www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 09 Dets, 2019 7:41

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 10 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Femorefortet- Femore fort
PostitusPostitatud: 28 Juul, 2012 14:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17292
http://www.nortfort.ru/coastal/foto_femore1.html

Femorefortet- Femore fort

Tegelikult passiks see pildigalerii küll rohkem "Ehituste" alla, aga et eelnev pildijutt 406 mm sai siia, siis ülevaatlikuse mõttes saagu seegi samasse rubriiki. Kui moded leiavad, et ei passi, eks siis saab ümber tõsta. Lihtsalt võrdluseks- kui eelmise ülevaate lõpus oli jutt sellest, mis võiks olla, siis nüüd on näha see, mis on. Ja edasi samas võtmes - mis ka meil võinuks olla, kui kasvõi Vilaski peale mõelda... Ma saan muidugi aru, et "objektiivsed asjaolud", aga kahetsustunne kriibib ikkagi sellise lühinägeliku lagastamise pärast, mis seal toimus. Aga jah, kui kellelgi on svenssonite juurde asja ning võimalus sadakond kilomeetrit päälinnast lõuna poole veereda, siis paistab, et tasub ära käia küll. Paljud on ilmselt laevaga svenssonite pealinna poole kruisides märganud erinevaid kaitserajatisi. Minu jaoks oli aga näiteks üllatav, kui sattusin korra skäärides kõrvuti ühe eesti juurtega noorsandiga, kes rootsi väes aega teeninuna oskas tähelepanu juhtida paljudele objektidele, mida tavasilm märkama ei teinud. See pildiseeria on venelaste saidilt Nortfort, mis järsku ka teistele foorumlastele huvi pakub. Nii et põnevat vaatamist. Ja pildiallkirjadesse peaks vast suhtuma mõningase huumoritundega…ja aega võtab see vaatamine-lugemine ka veidi, pilte on ligi 50.

Pilt

Stockholmi arhipelaag on kaldasuurtükiväe ja muu fortifikatsioonialaste otsingute osas väga ja vägagi perspektiivikas paik. Tuhanded kaljused saared ja saarekesed, skäärid, lahed, ümberringi aga kindlustused, patareid, punkrid, dotid, tranšeed, blindaažid…avarus, vabadus! Pildil on Rootsi pealinnast 110 kilomeetri kaugusel lõuna pool oleva looduse tüüpiline vaade. Pilt on tehtud Femori neemelt põhjasuunas. Sellel neemel asubki tuntud Femori kindlus.

Pilt

Fort Femor koosneb kolmest 75/40 mm patareist, kahest komandopunktist (põhi ja reserv), radarijaamast, kaugusmõõtepostist, kasarmust ja muudest abiruumidest, mis on üheks kompleksiks ühendatud ning sügavale paksu kaljusse peidetud. Kogu see majapidamine on arvestatud kestma tuumaplahvatust võimsusega 20 kilotonni. Näiteks see torn pildil võib vastu pidada taolise plahvatuse tagajärgedele kuni 200 meetri kaugusel epitsentrist.. Haa, 20 kilotonni - see on see, mis Hiroshima kohal plahvatas.

Pilt

Torn ja suurtükk on projekteeritud Rootsi firma „Bofors“ poolt spetsiaalselt kaldakindlustustes kasutamiseks. Suurtüki suunamiseks ja pööramiseks kasutatakse elektriajameid. Soomuse paksus - 70 kuni 100 mm.

Pilt

Probleem toru läbipuhumise ja püssirohugaaside ärajuhtimisega on lahendatud spetsiaalse süsteemi abil. Pildil on näha selle süsteemi soomuskattega kaetud ventilatsioonišahti suue, mis asub vahetult suurtüki taga.

Pilt

Suurtükk Nr. 2.
Suurtükk on maskeerimiseks toruga mandri poole keeratud. Toru toetub spetsiaalsele toele, et tõhustada vastupidavust läheduses toimuda võivale tuumaplahvatuse lööklainele (ikkagi külm sõda ju). Torn on varustatud klaasplastikust kattega, ikka sellesama maskeeringu huvides ja ekraniseeritud infrapunase(soojus) kiirguse eest. Torni taga on näha kate toru katmiseks, mida kohalikud kutsuvad krokodilliks.

Pilt

Pettepatarei.
Tehtud plekist ja plastikust. Pettepatarei asub mõnisada meetrit kallast mööda edasi. Pettepatarei tornidel on spetsiaalne soojendussüsteem, et nad oleksid paremini märgatavad infrapunastes sihtimisseadmetes. Aga vaat kindluse lahinguseadmed on satelliidikaartidel ja aerofotodel praktiliselt eristamatud. Tühjagi ei leia (ja ei pommita ribadeks), kui ei tea täpselt, kust otsida…

Pilt

Tagavararaud.
Varuosad pettepatarei tarbeks. Üldiselt on kindlustuse territooriumil metsas palju igasugu huvitavat, varjed, luugid, kastid jne, kuid kõik on kas lukustatud või kinni müüritud. Euroopa, my ass…

Pilt

Varjend SK-10
Nii on lähedalasuval sildikesel ka kirjas. Tegu on varjendiga kümnele, maksimum kahekümnele. Kindluse garnisoni kuulus 30 inimest jalaväge territooriumi valvamiseks ja kaitseks.

Pilt

Prožektor m/37.
Ette nähtud mere- ja õhusihtmärkide valgustamiseke, samuti tõenäolise vaenlase pimestamiseks. Asub tegelikult kindluse sissepääsu kõrval. Tundub, et prožektor on täiseti korras ja lahinguvalmis.

Pilt

Sõjategevusteater…
…kujutab endast skääride rajooni, mida iseloomustab väike sügavus ja käänuline faarvaater. Liinilaevu miiniristlejatega polnud siia oodata, sestap otsustati läbi ajada 75 mm kaliibriga. Tõsi küll, m/57 võib paaritada praktiliselt valangutega, kuni 25 lasku minutis.
Üldse ehitati Rootsis taolisi patareisid 1961-1974 aastani 30 tükki. Femori kindlustus oli sellest seeriast esimene. Ehitust alustati 1961 aastal ning lõpetati 1963 aastal. Kuni 1974 aastani pidas ta vahti pühade piiride puutumatuseks, seejärel muudeti ta õppepatareiks. Kindlustus oli kasutusel kuni 1998 aastani, siis konserveeriti ja 2002 aastal anti kohalikule võimule üle muuseumi asutamiseks.

Pilt

Sissepääs punkrisse.
Maskeeringule pöörati erakordset tähelepanu. Pildil on kujutatud sissepääs omaenda kindlustusse, mis on maskeeritud hariliku rootslase garaažiga ermuks. Ülemisel korrusel, kus vanal heal ajal oli vahtkonnahoone, asub tänapäeval kassa ja väike kauplus.

Pilt

Sissekäik
Garaaži asemel on majakese all eeskoda trepiga sissepääsule ja esimene õhulüüs. Koridorides ja üleminekutes kindlustusse on palju selliseid treppe, öeldakse, et tasemeerinevused on loodud spetsiaalselt lööklaine mõju alandamiseks.
Ehitus algas 1961 aastal kõrgendatud salastatuse olukorras - kõik tsiviilisikud saadeti Femori poolsaarelt minema. Objekt anti kaitseministeeriumile üle 1963 aastal.

