Aegna 305 mm patarei.
Aegna 305 mm patarei.
Olen selle kohta üht-teist lugenud, aga pilte pole näinud. On äkki kellelgi või teab kust saab?
Tänan ette!
Tänan ette!
Mati Õun "Eesti Merekindlused" olemas nii pildid kui joonised Aegna kohta samuti teiste Eesti rannapatareide kohta.Aga kui päris käega tahad katsuda samasugust patareid siis pead Soome sõitma seal Kuivassaarel samasugune kahuritorn restaureeritud.Samuti on netis olemas väga hea pildigalerii http://www.melkon.lv/ru/artel/kuivassar ... ssari.php3
-
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
- Kontakt:
Käisin seal sees aastal 199..9? vahetult enne kinnimüürimist (teadjad räägivad, et teine auk on veel, ent varjatult ja pisike - ilmselt selle ka leidsin, sest ühes saalis kumas ülalt täitsa selgelt mingist šahtist valgust - mitte torni juures...).
Üsna vinge - mõnes kohas olid veel voodite jäänused ja mürsukastid
- laengukastid Arsenali kirjadega alles.
Paaris kohas ka mürske vedelemas, mille kallal meie vaprad päästeameti demineerijad oma mannetust ja oskamatust üles näitasid.
Sain ka siis näha, kuidas spetsialistid kumulatiivset laengut teevad - mätsiti ümber lillepoti kokku ja asetati mürsu peale (sütik oli mürsu taga) koos muu jamaga. Minu ettevaatliku küsimuse peale :"kas laeng lakke laiali ei lenda?", tehti mulle selgeks, et ma segan spetside tööd. Tulemus oli etteaimatav - käis meeletu pauk, käigud pool tundi suitsu täis, mürsk endiselt oma kohal ilma ühegi kriimuta ja laest krohv alla kukkunud.
Kui keegi sinna kunagi satub - soovitan - võtke Griegi "Mäekuninga koopas" kaasa ja mängitage seda lugu seal.
Üsna vinge - mõnes kohas olid veel voodite jäänused ja mürsukastid
- laengukastid Arsenali kirjadega alles.
Paaris kohas ka mürske vedelemas, mille kallal meie vaprad päästeameti demineerijad oma mannetust ja oskamatust üles näitasid.
Sain ka siis näha, kuidas spetsialistid kumulatiivset laengut teevad - mätsiti ümber lillepoti kokku ja asetati mürsu peale (sütik oli mürsu taga) koos muu jamaga. Minu ettevaatliku küsimuse peale :"kas laeng lakke laiali ei lenda?", tehti mulle selgeks, et ma segan spetside tööd. Tulemus oli etteaimatav - käis meeletu pauk, käigud pool tundi suitsu täis, mürsk endiselt oma kohal ilma ühegi kriimuta ja laest krohv alla kukkunud.
Kui keegi sinna kunagi satub - soovitan - võtke Griegi "Mäekuninga koopas" kaasa ja mängitage seda lugu seal.
Martti kirjutas:Oskab keegi rääkida kus on võimalik hankida Aegna saare kaarti paberkandjal? Asja läheks vaja paari nädala pärast.
http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=16&sub=212
Kaardi leiad siit, on ainult veel printerit vaja. Kui lähed tee pilte ka.
soovitan kasutada Maa-ameti koduleheküljel asuvat aerofotot. Ka muudele huvilistele on see ehk abiks.
http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id ... menu_id=64
sealt vaatad ja navigeerid mistahes kohta Eestis, kasutades ülemist sektorit päringuks.
http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id ... menu_id=64
sealt vaatad ja navigeerid mistahes kohta Eestis, kasutades ülemist sektorit päringuks.
Paar mõtet veel. Oli aasta 83-85, kui olin Aegnal suviti. Loomulikult kolasime palju purukslastud patareide käikudes ja kaevasime püssirohu "makarone" liivast, et neid põletada. Mäletan, et miskipärast müürisid kord vene sõdurid mitu käiku ühes patareis kinni, kuna keegi olevat seal mürske tassinud. Mürske oli seal tõesti palju, käigu selvas oli ridade kaupa ja paljud prahi all. Kuna see meid ei huvitanud, tegelesime padrunite ja muu huvitava otsimisega. Kuna pole kaua Aegnal käinud, siis mõtlesin, et mis neist mürskudest on saanud, kuna käigu avad laoti tellistest kinni ja teised käigud nendeni ei viinud. Tol ajal käisime-roomasime kõik käigud läbi, kuigi praegu imestan, et kustkohast selline julgus. Huvitab, et kas riigijõud on need käigud avanud ja mürsud ära vedanud, või on seal siiani käikudes kastid alles?
-
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
- Kontakt:
Ega pole ju lihtne selliseid 500kg mürske sealt käikudest kätte saada lihtsam ju käigud kinni müürida.Aga lõhkeainet on nendes mürskudes väike kogus.Kuskilt olen lugenud,et Vene-Jaapani sõjas ja 1.maailmasõjas oli analoogsete mürskudega probleeme ei tahtnud lõhkeda isegi kui soomusest läbi tungisid.Eks sellepärast need mürsud alles jäid ja ei lõhkenud kui venelased kogu kupatuse vastu taevast lasid.canislupus kirjutas:Riigijõud on käigud sulgenud ja mürsud tunnistanud mitteohtlikeks metallbalvankadeks, sest neil ei õnnestunud neid plahvatama panna. Üks poolik mürsk, kus pruunikstõmbunud lõhkeaine vastu vaatas - selle kohta öeldi, et tegu pole lõhkeainega, vaid roostega. Tase.
-
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
- Kontakt:
Olen ka seda kuulnud.Õppeotstarbelistes ei peaks üldse lõhkeainet olema.Soomust läbistavates on mürsust suurem osa metallkoonus mis peaks soomusest läbi tungima ja tagaotsas ainult vähesel hulgal lõhkeainet.Mati Õuna raamat ei kirjuta midagi õppemürskudest olid soomusläbistavad ja fugassmürsud.Kokku oli 2.maailmasõja alguseks 1253 305mm mürsku.soadf kirjutas:need mürsud pidi olema seal öppeotstarbega selle pärast neil on nii vähe löhkeainet.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist