www.militaar.net

Tegin Alliku positsiooni tarbeks uue teema, paluks administraatoril teemakohane materjal Vääna-Posti alt siia ümber tõsta.
Saatsin Muinsuskaitse Ametile 7. novembril meili järelpärimisega Alliku positsiooni kohta.
Toon ära väljavõtte Muinsuskaitseameti
Harjumaa vaneminspektor S. Konsa saadetud vastusest minu pöördumisele:

"Kaitse alla ei võetud üksikuid eraldiseisvaid või halvemini säilinud osi või ka
objekte, mille tüübi esindajad olid kaitse alla võetud. Seega on üsna mitmeid
merekindluse objekte kaitse alla võtmata. Oleme soovitanud neid kaitsta valdade
üldplaneeringute ja ka detailplaneeringute kaudu. Antud juhtumil saan aru, et
detailplaneering on juba kehtestatud, ehk siis ehitusõigus antud ja vist ilma
piiranguteta. Tasuks vallast küsida või vähemasti valda informeerida, et
projekteerimisstaadiumis reguleerida hoone püstitamist selliselt, et
merekindluse objekt jääks alles."

Seega peaks järgmise sammuna võtma ühendust Saue Vallavalitsusega.

Ka krundi lubatud ehitusala muutmine on detailplaneeringu muutmine. Ma ei kujuta aga hästi ette, milline kolmas osapool (peale arendaja ja krundi ostnud omaniku) omaks piisavalt seaduslikku alust, et detaili muutmine algatada.

Minu mure oli asjatu, olemas hulk organiseeritud rahvast, kes selliste probleemidega just tegelevad.
http://www.vaanakulakoda.ee/index.php?id=159

ivalo kirjutas:Minu mure oli asjatu, olemas hulk organiseeritud rahvast, kes selliste probleemidega just tegelevad.
http://www.vaanakulakoda.ee/index.php?id=159

Kui Sa mõtled Alliku positsiooni, siis sellega seal küll ei tegeleta, Saue valla asjad ikkagi...reaalselt nokitsetakse midagi ainult Humalas, sest seal on neil vähemalt õigus midagi teha...

Alliku, nagu Sa nägid, on ära planeeritud. Nii kui elu natuke liikvele läheb, hakkab Tallinna-ümbruste kipsikülade rajamine jälle pihta. Alliku ajutine kaitse (6 kuud) lõppes ära, uut lähimatel aastatel peale ei panda. Uued ehitusmälestused pole praegu Muinsuskaitseameti ametliku arengukava järgi kuigi prioriteetne suund. Eelmine aasta ei võetud ühtegi uut ehitusmälestist Eestis kaitse alla...

Pärandkultuuri inventeerimisel pole ka Alliku positsiooni kirja pandud. Samuti XX saj pärandi inventeerimisel. Seega praegu aitab ainult kehv aeg...

Ühel Maa-ameti pakutaval ajaloolisel topograafilisel kaardil on kujutatud omaaegne kindlusraudtee Harku - Alliku - Peetri (Vääna-Posti). Venekeelne kaart ise on väidetavasti koostatud pärast II maailmasõda. Minu teada oli see raudtee juba EW ajal üles võetud, peale umbes 1,5 km lõigu Harku jaamast Hüüru poole. Tundub, et kaardile on raudtee märgitud väga täpselt. Puudu on sealt siiski haru, mis viis Alliku jaamast Lehmja jaama. See haru on kujutatud Kindlusraudteede skeemil 1919. aastast ja tema pikkuseks on märgitud 1,5 km (ümardatult).
Mul on seoses sellega paar küsimust:

1. Millal ikkagi võeti üles Harkust Alliku poole suundunud raudtee?
2. Kus tegelikult paiknes Lehmja jaam?

Tegin väikese animatsiooni, kus panin ülestikku fragmendi ajalooliselt kaardit ja Maa-ameti hübriidkaardilt. Joonistasin vaba käega juurde (lilla joon) ka Lehmja poole mineva haru. Selle haru Alliku jaamast lähtuv algusosa muldkeha oli enne, kui põllule hakati uut küla ehitama, selgesti leitav, nüüd vist enam mitte. Seal, kus praegu asub uus põlluküla, oli nõukaajal kord viljapõld, kord heinamaa. Sinna alla kadus kunagi ka kõnealune raudteetamm. Seega ei oska ma praegu arvata, kuhu suunas ta edasi läks. Ülalpool mainitud skeem on liiga primitiivne, et sealt targemaks saada. Kas keegi teab vastuseid neile küsimustele?

Imelikul kombel on EW aegselt Maaameti kaardilt (1935-1939) tõepoolest eelmainitud raudtee puudu, Vene kaart peaks aga olema hilisem.
Samas on 1937 aasta Kaitseväe kaardil raudtee täpselt samaselt jälle olemas.
Peetri Kõrtsi juures tupikus pumbajaam, nagu vene kaardilgi.
Alliku blindaaži juurde viinud raudteed 1937 - 1938 aastal enam ei olnud.
Väljavõte ettekandest: Ja kaart aastatel 1937-1938 pealekantud positsioonidega.