Pilt
Pühamast püham.
Kindlustuse külastajad peakoridori ukse ees. Seltsimees rohelises vasakul on giid (ilma giidita ei saa, Euroopa ikkagist…) Paremal seina ääres on isikkoosseisu desaktiveerimisdušš, tahvlikesel keskel muuseumi sponsorite nimekiri. Muideks, nagu kinnitatakse, eksisteerib muuseum vaid tänu külastajate piletirahale (kuskil kaheksa euroraha), kusjuures nad maksavad elektri, gaasi, vee, midagi ka maa eest. Tõsi küll, neil ka on, mida näidata, mida ma kohe praegu ka esitlen…

Pilt

Õhulüüs.
On arvestatud nõukogude taktikalise raketi tuumapea lähedal toimuvale plahvatusele. Soomustatud uks kaalub ligemale kolm tonni, kuid avaneb ühe inimese jõupingutusega (isiklikult proovitud). Vasakul on padrunikastid 5,56x45 NATO Boforsi AKS jaoks (rootsi ründevint) ja midagi veel…

Pilt

Mürsutransportöör
Asub õhulüüsi kõrval. Tundub, et kasutati mürskude püssirohukeldrisse laadimise mugavamaks tegemiseks. Neid oli aga vaja palju - täielik lahingukompleks on 1800 lasku. Nagu pildilt näha, on tegu unitaarlasuga. Suurtükid on komplekteeritud distantstorukesega kild-fugassgranaadiga maamärkide pihta tulistamiseks ja spetsiaalse soomustläbistava mürsuga tulistamiseks laevade pihta.

Pilt

Peakoridor
Kõik fordi ruumid (aga neid on siin kolm tuhat ruutmeetrit) on ühendatud ühe koridoriga, mille pikkus on 450 meetrit. Pildil on vaade sööklast köögi ja generaatoriruumi poole. Paremal on riiul kiivrite ja nagid rõivaste jaoks. Mundri võib osta, aga kiiver on parem pähe panna, see kulub edasistel kulgemistel mööda kindlustuse maa-aluseid osi marjaks ära.

Pilt

Muuseum
Elutsoon (kasarm) on osaliselt täidetud relvade ja sidesüsteemi väljapanekuga aastatest 1970-1990. Pildil on näha radarjaama antenn, kaugusmõõtja ja öise nägemise seade. All on sellesama kõikjalviibiva firma „Bofors“ raketid „maa-meri“

Pilt

Poliittund
Enne ekskursiooni algust selgitatakse isikkoosseisule lihtsalt ja arusaadavalt (inglise keeles), milleks needsamad patareid ehitati (kaitsmaks sotsialistlikku Rootsi isamaad nõukogude ekspansionismiohu eest). Siinsamas asub ka näitlik agitatsioon, kindlustuste salajased plaanid, samuti suurtükkide moona ja erinevate meremiinide näidised. Et meie oleme niigi kõigi nelja jala alt poliitiliselt kindlalt rautatud, jätame loengu vahele ja siirdume edasi…

Pilt

Staabisektsioon
Pildil on vaade Torni Nr. 1 sissekäigu suunas. Vasakul ja paremal on sissepääsud aparaadiruumidesse, vanemohvitseride tubadesse, telefonijaama, šifreerimisosakonda. Tuleb märkida, et patarei tundub olevat väga kõrge komplektsusega. Eriti kehtib see kõiksugu pisiasjade kohta, nagu tabelikesed, sildid, telefonid jne. Midagi pole üleannetute näpukeste poolt maha kruvitud - meeldiv vaadata.

Pilt

Söökla
Suur ruum kahe koridori ristumiskohas. Geograafiliselt on tegu kindlustuse keskpunktiga. Paremal ülal on suunaviidad, kus mis asub. Sealsamas on ka ventilatsioonitorud, sellele tähtsale elutagamissüsteemile on siin eraldatud suur omaette saal.

Pilt

Medpunkt
Nõndanimetatud „esimese abi ruum“ haavatutele, põrutada saanutele ja muidu simulantidele. Mahutavus - üks koiku. Üldiselt, omaette hospidali siin pole, kuna garnisoni autonoomsus on arvestatud kolmekümnele päevale. Peale seda tuleb, tahad sa seda või mitte, maapinnale ronida ja uut korda tervitada (või partisaniks hakata).

