Kindral Ants Laaneots: Võrumaa metsades pole tuumalõhkepäid
NSV Liidu vägede Sänna õppekeskuse mullavall tekitab kuulujutte
Juhani Püttsepp
juhani.pyttsepp@postimees.ee
Vene sõjaväelased matsid enne äraminekut Sänna baasi tuumaraketi, räägib Võrumaal liikuv rahvajutt, kindral Ants Laaneots ja Kaitseliidu Võrumaa maleva pealik Aigar Liping aga peavad lõhkepea mahajätmist võimatuks.
Endise NSV Liidu vägede lahkumise ajal kaitsejõudude peastaabi ülemana töötanud kindral Ants Laaneots ütles, et tuumarakett maksab selleks liiga palju, et venelased võinuks selle Eestisse jätta.
«Nad lihtsalt pidid kõik ära viima, sõjaväe kord on niisugune,» kinnitas kapten Aigar Liping, kelle tolleaegne Kaitseliidu ülem kapten Johannes Kert volitas 1993. aasta veebruaris lahendama kõiki Sänna sõjaväebaasi ülevõtmisega seotud küsimusi.
31 minutit enne sõda
Võttes lahkuvatelt Vene ohvitseridelt vastu juba rohtuvaid betoonist stardiplatse ja kolikambritena segipaisatud raketishahte, kuulis Liping, et kaheksa Sännas asunud strateegilist keskmaaraketti pidid plaani järgi hävingut külvama Lääne-Euroopas - Saksamaal ja Põhja-Prantsusmaal.
Nõukogude ohvitserid väitsid Lipingule, et keskmaaraketi teelesaatmiseks - tankimiseks, lõhkepea paigaldamiseks, rihtimiseks ja nupule vajutamiseks - kulunuks 31 minutit.
Kui Eesti kaitseväelased pärast võõrvägede lahkumist seitsme okastraadi taga asunud tuumalöögikindlate uste ja ülipaksude betoonseintega tuumalõhkepeade hoidla lahti õhkisid, ei sisaldunud see õnneks enam ammu lõhkepäid.
Venelased viisid need ära kunagi pärast 1974. aastat, kui sai allkirjad keskmaarakettide piiramise leping.
Sänna baasis asus nõukogude aja lõpus õhutõrjujate õppekeskus, naaberbaasis Nursis aga paiknes Ida-Saksamaalt ületoodud ründedessantpataljon.
Praegu töötab ligi 300 hektari suuruses, metsade ja soode vahele peituvas Sänna baasis rangelt valvatav Kaitseliidu väljaõppekeskus.
Düüsidega plekikosu
Kaitseliit sai Sännas lisaks lagunevatele garaazhiboksidele, tellismajadele ja nõukogude sõjamehe savikujule päranduseks salapärase pinnasevalli, mille alt paistab kõikvõimaliku kujuga roostetavaid metallosi.
«Vaieldamatult võib siin all olla igasugust träni, aga meil pole aega ega võimalust seda ära koristada,» nentis kapten Liping.
Tema sõnul on soomlased, ameeriklased, jaapanlased ja eestlased vallil viis korda kiirgust mõõtnud, kuid pole avastanud midagi ohtlikku.
Valli tipus mehekõrguses rohus lebab jäme roheline düüsidega seest tühi toru, mis sarnaneb raketi alumise osaga. Liping ei välistanud, et see plekikosu võibki olla Võrumaa rahvajuttude üheks allikaks.
Läinud suvel püüdsid kolm end mullauurijatena esitlenud valepassidega meest pääseda baasi territooriumile.
«Võibolla on sinna tõepoolest midagi maetud, kuid vaevalt küll, et tuumalõhkepea,» lausus kindral Ants Laaneots.
--------------------------------------------------------------------------------
KOMMENTAAR
Ants Laaneots
kindralmajor, Balti Kaitseuuringute Keskuse ülem
Eesti on pisike riik ja tuumarakettidega, kui need ka oleksid siia jäänud, poleks meil midagi teha. Küll aga saanuks Eesti lahkuvatelt NSV Liidu vägedelt kätte muud meie kaitseväele vajalikku relvastust.
1992. aasta 23. jaanuaril otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu meie territooriumil paiknevate NSV Liidu relvajõudude rajatiste ning ka relvastuse ja lahingutehnika ülevõtmise.
Aga poliitikud ütlesid hiljem hurraaga, et vene värki pole meile vaja. Nad ei julgenud otsust ellu viia.
Kaotasime sellega miljardeid kroone, mis nüüd on tarvis riigikaitsele vajaliku relvastuse ostmiseks raisata.
Allikas:
http://luup.postimees.ee:8080/utiliidid ... as_uudised
Loogiline ,et seal valve on ,kui see on Kaitse liidu öppekeskus,muidu lihtsalt löhutakse see ära ! Saaremaal on Kaitse liidu valve Tehumardi baasil,ega siis seal mingeid tuumapäid pole