www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 27 Sept, 2020 10:26

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 545 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18 ... 37  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Nov, 2010 17:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 15:24
Postitusi: 276
Kõiki pilte saab vaadata:
http://nagi.ee/photos/vooteleaer/16983321/in-set/19836/

Pildi asukohta kaardil saate vaadata, kui scrollite alla sektsiooni "Detailid" -> "Askukot kaardil: vaata"

_________________
Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Nov, 2010 22:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Dets, 2007 23:35
Postitusi: 1545
Asukoht: Tallinn
vax kirjutas:
Kõiki pilte saab vaadata:
http://nagi.ee/photos/vooteleaer/16983321/in-set/19836/

Pildi asukohta kaardil saate vaadata, kui scrollite alla sektsiooni "Detailid" -> "Askukot kaardil: vaata"


Pildil 0032 ongi see tsaariaegse tunneli võlvi mudel. Isegi plekist veetõke on paigas. Kas õppevahend töölistele?
Tehislikud süvendid klindiservas on ilmselt vanad paemurdmise kohad, tõenäoliselt ammu enne PSMK-d.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2010 2:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Juun, 2009 0:46
Postitusi: 112
Vax on jälle tubli töö ära teinud, jäädvustades ajaloole Astangu (mina eelistan küll Mäeküla nimetust) seisukorda 2010. aastal.
Kuid sealkandis kulgenud PSM raudteede kohta on mul mõnevõrra teistsugune arvamus.
1920. aasta kaardile on kantud väike osa seal olnud raudteest.

Pilt

On näha, et raudtee hargneb: üks haru läheb klindi alt, teine klindi pealt. Sealjuures teeb klindipealne mingil mitte just arusaadavatel põhjustel suure aasa.
Pärast II maailmasõda võttis hilisema Astanguks nimetatud territooriumi oma valdusesse NLiidu sõja-merelaevastik ja rajas sinna laskemoonalaod. Selle rajamise käigus tehti väga suuri ehitustöid, seetõttu klindi all olnud PSM rajatistest pole suurt midagi alles (välja arvatud muidugi klindi sees olnud tunnelid). Ka kitsarööpmelise kindlusraudtee kulgemise kohta võib vaid oletusi teha.
Kuna laevastik pesitses seal üle 40 aasta, siis on ka nõukaajast säilinu kas varemeis või üsna vana väljanägemisega. Seega ei ole lihtne öelda, mis säilinust on uuem, mis vanem. Laiarööpmeline raudtee ehitati alles nõukaajal.
Mõnevõrra teisiti on lood klindipealsega. Ka seal tehti nõukaajal suuri ümberkorraldusi: rajati mitmekordne okastraattara, mille kõrval oli valgustatud patrullimisrada. Rajati ka mitu vahitorni. Tänaseks on see kõik kas laiali tassitud või lihtsalt hävinud. PSM ajast on siiski ka üht-teist säilinud, kuigi kehvasti märgatav. Maa-ameti reljeefkaart annab ainet mõtisklusteks.

Pilt

Huvitaval kombel on leitav just ülalpool mainitud raudtee tammi "aas", mis tänapäeval suurelt jaolt kulgeb võpsikus. Tähistasin selle kaardil numbriga 1. Teetamm on raskesti märgatav, sest reljeefkaardi järgi on tammi kõrgus kuni 0,5 m. Suvel kasvab seal tükati lopsakas rohi, mis võib nii 1 meetri kõrgune olla. Parim aeg selle teetammi otsimiseks peaks olema kevadel, kui lumi sulanud, kuid rohi pole veel kasvama hakanud. Ei ole selge, kustkaudu see raudtee alla tuli, et ühineda klindialuse haruga. Näib, et tehtud mullatöödega on seal ka mäenõlva ära kühveldatud, mida mööda raudtee alla laskus.
Ka Paldiski maantee suunas ei saa milleski väga kindel olla, kuigi kaardil võib aimata paralleelselt klindiga kulgevat teetammi. Sinna ehitatud "kuhilad" (3 ja 4) on ilmsesti nõukaaegset päritolu. Nr 4 oli vististi kindlustatud vahitorn, üks minu töökaaslane teadis rääkida, et seal olevat olnud ka kuulipilduja üles seatud.
Paldiski maantee poolne ala on täiesti uue ilmega: sinna rajati 1990-ndate alul võimas kanalisatsioonitorustik. Kui seal oligi mingi vanaaegne kindlusraudtee tamm, siis ei pruugi see olla enam leitav. Praegu on sellel kohal üsna järsk kallak.
Aga huvitav on klindipealsel üks vana teetamm, mille tähistasin nr 2. See jäi mereväe ladude territooriumilt välja ja kulges otsejoones kuni Tähetorni tänavani (omaaegne Vääna raudtee). Hiljem, kui ehitati Tähetorni tänava ja Paldiski maantee ristumiskohale suur ladude kompleks, jäi osa sellest teetammist ehitiste alla. Astangu pool katkeb see teetamm ära kohal, kus varem ristus okastraattaraga. Igatahes praegu on seda tammi alles üsna väike jupp. See teetamm oli hästi leitav, kõrgus mõnel pool isegi üle meetri. Kuna ta oli/on üsna kitsas, siis võiks ta olla küll omaaegne raudteetamm, kuid kuhu ta välja läks?