Pilt

Pesemisruum
Roostevaba terase kuningriik. Rootsi militaarsüsteem armastab millegipärast eriliselt seda materjali. Siin võib võtta lausa rusikareegliks - kui on palju roostevaba terast - tähendab, on sõjaväeobjekt... Jupstükid kraanide kõrval on vedela seebi jaoks. Euroopa ikkagist…

Pilt

Elutsoon
Nii näeb välja rootslaste kasarm. Avar ja pikk ruum on vineerist vaheseinte abil jaotatud koikudega sektsioonideks. Kindlustuse garnison koosnes 70-st inimesest, kelledest kümme olid ohvitserid. Kapikesi pole, nende asemel on voodite all rohelised kastikesed.

Pilt

Trepp.
Elu- ja staabiruumid ning lahinguruumid asuvad erinevatel tasapindadel ning on teineteisest eraldatud massiivsete soomusustega. Pildil on keerdtrepp koridorist, mis asub söökla kõrval, kindlustuse peakomandopunkti. Vahe kõrgustes on kuskil 4-5 meetrit.

Pilt

Komandopunkt
Koht, kus asub kindluse aju - tulistamisandmeid välja arvutav analoogarvuti, sideaparatuur, radariekraanid, periskoobid ja muu taoline. Laskmise ajal viibisid siin patarei komandör, tulistamise eest vastutav ohvitser (tulejuhtimisohvitser), sihtimisoperaatorid, radari- ja sideaparatuuride meeskonnad. Ühesõnaga, rahvarohke ja täissuitsetatud…

Pilt

Planšett.
Raadiolokatsiooni peaplanšett. Omab ilusat sinist sisevalgustust, mis hetkel on välja lülitatud. Ülisalastatud ümbruskonna kaart mastaabiga üks kilomeeter. Meil oli raketidivisjonis omal ajal täpselt samasugune planšett kindralstaabi kilometrovkaga.

Pilt

Kompuuter.
Möödunud sajandi 80-ndate alguse personaalarvutit kasutati kommunikatsiooniterminalina. Selle kohal on riiulid - ULL raadiojaam, paremal ilmselt side kontroll-mõõteriistade pult (КИП ). Kohalviibijad väidavad, et kõik on ühendatud ja vajadusel töötav. Alles hiljaaegu kontrollitud. Muljetavaldav…

Pilt

Kõrgsagedusseadmed.
Radari, mis asub vahetult komandopunkti peal, juhtimisseadmed. Paremalt vasakule - saatja, kontrollmõõteriistade blokk, vastuvõtja, toitekapp. Otsustades detailide järgi, töötab lainepikkusel 3,5 cm. Komandopunkte on siin kaks, peale selle on veel reservpunkt, kaugusmõõtetorni kõrval, kuid sinna ei lasta…

Pilt

Periskoobid.
Komandopunktil on kaks periskoopi. Tagaplaanil olev tulejuhtimise ohvitseri jaoks, kes vahetult juhib tulistamist ja teine patarei komandörile. Kõik on kodumaine, Rootsi toodang. Ei midagi ameerika või, hoidku jumal, hiinlaste tehtut. Kõik töötab, keerleb ja pöörleb, teravustub, ei krigise ja pragunenud laevavärvi tükke laiali ei pillu. Aga ülal on üheksa meetrit graniiti…

Pilt

Periskoobi maapealne osa.
Vaat nii näeb välja maapealne osa. Süsteem on täiesti funktsioneeriv, pöörleb, fokusseerib - ühesõnaga, on lahinguvalmis. Klaasi all olev võrk on spetsiaalselt optika soojendamiseks, et talvisel ajal ei jäätuks.

Pilt

Laskesektor.
Vaat mis sellest optikast paistab. Jumala eest, üldsegi mitte halvem kui Jaapani kahetuhandete oma.

Pilt

Radari kontrollseadmed ja monitor
Suurtükkide sihtimisseadmete kontrollaparatuur. Lipikute järgi otsustades 80-ndate lõpp. Paremal radari monitor.

Pilt

Suurtükkide juhtimissüsteem
Seade kannab nimetust cig710 ning on määratud suurtükkide kalibreerimiseks ja sihtimise juhtimiseks. Kujutab endast keerukat salajase konstruktsiooniga elektromehaanilist analoogarvutit. Suurima rahuldusega pistaks sinna käed küünarnukkideni sisse, seda enam, et kruvikeeraja on kaasas, aga sinna ilma giidita ei tohi, Euroopa ikkagi… Üleval on näha radari monitor ja tulejuhtimisohvitseri periskoop.

Pilt

Kommutaator
Patarei keskne sidekommutaator. Tagab nii patareide vahelise siseside kui ka side Oxelösundis baptistide kiriku all paikneva pataljoni komandopunkti sidekeskusega (loodetavasti ei lobisenud ma nüüd mingit sõjasaladust välja…).

Pilt

Keskkoridor.
Tornide vahekauguseks on kakssada meetrit ning need on ühendatud väga sügavale raiutud koridoridega. Ventilatsioonist - mitte mingit läppunud õhku ja lehka, mis iseloomustav meie (vene) militaarset maa-alust. See tähendab, et ergonoomika ja hügieeniga on siin kõik kõrgeimal tasemel.

Pilt

Õhulüüs

Suurtükitornid paiknevad omaette betoonblokkides, mis on varustatud massiivsete soomusustega õhulüüsidega. Bloki betoonseintel on poolemeetrine õhuvahe kaevu, milles see blokk paikneb, graniitseintega. Blokid on peakoridoriga vaat selliste treppidega. Kõrguste vahe on tehtud lööklaine mõju vähendamiseks.

Pilt

Püssirohukelder.
Asub relvašahti kõrval. Suurtüki kindlaksmääratud lahingukomplekt on 600 lasku. Kaks kuumaverelist rootsi poissi tagasid mürskude etteandmise laadimisseadmele (sellest edaspidi). Siinsamas kõrval on spetsiaalne puiduga vooderdatud ja püssirohugaaside äraimemisega ruum ekstraheeritud hülssidele. Tänasel päeval seisab siin projektor ja näidatakse kino rootsi suurtükiväelaste lahinguõppe raskest argipäevast külma sõja aegadel.

Pilt

Sissepääs šahti.
Näha on laadimislaud tõstuki revolversüsteem. Siin madistasid veel kaks jämedat jurakat ning higistada tuli neil kõvasti, sest süsteemi maksimaalne tulekiirus on 25 lasku minutis. Reaalses olukorras oli see muidugi madalam, kuskil 10-15 lasku minutis, kuid ikkagi palju. Esitati küsimus toru eluea kohta - öeldi, et kõik on OK. Kokku tulistati neist torudest igaühest korda kuussada, toru elueaks on aga paartuhat lasku.

Pilt

Laadimislaud tõstukiga.
Mürskude torniandmisseade suures plaanis. Küsimusele, kas Punalipulise BL vastu pole kaliiber veidi liiga lahja, vastas Rootsi veteran mõtlikult, et mille kuradi pärast peaks suurem olema? Faarvaatrit siin pole, sügavus on väike, laskekaugus on 13 kilomeetrit, nii et iga dessantpaadi taome ribadeks (siin kasutas taat küll teist sõna, ebaviisakamat) minutiga. Mõtle ise, kolm kiirlaskekahurit lasevad ühe sihtmärgi pihta minutiga välja 75 mürsku. Ja kui isegi vaid pooled tabavad…

Pilt

Šaht.
NAD EI LASKNUD MIND SINNAAAA!!!!!
Räägivad, et sinna ei tohi, meil pole sinna pääsemiseks litsentsi. Ma seletasin neile, et et kas te põrgulised, teate, kes ma olen!? Kohe ma teid…!! Kohe te mul…!!! Ikkagi ei lastud. Olgu…
9 meetrit pikk trepp, mis viib üles, täpsemalt suurtüki juurde. Seal majandasid kolm tursket rootslast, kellele oli savi nii radiatsioon 800 röntgenit, kui ka lööklaine ja sulava raua tilgad saabastes. Oh, kui saaks neist poistest naelu teha…Ei, nii pikk maa maha sõidetud ja ei lastud…Kuramus küll!!!


