Peeter Suure merekinduse kaart

[Pontu]

Punasega on märgitud reaalselt looduses nähtud osad raudteetammist. Esimesest on midagi praegugi alles, teine on nüüdseks täielikult tasandatud. Tundub, et raudtee on piltlikult öeldes läinud gümnaasiomi paraaduksest sisse.

[Castellum]

Kristiine kaardi peal on punane lõiguke pisut vale koha peal. Reaalselt on alles lõik Luige/Tedre põigu ristist kuni kooli staadionini. Vana pumbamaja asub ju raudteetammi peal. Oma-aegu tuli tamm just kevadise/sügisese suurveega ilusasti välja.

Sõpruse pst poolt Luige tänavat pidi koolitulijad kasutasidki tammi, sest staadionitara oli tagant lahti ja sealtkaudu pääses üle staadioniserva ja kasvuhoonest/peenramaast mööda ning ümbernurga kooli. Pumbamaja-tagune oli suht ohutu ja populaarne koht pärastkoolijärgseks suitsuks/õlleks, sest oli juba kooli-alast väljas, aga koolistpääsenud rahvas veel ilusasti koos.

Sama raudtee on korralikult jälgitav alles metsas pärast hipodroomi talle kuni Kolde pst-ni. Paldiski mnt ja tallide vahel on jälgitav rdt kõrval olnud kraav. Rohkem ei tea sellest tagalardt-st heal kujul juppe olevat säilinud.

Madara tänaval on suht palju kaardi- ja plaanimaterjali, kus Kristiine heinamaa krundiomanikud kisklevad riigiga sundvõõrandamise tasu või rikutud maa heastamise pärast. Selles mõttes oli EW omanike jaoks järjepidev, ehkki EW-l ei olnud rikkumise ja võõrandamisega midagi pistmist.

[Impiger]

Turbakaevandamisest Harku rabas rääkis mulle kunagi ammu üks vanem töökaaslane, kes elas Peetri aedlinnas ja käis poisipõlves koos kaaslastega enne sõda rabas sõjamänge mängimas. Tema rääkiski, et turvast oli veetud rööbasteel vagonettides. Kus see just oli, seda ma ei tea, sest tol ajal kui ma seda juttu kuulsin, asi mind ei huvitanud, aastaid hiljem aga, kui hakkas huvitama, polnud enam kelleltki küsida.
Aga turbakaevandamine seal tõesti toimus. Võib arvata, et arhiivides on materjale selle kohta säilinud. Mul pole oskusi arhiivitöö asjus. Ehk kellelgi on ja leiab midagi?
Kunagi kirjutasid H. Gustavson ja S. Künnapuu raamatukese "33 puhkepäevamatka tallinlasele" (1978). Üks sealne matk läheb läbi Harku raba. Skaneerisin selle pdf-failiks ja seda saab lugeda aadressil http://dl.dropbox.com/u/2001780/Harku_raba.pdf

[Castellum]

Väga kiiduväärt tegu on Gustavsoni raamatu esiletoomine. Endalgi kodus olemas, aga pole ammu sisse vaadanud. Nüüd loed ja leiad uue (osalt küll vana ja unustatud) ja huvitava olevat...

Turbatootmine oli, osalt vangide tööjõuga. Enamasti ei panda inimveoga vagonetiteedega rabavõrku kaardile, seepärast neil Harku võimalikku võrku polegi. Ühel kaardil on 1920. aastate alguse aeg:
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... 297&size=l

Harku - Hüüru - Alliku raudtee on ilusasti peal, Harku mõisa oma veel mitte. Teisel kaardil (EW 1:50000) on mõlemad harud peal (Hüüru oma on ainult Harku kasarmulinnakuni, kus oli siis laste kasvatusasutus, Harkus on harutee mõisani, turbarabadesse teed ei näita:
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... 299&size=l

Mõlemad parandusasutused/vanglad peaks olema EW-aegsed:
http://ester.nlib.ee/search~S1*est?/ail ... a&1%2C%2C9

Need asjad on kohati üsna hästi üleval ka riigiastuste aastaraamatus (pole täpne pealkiri), mida hakati välja andma alates 1933. aastast .