_________________
Impiger


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2010 13:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 15:24
Postitusi: 276
Kahtlen väga, kas nr. 2 on ikka see, mida sa räägid. Kohapeal seda oma silmaga vaadates küll uskuda ei taha. Äkki saad sinna pildile täpsemalt joonistada, kust see sinu arvates kulges.
Minu arvates on ainuke koht, kus mingigi raudtee sai kulgeda, see looklev kanjon. See on ikka päris sügav moodustis (u. 7-8m sügav ja sama lai) ja läheb sobiva kaldega. See, et põhi on kohati suuri süvendeid täis, võib ka olla hilisema tegevuse tulemus. Ülejäänd kohad on lihtsalt liiga järsu kaldega, et sealt isegi autoga üles sõita, rääkimata siis rongist.

Teiseks, mis Kadaka tee sul seal on märgitud? Kas tegu on mingi ajaloolise jäänukiga, sest praegune jookseb ikka totaalselt teises kohas. See, kuhu sa kirjutasid Kadaka tee, on välimuselt suht tilluke ja kitsas tamm, mis mõneti meenutab teisi PSMK raudteetamme (laius, kahel pool drenaazikraav, mille välisservas on kõrgend).

Kaks kõrgendikku on oma ehituselt identsed - ilmselgelt veehoidlad, kuna maa sees on ümmargune betoonist tsistern.

_________________
Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2010 14:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 15:24
Postitusi: 276
Arvata on, et raudtee planeeriti esialgu praegusest palju pikemana, kuna kavandatud 39 tunnelit oleks ulatunud Tabasalusse välja. Selles valguses oleks olnud loogiline, et raudtee ulatus ka teisele poole Paldiski maanteed, seda nii pealpool kui allpool klindiserva.
Kui palju tunneleid oli kavas teha peale plaanide korrigeerimist?


http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodu ... _1123.html

_________________
Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Vastus
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2010 14:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Juun, 2009 0:46
Postitusi: 112
Kadaka tee läks EW ajal tänase autoturu kohalt edasi ja tõusis klindile ning jõudis praeguse EMHI lähedal välja Paldiski maaanteele. See teetamm on praegugi alles. Selle tee ääres paiknesid ka mõned majad, mida enam (peale ühe vist) ei ole.
Nagu ma kirjutasin, ma ei tea, mis oli teetamm nr 2. Aga olen seda mööda korduvalt jalutanud (1980-ndatel) ja võin kinnitada, et see algas Vääna raudtee tammilt (tänane Tähetorni tänav). Algul kulges võsas, hiljem tuli lagedale paepealsele, sinnasamasse, kus praegugi veel jupp alles on. Oli suhteliselt sirge, 0,5 - 1 m kõrge, umbes 3 m lai. Lõppes ära mereväe lao okastraataia juures. Selgelt oli näha, et teiselpool traataeda oli hoopis teise ilmega maastik - militaarterritoorium. Korra võttis mind tunnimees seal kinni. Aga lasi jälle tulema - ju vist ei andnud ma spiooni vurhvi välja. Sealpool okastraati oli ilmsesti kõvasti mullatöid tehtud. Üksikasju enam ei mäleta, see oli ikkagi väga ammu.
Kanjoni kohta ei oska midagi arvata. Ma enam ei mäleta, kas see 1980-ndatel seal olemas oli, ega sealkandis nii väga vabalt ringi luusida tohtinudki. 1990-ndatel rajati sinnakanti suur kanalisatsioonitrass, selle rajamise käigus muutus ümbruskonna ilme tunduvalt.