Pilt

Kommunikatsioonivarustus.
Tehnika sidepidamiseks suurtükimeeskondade ja komandopunkti vahel. Lahingu ajal asuvad nad kinniste luukide taga nagu allveelaevas. Kui juhtub midagi, hukkume kõik sektsioonis ja keegi sulle ei ava, koputa palju tahad…

Pilt

Köök.
Allüksus, mis suures osas tagab kogu kindlustuse lahinguvalmidust. Tagab rammusa ninaesise 70-le suurtükiväelasele ja 30-le jalaväelasele, kaasa arvatud leiva küpsetamine (taignasegaja on esiplaanil näha). Kokal on omaette tualett ja personaalne pesuruum. Köögi juures on mahukas külmik ja laoruum ninaesisevaruga 30 päevaks sajale võllaroale.

Pilt

Mehaanikatöökoda.
Asub peakoridoris diiselgeneraatori ruumi kõrval. Kindluses on tohutus koguses kõige erinevamat varustust - nagu kosmoselaevas. Ja kuigi see on Rootsi kvaliteediga, kuid ilma katkiminemiseta ei saa arvatavasti siingi hakkama. Tundub, et siin on alles hiljaaegu tööd tehtud.

Pilt

Veevarustus.
Otse selle toa põrandasse on puuritud läbi kalju kaks auku, millest pumbatakse vett. Puhastamata vesi läheb pesemiseks ja muudeks tehnilisteks vajadusteks, puhastatud vesi aga joomiseks ja toiduvalmistamiseks. Tsentrifuugid ja filtrid on samuti pildil näha. Samas asub ka kindluse tuletõrjepult.

Pilt

Propagandamaterjalid
Plakat ellujäämisest külma ilmaga. Kandev idee - „Ilma paanikata!“

Pilt

Diiselgeneraatorid
Elektrivool tuleb kaablit mööda Okselösundist, kuid igasugu ebameeldivuste nagu näiteks tuumasõda tarbeks on ka kohapeal kaks Volvo firma diiselgeneraatorit - põhi ja reservgeneraator. Lülitub välja üks - võib käivitada teise, aga võib ka mõlemad paralleelselt tööle ajada, et koormust ja tehnika kulumist vähendada.

Pilt

Soljaarapaak
Maa-aluses on kaks sellist paaki mahutavusega 20 000 liitrit kumbki. Selle kütusevaruga võivad kaks diislit kolmkümmend päeva juttu jahvatada.

Pilt

Väljalaskegaasid…
…suunatakse diislitest spetsiaalse korstnasüsteemi, mis on kaetud soomusplaadiga, kaudu maapinnale. Kraanamehanismi abil saab seda kaant tõsta ja vastavalt viia läbi vajalikke töid elik siis korsten pühkida.

Pilt

Üksikkaevik.
Varjega betoonkaevik maa-alusesse kindlusesse sissepääsu kõrval

Pilt

Radar.
Ümmarguses puuputkas paiknev radariantenn asub vahetult komandopunkti peal. Külma sõja aegadel oli selle peitmiseks ehitatud puidust rootsi punasega värvitud raadiokiirgusele avatud majake. Esiplaanil periskoopide pead. Siit paarisaja meetri kaugusele, majaka juurde, oli tähelepanu kõrvalejuhtimiseks paigutatud petteradar…

Pilt

Dessanditõrje
Tegu on ilmselt vana hea saksa ringstadti (tobruki) edasiarendusega (ringstadt e. tobruk - betoonist ja luugiga kaitsepesa kuulipildujaga - LEMET). Kogu kallas on selliseid lukustatud laskepesi täis topitud.