[Faust]

Harku mets ise olla istutatud nõuka ajal, kuskil 60-ndate alguses turbaraba metsastamisel. Tänapäevani on Harku rabas veel kahes kohas säilinud mingid kaevandamiseadme osade metallkontsruktsioonid. Mis ajast need on ei oska öelda. Üks huvitav asi veel. Nimelt kuulsin kunagi ühelt ajaloohuviliselt tuttavalt, et Harku metsas olla olnud ka surnuaed, kui suur või mis mahus ei tea. Surnuaed olla seotud siis selle Harku vanglaga. Olen otsinud selle väite kohta ise ka infot aga suurt leidnud ei ole. Ainult kahes kirjutises olen seda väidet veel lugenud.

[Impiger]

Faust kirjutab:

Tänapäevani on Harku rabas veel kahes kohas säilinud mingid kaevandamiseadme osade metallkontsruktsioonid.

Arvan, et enam ei ole. Faust arvatavasti mõtleb neid turba kaevisest väljatõstmise elevaatoreid, mis paiknesid turbavõtu kaevise veerel mitte kaugel Harku vanglast, üsna kehvasti ligipääsetavas kohas. Kaks suurt metallkobakat, mis nende massiivsuse pärast vist jäetigi rabasse vedelema, kui turbavõtmine lõpetati. Seal seisid nad aastakümneid, kuni mingid tumedad jõud nad 1990-ndatel minema toimetasid. Tõeline kangelastegu, sest vähem kui kilomeetri kaugusele nendest kobakatest mingi autoga ja isegi traktoriga naljalt ei pääsenud. Küll aga jalgsi ja hea tahtmise korral jalgrattaga. Sest jalgrada on seal praegugi olemas. Aga metallikrattide kangelaslikkus on teada ja tuntud.
Surnuaiast pole ma midagi kuulnud.

[Kurjam]

Harku mets ise olla istutatud nõuka ajal, kuskil 60-ndate alguses turbaraba metsastamisel. Tänapäevani on Harku rabas veel kahes kohas säilinud mingid kaevandamiseadme osade metallkontsruktsioonid. Mis ajast need on ei oska öelda. Üks huvitav asi veel. Nimelt kuulsin kunagi ühelt ajaloohuviliselt tuttavalt, et Harku metsas olla olnud ka surnuaed, kui suur või mis mahus ei tea. Surnuaed olla seotud siis selle Harku vanglaga. Olen otsinud selle väite kohta ise ka infot aga suurt leidnud ei ole. Ainult kahes kirjutises olen seda väidet veel lugenud.

See surnuaed on täiesti olemas, sinna maetigi Harku vangla vange. Asus ühe liivakünka nõlval, 1960ndate keskel olid veel kääpad ja nendel nimesildid alles. Nüüdseks plats lage ei leiagi vist üles enam.

[Faust]

Impiger kirjutas:

Arvan, et enam ei ole. Faust arvatavasti mõtleb neid turba kaevisest väljatõstmise elevaatoreid, mis paiknesid turbavõtu kaevise veerel mitte kaugel Harku vanglast, üsna kehvasti ligipääsetavas kohas. Kaks suurt metallkobakat, mis nende massiivsuse pärast vist jäetigi rabasse vedelema, kui turbavõtmine lõpetati. Seal seisid nad aastakümneid, kuni mingid tumedad jõud nad 1990-ndatel minema toimetasid. Tõeline kangelastegu, sest vähem kui kilomeetri kaugusele nendest kobakatest mingi autoga ja isegi traktoriga naljalt ei pääsenud. Küll aga jalgsi ja hea tahtmise korral jalgrattaga. Sest jalgrada on seal praegugi olemas. Aga metallikrattide kangelaslikkus on teada ja tuntud.
Surnuaiast pole ma midagi kuulnud.

Need osad, mida mina mõtlen olid veel eelmine aasta alles. Asuvad nad siis Harku raba põhjaosas. Ja meenutavad nagu transportöör lindi raamisteiike või midagi sellist. Te peate vist mingeid teisi asju silmas.

[Faust]

Ma ka surnuaiaga seoses mäletan, et oli olla kuskil künkal. Aga kus täpselt ei tea. Mägesid(vanu liivaluiteid) seal muidugi on päris palju.

[Impiger]

Ilmsesti räägime Faustiga ühe ja sama otsatarbega, kuid erinevates kohtades olnud asjadest. Ka need kolakad, millest mina kirjutasin, vastasid Fausti kirjeldatule. Aga ma ei tea, kus tema kirjeldatud riistapuud asuvad. Minule teada olevas kohas pole enam suurt midagi alles. On ainult näha, et seal on midagi olnud. Pole küll juba mitu aastat sealkandis enam käinud.

[Faust]

Need minu kirjeldatud metallkonstruktsioonid asuvad siin:

http://kaart.postimees.ee/?zoom=8&lat=6 ... T&id=31594

[Impiger]

Panin Maa-ameti kaardi põhjal kirja "minu" kunagiste kolakate umbes-täpse asukoha:
B: 59°23'30.10" L: 24°35'52.70"
Teine samasugune riistapuu oli seal kuskil lähedal.Tegin seda mälu järgi, seepärast ei pruugi sekundite murdosad päris klappida. Pealegi - olen seal jalgsi käinud, ega aerofoto järgi polegi nii lihtne seda kohta identifitseerida. GPS-seadet mul pole. Igatahes on see Fausti poolt tähistatud kohast rohkem Tähetorni tänava poole. Aga tuhka sellest - vaadata pole seal enam midagi. Fausti näidatud kohta tahaksin küll vaatama minna, kui ilmad kuivemaks lähevad.

[Faust]

Märg selle juures eriti rolli ei mängi, kuna nende kõrvalt läheb läbi kenasti käidav jalgrada.

[Impiger]

Panen siia üles ühe kaardi koopia vanast Tallinnast aastast 1921, mida olen varem korduvalt maininud
https://dl.dropbox.com/u/2001780/TALLIN ... n_1921.htm
Kahjuks on see mitte kaart ise, vaid selle koopia, mis tehtud nõukaaegse paljundusmasinaga. Seega siis mitte just eriti hea kvaliteedga. Aga ehk annab see ikka mingisugusegi ülevaate tollasest vastiseseisvunud Eesti Vabariigi pealinnast. Ka on veel alles mingi osa kindlusraudteest.
Kaardi vaatamiseks peab olema installeeritud Adobe Flash Player. Kahju küll, aga ei pruugi nähtav olla vanemate brauseritega, nagu Internet Explorer 6. Soovitav mõni uuem, nagu Mozilla Firefox.

[Castellum]

Väga hea kaart, suured tänud!

Siin on nüüd ilusasti näha, et PSM tagalaraudtee läks PSM hospidalilinnakuni (tänapäeval alles ainult veetorni telliskivikere) välja - nt Helmel lõpeb Kopli mõisa juures ära. Ja see Mayeri vabrikusse minev haru on ka kenasti peal.

Mayeri haru - huvitav näide, kus sõjaväerdt-lt harunes omakorda tsiviil-rdt. Või oli Mayeris ka sõjaväelastel midagi rendil, nagu Baltikaski?

Ühte viga nägin - Sipe oja on nimetatud Mustjõena ja jõge ennast pole peaaegu näidatud. Ehk rahvas, kes maanteed pidi sõitis, pidaski seda jõena, kes see seal lepistikus ja heinamaa peal ikka käis jõge vaatamas...