_________________
Impiger


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2010 16:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 13 Apr, 2004 21:01
Postitusi: 1098
Asukoht: Lilleküla
1914. aasta kava järgi koostati ehituse 10 aasta plaan.
Kavas oli ehitada Lukko suvila ja Kadaka küla vahelisse lõiku 33-39 keldrit mereväe laskemoona tarbeks.
1924. aastaks pidid keldrid mahutama:
Mürske ja laenguid - 2.975.000 puuda
torpeedosid - 11.000
tõkkemiine - 300.000
Pidi tulema omaette linnak, raudtee keskjaam, eraldi teed tühjade ja laadungis rongide tarbeks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2010 21:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1974
Asukoht: Tallinn
Antud juhul siis Lucca suvemõisa (tänapäeval vist on ainult park järgi, aga uusarendus ja vist ka restoran on saanud vana nime) ning Kadaka küla vahele. Nt Mati Kangro suure töö I osas (1984) ongi kaart, kus ladude ulatus sellisena ka ära märgitud - Tallinna halduspiirist kuni Tabasalu tõusuni.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2010 22:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Dets, 2007 23:35
Postitusi: 1545
Asukoht: Tallinn
Selge on see, et raudteeharusid ja nende lookeid ilmaaegu ei ehitatud. Midagi seal oli või pidi tulema. Kas ei võinud raudtee klindile tõusta mööda vana kadaka teed? Hea oleks see maa kambakesi läbi jalutada ja kohapeal asjad selgeks vaielda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Nov, 2010 0:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Juun, 2009 0:46
Postitusi: 112
See teetamm, mille tähistasin oma kaardil kui nr 2, on kujutatud ka Battali kaardil:

Pilt

Aga seal on ta kujutatud mingi muu teetammina, mitte raudteena. Battali aluskaardiks on mingi nõukaaegne topograafiline kaart, mis peaks täpne olema.
Arvan, et see teetamm rajati hoopis hiljem kui PSM, tema otstarve pole selge.

_________________
Impiger


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Nov, 2010 15:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 13 Apr, 2004 21:01
Postitusi: 1098
Asukoht: Lilleküla
Saksa 1918. aasta kaardi järgi kulgeb ülemine raudtee ladude kohal, teeb looke, ületab maantee ja läheb kaarega värvitud sektoris umbkaudu punktiirjoonega märgitud alal.
Pilt

Sama kaardi eelnev sektor kattub täielikult Impigeri lisatud 1920. aasta kaardiga.
Mäealuse, raudtee hargnemine, silmus mäkke jne.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Nov, 2010 19:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Juun, 2009 0:46
Postitusi: 112
Ivalo pani nüüd küll punkti Mäeküla klindil olnud raudteetammi otsingutele. Kamba peale sai asi selgeks.
Ivalo kaardilt saab teha järelduse, et Maa-ameti reljeefikaardil olev mingi teetammi taoline moodustis, mis kulgeb paralleelselt klindiga, ongi raudteetammi jäänuk. Minu kaardil nr 3-ga tähistatud kuhil on ilmsesti nõukaajal selle peale ehitatud.
Paneb imestama Maa-ameti kaardi täpsus: looduses on seda kunagist teetammi küll väga raske märgata.
Meenub, et kunagi 1980-ndatel, kui seda kanti uurisin (muidugi niipalju kui see tol ajal võimalik oli), käisin ka teisel pool Paldiski maanteed. Leidsin seal üsna lühikese teetammi meenutava jupi, kuid mul ei tulnud pähegi seda PSM raudtee jäänukiks pidada. Arvasin, et küllap seal oli kunagi mingi kohalik tee. Kus see jupp asus , seda täna enam küll ei mäleta. Arvatavasti oli kunagine kõrgepingeliini ehitus selle kandi ka üsna segi pööranud.
Lahtine on veel, kust täpselt tuli klindialune raudtee üles.

_________________
Impiger


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Nov, 2010 20:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1974
Asukoht: Tallinn
Kurjam kirjutas:
Hea oleks see maa kambakesi läbi jalutada ja kohapeal asjad selgeks vaielda.


Tsiteeri:
Paneb imestama Maa-ameti kaardi täpsus: looduses on seda kunagist teetammi küll väga raske märgata.


Vaat tegelikult ongi nii, et võid küll kambakesi ringi käia, aga oma nägemiskõrgusel maastikul liikumisel ei saa pooltest asjadest aru. Kambakesi jäädki vaidlema.

Aitab, kui prindid Maa-ameti reljeefkaardid välja või tuleb mingi netipulk vms põllu peale kaasa võtta.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Nov, 2010 21:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 15:24
Postitusi: 276
Seda võiks teha küll. On välja pakkuda ka kaks GPS-seadet: USB GPS vastuvõtja, mille juurde oleks vaja pädeva akuga läpakat ning GPS-iga nutitelefon, millega saab ka koordinaatidega pilte teha.
Millal läheme :D

_________________
Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart


Viimati muutis vax, 08 Nov, 2010 21:47, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Nov, 2010 21:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 15:24
Postitusi: 276
Astangu osas korrektuurid sisse viidud.
Siiski küsimus - mis te arvate, kas alumine liin läks ka üle Paldiski maantee? Endale tundub, et praegune Karjääri tee võis olla raudtee pikendus, plaaniti ju sinna veel tunneleid.

_________________
Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 545 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18 ... 37  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Kriku ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt