitud raamatule ka "Vaateid Merekindlustele" nimelise raamatu. Lugemise kõrvalt proovin ka kaarti parandada ja täiendada.
Korrigeerisin Humala raudee trassi vähe pikemaks, sest kohapeal oli selgelt eristatav raudteetamm olemas.
Parandasin rannamõista sadama juurde mineva tee vastavalt maaameti topograafilise kaardi kujule
Korrigeerisin tallinna sadamasse minevat raudteeharu, lisasin sinna juurde kaubalao.
Lisasin Väike-Tallinna jaama ringdepoo ja viadukti vareme asukohad.
Lisasin Suurupi rannakaitsepatarei nr9 juurde mineva raudteeharu, ning lisasin küsimärgi sealse sadama kohta. Nimelt Mati Õuna raamatus "Salapärane Suurupi" leheküljel 43 on pilt seal olnud sadamast millele ulatus raudtee. Kas see kai asus täpselt RP9 juurde viiva haru otsas või vähe idapool(kuhu ma küsimärgi panin) on mulle teadmata, Kui keegi teab seda täpsustada siis parandan kaarti vastavalt.
Laupäevasel ringsõidul hankisin Autorilt lisaks eelpool mainitud raamatule ka "Vaateid Merekindlustele" nimelise raamatu. Lugemise kõrvalt proovin ka kaarti parandada ja täiendada.
Et oleks raskem!
Kandsin kaardile hüpoteetilise trassi kuidas raudtee sinna sadamani võinuks jõuda. Märkisin punasegaImpiger kirjutas:...
http://www.battal.ee/karty/suurupi.html
Sellel kaardil on muuhulgas näidatud kunagise sadama kai, millele ka raudteeharu viis...
Kuidagi ei tahaks uskuda, et tänapäevase nimega munakivi tee, mis jookseb Rannakaitsepatarei 9 kõrvalt oleks raudtee läinud kuni merre rajatud sadamakaini. Tee on täies ulatuses munakividest(kuni ristmikuni kust raudtee vast jookis otse edasi, mitte ei pööranud mere suunas). Sai seal alles käidud, ning meri on seal ikka väga madal, samuti polnud mingit märki näha, et seal oleks rannal või merel midagi toekamat kunagi olnud.
Loogilisem tundub, et raudtee läks idapoolsele kaile, samuti on Maaameti kaardil näha trassi jäänused mis sobiks kokku sellega. Rongi laadimist kannatav sild ei saanud ju ometigi nii õrn olla, et see täiesti jäljetult hävinenud on. Kui õigesti mäletan, siis oli selle silla juurde minev tee märksa sirgem ja väiksema kaldega, kui munakivi tee otsas olev raskumine mereäärde.
Et oleks raskem!
Zoig kirjutas:
Kunagi nõukaaja lõpul oli mul rõõm kaasa teha ekskursioon PS merekindluse alale, mida juhtis H. Gustavson. Tema viis meid kõne all olevasse kohta ja väitis, et just selle munakivitee lõpus oli omal ajal sadamasild. Minu imestunud küsimuse peale, kas tõesti sellest midagi järgi pole jäänud, vastas ta, et ei olegi. Sadamasild olnud üsna niru ehitis ja meri uhtus selle ära. Arvatavasti koostöös kohalike elanikega, kellele suuremad kivid ära kulusid. Rohkem ei taibanud ma tookord küsida.
Ise julgen arvata, et kogu see sadamaehitis jäi üsna pooleli, sest kui lugeda H. Gustavsoni merekindluste raamatut ja ka Battali-meeste selleteemalist kirjutist, siis tuleb välja, et ka sealsamas olnud patarei nr 3 jäi sisuliselt pooleli ja sinna toodud suurtükidki viidi minema. Need pandi sinna jälle alles EW ajal.
Ega nii väikese sadama kaile rong sõitnudki. Laevadele või laevadelt laadimiseks kasutati tõenäoliselt vagonette, mida lükati soldatite kondijõul. Seda jõudu on sõjavägedes alati olnud rohkem kui tarvis.Rongi laadimist kannatav sild ei saanud ju ometigi nii õrn olla, et see täiesti jäljetult hävinenud on. Kui õigesti mäletan, siis oli selle silla juurde minev tee märksa sirgem ja väiksema kaldega, kui munakivi tee otsas olev raskumine mereäärde.
Kunagi nõukaaja lõpul oli mul rõõm kaasa teha ekskursioon PS merekindluse alale, mida juhtis H. Gustavson. Tema viis meid kõne all olevasse kohta ja väitis, et just selle munakivitee lõpus oli omal ajal sadamasild. Minu imestunud küsimuse peale, kas tõesti sellest midagi järgi pole jäänud, vastas ta, et ei olegi. Sadamasild olnud üsna niru ehitis ja meri uhtus selle ära. Arvatavasti koostöös kohalike elanikega, kellele suuremad kivid ära kulusid. Rohkem ei taibanud ma tookord küsida.
Ise julgen arvata, et kogu see sadamaehitis jäi üsna pooleli, sest kui lugeda H. Gustavsoni merekindluste raamatut ja ka Battali-meeste selleteemalist kirjutist, siis tuleb välja, et ka sealsamas olnud patarei nr 3 jäi sisuliselt pooleli ja sinna toodud suurtükidki viidi minema. Need pandi sinna jälle alles EW ajal.
Impiger
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist