www.militaar.net

Vatsla ja Sõrve vahel kaks roodublindaazhi auku ja mõned maapealsed betoonpunkrid.

Lisatud:
Naissaare objektid ning raudteeharud
Aegna objektid
Tammneeme patarei koos kasarmuga
Leppneeme patarei (asukoht pole 100% kindel)
Viimsi patarei
Paljassaare objektid ning raudtee
Kakumäe objektid ning raudtee.

Viimasega olen veidi jännis, kuna ei tea, kuskaudu raudteeharu ülejäänud raudteega ühines. Ehk siis abi on teretulnud.

Kas võiks korra uuesti üles panna lingi ilmselt nüüd kokkulepitud kaardile, mida nüüd koos täiendatakse? Saaksin ehk ka mõned parandused ja kommentaarid lisada.

Praegu kiirelt:
Leppneeme on EW-aegne, aga koha saan anda;
Tammneeme on EW-aegne;
Paljassaarte vaheline raudtee on EW-aegne. Tsaariaegset on ainult sadamasildade juures;
Kakumäel polnud raudteed.

OK, panen siis uuesti lingid:
Kaardi vaatamine tervikuna:
http://maps.google.com/maps?q=http://si ... indlus.kml

Kaardi redigeerimine:
http://maps.google.com/maps/ms?ie=UTF&m ... 7f9e19a05a

Selle versiooni puudulikkus on, et korraga kuvatakse vaid ühel lehel asuvad objektid. Kui keegi soovib kaarti redigeerida, peab ta saatma oma google accoundi.

Kuigi pead kaarti vist minu joonistatuks, saad ehk ideid Astangu raudtee kohta.

Kakumäele jah raudteed ei viinud. Ainuke merekindluse patarei, mis raudteeühendust omas oligi ainult Suurupi.

Naissaare puhul üks viga sisse lipsanud. Üks koht on märgitud--Leegiheitja positsiooniks.

Faust kirjutas:Kakumäele jah raudteed ei viinud. Ainuke merekindluse patarei, mis raudteeühendust omas oligi ainult Suurupi.

Naissaare puhul üks viga sisse lipsanud. Üks koht on märgitud--Leegiheitja positsiooniks.

Sai hiljuti saunas käidud ühe vana juures, kes raidus väga enesekindlalt et temateada kakumäele viis raudtee. Pole küll ühelgi kaardil näind mingit vihjet selle kohta ning samuti pole ka kohapeal midagi raudteele vihjavat märganud, kuid kuidagi keeruline oli vastu vaielda vanale kes sellist asja oma silmaga näinud on.

Samuti kaardipealt vaadates tekkis mõte, et kas kadaka tee viadukti alt ei läinud haru hilisema laiarööpmelise trassi mööda põhjapoole?

Samuti kaardipealt vaadates tekkis mõte, et kas kadaka tee viadukti alt ei läinud haru hilisema laiarööpmelise trassi mööda põhjapoole?

See haru rajati alles nõukaaja lõpu poole, siis kui suleti läbi Stroomi metsa kulgev liin.

H. Gustavson oma raamatus "Merekindlused Eestis 1913 - 1940" kirjutab:
"Raudteeühendust Kakumäega ei olnud, küll aga ehitati patareini Rannamõisa teelt sirge munakivitee" (lk 40).

Upgrade, märkisin maha battal.pri.ee kaardi järgi + visuaalselt kus sai hea hunniku objekte ning täiendasin veidi raudteeliine.

Praeguse Kadaka puiestee viadukti alt läks kindlusaegne kitsarööpmeline raudtee. 1960-ndatel võeti see osa, mis läks Vääna poole, üles. Hiiu-poolne osa tehti laiarööpmeliseks ja tema kaudu hakati tooma kaupa toonastesse ETKVL-i ladudesse, mis umbes samal ajal (ja natuke varemgi) olid Kalda tänava ja Harku rabametsa vahele ehitatud. 1970-ndatel, ehitati Tähetorni tänava ja endise Vääna raudtee tammi ristumiskohast edasi raudteeharu Mustamäe katlamaja ja nn Astangu sõjaväeladude juurde. Kogu see laiarööpmeline kupatus võeti üles alles 2008.aastal.
Kindluse ajal pööras Vääna kitsarööpmeliselt raudteelt hilisemate ETKVL-i ladude juurest üks haruke Pääsküla suunas. Nimelt paiknes siis nonde hilisemate ladude kohal liivakarjäär, kust võeti liiva kindluse betoonehitiste tarbeks. Enne kindluse ehitamist oli kõrge liivakallas, mis praegu on Kalda tänava ääres, tunduvalt rohkem Harku rabametsa pool. Endise liivakarjääri põhjale rajatigi hilisemad laod.
Seda raudteeharukest kasutati esimese vabariigi ajal (ja võibolla pärast sõdagi?) Harku rabast turba väljaveoks. Nimelt rajati omal ajal Harku rabasse mitu nn rabaraudteed, mõnel neist üsna korralik teetamm, mis praegugi ülesleitav. Tundub, et need polnud siiski "õiged" raudteed. Näib, et mõnele tammile ehitati tõesti rööbastee, mida mööda veeretati vagonette, teistele aga tehti laudtee või lihtsalt kõvema pinnasega tee. Tõeline raudtee oli sealsamas, kus oli olnud liivakarjäär. Ilmsesti seal toimus ka turba ümberlaadimine. Kahjuks täpsemini ei oska ma rohkem öelda.
Praegu on osa nendest omaaegsetest rabateedest tervisesportlaste ja muidujalutajate päralt. Osa teid on ka hiljem juurde rajatud. Et nad olemas on, selle eest oleme tänu võlgu omaaegsele metsamajandi direktorile Ants Paluvitsale, kelle entusiastliku tegevuse tulemusena Harku raba teed ehitati kasutamiskõlblikuks (põhiliselt 1960-ndatel). Talle on pandud ka mälestuskivi Harku rabametsa veerel, umbes Suvila tänava lõpus.

Väga huvitav jutt. Kõrget "raudteetammi" on Harku metsas ühes lõigus veel päris hästi näha, mis ei ole tee alla jäänud/muutunud.
Mälestuskivi oli hiljuti mingite ahvide poolt värviga üle soditud.

Kas oskad öelda, kust raudtee konkreetselt kulges ja kui kaugele välja jõudis? Veel parem, äkki saad selle kaardile joonistada?

1970-ndatel, ehitati Tähetorni tänava ja endise Vääna raudtee tammi ristumiskohast edasi raudteeharu Mustamäe katlamaja ja nn Astangu sõjaväeladude juurde. Kogu see laiarööpmeline kupatus võeti üles alles 2008.aastal.

See harutee ehitati vast hiljem.Kui ma veel Tallinnas elasin, siis käisin sealkandis suusatamas, viimati 1985a. Siis küll polnud seal mingit haruteed Astangu suunas.

See harutee ehitati vast hiljem.Kui ma veel Tallinnas elasin, siis käisin sealkandis suusatamas, viimati 1985a. Siis küll polnud seal mingit haruteed Astangu suunas.[/quote]

See haru ehitati selleks, et oleks võimalik trollibussiliini Koplisse viia.Kontaktvõrgu alt poleks rongid läbi mahtunud. Rajati see uus liin ja läbi Stroomi metsa viiv raudtee likvideeriti.Aastat täpselt ei mäleta.