Pilt

Tulesektor.
Eelpool mainit laskepesa tulesektor näeb välja niimoodi. Saarekeseni on linnulennult 250-300 meetrit. Varjuda pole sel kaljupinnal kuhugi, seda enam, et vasakult tiivalt on see varje SK-10 lähedal asuvast tranšeest risttule alla võetav.

Pilt

Finaal.
Vaade kodumaa poole.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Viimati muutis Lemet, 28 Juul, 2012 16:56, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Femorefortet- Femore fort
PostitusPostitatud: 28 Juul, 2012 14:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 1709
Väga hea lugu. Viimasest pildist küll aru ei saanud, kuhu nad vaatama pidid, et kodumaad näha?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Femorefortet- Femore fort
PostitusPostitatud: 28 Juul, 2012 14:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17292
See rohkem nagu sinna pildistaja kodumaa poole vaatamine, itta ikka...kus valgetüvelised kased ja punavad pihlad :wink:

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Femorefortet- Femore fort
PostitusPostitatud: 28 Juul, 2012 14:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 1709
Päris hea nägemine peab olema, et Helsingi ja Tallinna vahelt veel Peterburi aimata suudavad :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Femorefortet- Femore fort
PostitusPostitatud: 28 Juul, 2012 15:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17292
Unistada pole keelatud. Ja liiatigi on see ju tasuta...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Femorefortet- Femore fort
PostitusPostitatud: 28 Juul, 2012 20:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 7169
Sellised ülevaatlikud lood on militaar.neti üks parimaid hariduslikke osasid. Lemet ikka harib meid hoolega ;) :P Imestamapanevalt hästi on säilinud ja töökorras kõik.

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Femorefortet- Femore fort
PostitusPostitatud: 28 Juul, 2012 23:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Juun, 2008 23:38
Postitusi: 922
Asukoht: Soome
Lemet! :cry:
Lohutuseks vöid minna Soome Parola tankimuuseumi ja nibida Soomlaste rannakaitsekahurit (Kui mäletan öieti, siis T-54 kahur+torn)
Kahurit saab näha ka Vallisaarel, (hetk enne seda, kui Viking XPRS hakkab ennast Kustaanmiekka ja Vallisaare vahelt läbi pressima, Tallinna poolt tulles paremat kätt!)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Femorefortet- Femore fort
PostitusPostitatud: 29 Juul, 2012 9:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1889
Asukoht: Tallinn
Tänud!

Oma muude naabrite rannikukaitsest teame nii mõndagi, isegi Leedust ja Poolast on justkui midagi, aga oma läänenaaber on meile paraku üsnagi tundmatu...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Femorefortet- Femore fort
PostitusPostitatud: 29 Juul, 2012 11:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Juun, 2008 23:38
Postitusi: 922
Asukoht: Soome
Kuidagi on jah Rootsi jätnud sellise vaga ja rahu armastava riigi mulje, vöi lihtsalt ei liigu info meile?
Kes teab veel midagi pönevat Rootsi kohta, vöiks lausa teema luua.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Femorefortet- Femore fort
PostitusPostitatud: 29 Juul, 2012 12:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1889
Asukoht: Tallinn
ivanorav kirjutas:
Kuidagi on jah Rootsi jätnud sellise vaga ja rahu armastava riigi mulje, vöi lihtsalt ei liigu info meile?
Kes teab veel midagi pönevat Rootsi kohta, vöiks lausa teema luua.

Antud juhul jah istume lihtsalt infosulus...rootslased tegelesid oma rannikukaitsega vägagi arvestavalt ja tõsiselt (hetkeseisu küll ei tea). Nagu vist ka lennubaaside kaitsega, tuumarelvaga jms. Nii et 'aktiivne neutraliteet' on (oli?) Rootsi puhul küll üsnagi õige väljend...või on mingi väljend parem ja levinum?

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 10 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt