www.militaar.net

Sinna niisama luusima mineku plaanid tasuks tõesti maha laita, sest sai seal korra käidud, sõitsime Keretu soo äärset metsavahe teed, kuni jõudsime Sänna baasi territooriumini, esimest märki eirasime, kuna tirisime paralleele Nursi baasiga, kus olid märgit, et laskeharjutused jne. aga mitte kedagi kohal laskmas polnud. kuid kui jõudsime teise märgini, siis enam tahtmist edasi sõita ei olnud. Teise märgi juurest paistsid juba mingisugused hooned, kõrge betoonpostidega traataed, kus elekter sees ning okastraat küljes ning lisaks kaamerad. Sattusime sinna maani puhtast teadmatusest, ning ausalt öeldes, nüüd kui tean milline valve seal on, siis niisama sinna küll minna ei tahaks, kui sellelks luba puudub.

Vot seda ma tahaks küll näha, ma söön oma püksid ära kui te mulle pilte näitate. Unistage edasi :

ER-il on õigus hooned on endised NA ohvitseride elumajad mis on korda tehtud ja vahtkond elab seal. Ja kui nüüd hästi meelde tuletada siis olid küll kaamerad ja vist isegi nimed pidime väravas kirja panema kui sees käisime. paistab vist et püksid jäävad mul söömata

Ogre mis ajal sa umbes ise sinna sattusid? Oli see seotud ajateenistusega või millegi muuga? Samas tekkis veel küsimus nende 2 lõhkepea kohta mis sinna betooni sinu jutu järgi oli valatud, et millises osas baasis see betoon seal on ja mis infoallikale see tugineb?

mina käisin seal nii u 2a või tsipa varem,seoses teenistusega.ja siis oli kontroll suht korralik ,nimed kirja kaamerad saatjad,kuigi olid load olemas jne.seal onaedade kljes kaamerad,siis miiniväljad isegi ,koeri kasutatkse valves,ja no kui see ka veel ei aita siis on antud luba tulistada ,mina sinna küll ei tahaks tikkuda,kui pole asja,ja no need raketid arvatavasti ikka sahtides (muidugi kui nad on olemas seal)ja sahtid betooni täis valatud

peps2 kirjutas:ja no need raketid arvatavasti ikka sahtides (muidugi kui nad on olemas seal)ja sahtid betooni täis valatud

Minu teada ainukesed sahtid rakettide tulistamiseks Eesti territooriumil asusid (asuvad) Vilaskis. Kui kellelgi on teistsugust informatsiooni on ta teretulnud seda siin jagama

Sänna sahtid on jah pisut liialdatud teema. Sahtidega raketibaas asus just ainukesena Vilaskis. Nii nagu kõik ülejäänud Eesti strteegiliste keskmaarakettide baasid olid ka Nursis ja Sännas maapealsete stardipositsioonide ja angaaridega baasid. Kes soovib lähemalt vaadata siis Maa-ameti kaartidel on hästi näha kuidas angaarid ja positsioonid paiknesid.

Väike-Maarja lähedal Kadilas on ka rakettide betoonist handaarid ja stardiplatsid. Maa-ameti aerofotodelt neid näha pole, sest nende katustele on juba suuured puud kasvanud. Baasi teritooriumile jõudes on üleval ka kastid,kus on selle baasi kohta käivad voldikud ja voldiku tagaküljel ka väike joonis. Sinna saamiseks tuleb sõita umbes 8 km metsavaheteedel. Baasi olemasolust annab aimu ka see, et need teed on suvaliste kruusateede kohta metsas liialt head ja sirged.

Baasi teritooriumile jõudes on üleval ka kastid,kus on selle baasi kohta käivad voldikud ja voldiku tagaküljel ka väike joonis.

Baasi tutvustavad voldikud ....see on midagi uut....ja mis seal voldikus kirjas on ning kes neid sinna panna võiks?

Kui foorumit uurida siis oli siin kusagil Rohu ja Kadila baasist ka juttu. Aga siiski tegemist kohaliku valla poolt turismiobjektideks kui okupatsiooni pärandid. Koha peal on ja puust kastid kus vist vastavat infot saab ja üleval on kaardid kus midagi asub ja asus. Ise käisin seal eelmisel suvel ja siis olid kastid tühjad aga kõik vajalikud voldikud sain valla turismi infost siiski kätte.
Maa-ameti kaardil on siiski kõik kenasti näha, tuleb ainult natuke terase pilguga vaadata sest jah, puud on suured ja paljud kohad hakkavad kinni kasvama. Teede loogika ja hoonete ning platside paigutus on keskmaaraketibaasides tuntav. Maa-ameti kaardil võib sisse lülitada ka mitte aerofoto vaid värvilise põhikaardi siis on natuke selgem pilt.

Kel TM 2. 2006.a kättesaamatu või pole viitsimist poest sebida ,siis panen mõned pildid.
Moodsaim ja mobiilseim kompleks S-300. MAZile paigaldatav ,varustatud kas maa-õhk või ka keskmaa tuumarakettidega.
Millegipärast ilmusid Adazisse need masinad '89 aastal kui Võrust kolis välja raketnõi divizion. Raketshikud asusid elama Adazi õppekorpuse 1.korrusele ,mina pesitsesin 3.korrusel samas majas. Rakette Adazisse ei toodud ,või siiski...? Mul igatahes andmeid pole ja masinaid kasutati õppeotstarbel ,division liideti Riia Õppekeskuse koosseisu. Riia ÕK-ks nimetan seda seepärast ,et Adazi polügooni kutsuti RUTS-iks (Riizskii Utshebnõi Tsentr). Õppediviisi peastaap asus aga Dobele-1.

Tuumapeade hoidla ,e. pantsõr.

Eestiski sees olnud keskmaa tuumaraketid R-12 ,pildil küll maketid paraadil. Hiljem töötati välja võimsamad R-12U.

R-12 shahtis stardivalmis. Vilaskis võis kunagi sellist pilti näha. Seal ainukesed shahtid ,ülejäänud kaheksast baasist oleks põmmutamine käinud avamaalt.

Stardialus Sännas.

Eestis oli veel raketibaase. Peale 9 ,mis omasid tuumapeadega varustatud keskmaa rakette ,oli ju tarvis turvata õhuruumi. 48st baasist väljalastavate maa-õhk seniitrakettide startimiseks olid spets. platvormid ,mida sai transportida. Autoga veeti kohale ,pandi maha ,sihiti välja ja tuld!
Piltidel üks nendest ,kompleks S-75.


Ja lõppu üks pilt ,mis kangesti meenutab Rooni metsas paiknenud väeosas olnud angaari olukorda. Muide ,sealt Roonilt ja Unikülast kolisid venelased välja juba '80-te keskel. Roonil mingeid märke sellest ,et oleks olnud täiskomplektis stardivalmis rakette ,pole. Miks nii kindlalt väidan? Sest olen seal kaks aastat metsades tööd teinud ja masinaga pea 300 ha läbi sõkkunud.
Ka kohalik mees ,kes sealsamas järve läänekaldal elab ,ütles ,et Roonil oli vaid rakettide jm. masinate remondibaasid. Võimalik ,et ka komplekteerimistöökojad. Prapporid käisid tolle perega hästi läbi.
Väeosa oli hästi valvatud ja nii mõnigi hüppeskäinud ajateenija leidis oma otsa kui pingestatud võrkaeda ületas. Välja sai ,aga sisse naastes juhtus paar korda ,et korrapidajashaakal sisenes dezurkasse ,vaatas ,et vooluseier maas ja lätaki!- nii see vend kärssas....


Rooni baas lõhuti ja lõhati Kodukaitse ja Kaitseliidu üliagarate tegelaste e. "seaduslike" vandaalide poolt.
Kui venelased välja läksid ,jäid angaarid ideaalsesse seisukorda. Neid pakuti metsamajanditele ,aga keegi ei võtnud vedu. Valve oli peal peaaegu vene aja lõpuni. Tehnika ,telfrid ,tööpingid ,elekter jne... olid ideaalses korras.
"Eesti aja" saabudes veeti need kolast tühjaks ,varastati kaablid ,kilbid ,suurimaid parseldajaid tasub otsida endiste "kodukaitsjate" ridadest.
Õhkis Kaitseliit. AITÄHH teile ,mölakad!

Hoiatuseks üliagaratele geoloogidele ütlen aga ,et peale seal töötamist on hakkanud juuksed välja langema. Suguvõsas sellist jama ennem pole olnud .....
Sai hoolega järves ujumas käidud ,haagissuvila ,milles elasin ,oli kord väeosa territooriumil ,siis suvi läbi järvekaldal jne. - kõikjal.
Järve suubub ka kunagi kasutuses olnud raudteetamm ,minu teada koguni 2 tk. on neid. Kurat teab ,mida see veekogu endas peidab...

On sulaselge liialdus, kui keegi foorumlastest väidab, et endise Sänna raketibaasi territooriumile lähenemine ja seal viibimine on ülimalt eluohtlik.

1. Valvatav territoorium (logistikakeskuse laod) on suhteliselt pisike osa kogu endisest baasist. Ülejäänud alal liikumist ei keela ükski silt ega aed.

2. Riigimetsas ja maa-alal üldiselt liikumine seaduse järgi täiesti lubatud, kui maa-ala omanik või valdaja pole rajanud takistavat aeda või paigaldanud keelusilte. Eramaal tohib samadel tingimustel liikuda ainult koidust ehani.

3. Mis mineeritud ala? Utoopiaks ei kisu?

4. Ainukeseks probleemiks võivad osutuda valvekoerad, kui nende pidamise tingimusi on baas rikkunud st koerad on aiast välja pääsenud.

Kindral Ants Laaneots: Võrumaa metsades pole tuumalõhkepäid
NSV Liidu vägede Sänna õppekeskuse mullavall tekitab kuulujutte


Juhani Püttsepp
juhani.pyttsepp@postimees.ee

Vene sõjaväelased matsid enne äraminekut Sänna baasi tuumaraketi, räägib Võrumaal liikuv rahvajutt, kindral Ants Laaneots ja Kaitseliidu Võrumaa maleva pealik Aigar Liping aga peavad lõhkepea mahajätmist võimatuks.


Endise NSV Liidu vägede lahkumise ajal kaitsejõudude peastaabi ülemana töötanud kindral Ants Laaneots ütles, et tuumarakett maksab selleks liiga palju, et venelased võinuks selle Eestisse jätta.

«Nad lihtsalt pidid kõik ära viima, sõjaväe kord on niisugune,» kinnitas kapten Aigar Liping, kelle tolleaegne Kaitseliidu ülem kapten Johannes Kert volitas 1993. aasta veebruaris lahendama kõiki Sänna sõjaväebaasi ülevõtmisega seotud küsimusi.

31 minutit enne sõda

Võttes lahkuvatelt Vene ohvitseridelt vastu juba rohtuvaid betoonist stardiplatse ja kolikambritena segipaisatud raketishahte, kuulis Liping, et kaheksa Sännas asunud strateegilist keskmaaraketti pidid plaani järgi hävingut külvama Lääne-Euroopas - Saksamaal ja Põhja-Prantsusmaal.

Nõukogude ohvitserid väitsid Lipingule, et keskmaaraketi teelesaatmiseks - tankimiseks, lõhkepea paigaldamiseks, rihtimiseks ja nupule vajutamiseks - kulunuks 31 minutit.

Kui Eesti kaitseväelased pärast võõrvägede lahkumist seitsme okastraadi taga asunud tuumalöögikindlate uste ja ülipaksude betoonseintega tuumalõhkepeade hoidla lahti õhkisid, ei sisaldunud see õnneks enam ammu lõhkepäid.

Venelased viisid need ära kunagi pärast 1974. aastat, kui sai allkirjad keskmaarakettide piiramise leping.

Sänna baasis asus nõukogude aja lõpus õhutõrjujate õppekeskus, naaberbaasis Nursis aga paiknes Ida-Saksamaalt ületoodud ründedessantpataljon.

Praegu töötab ligi 300 hektari suuruses, metsade ja soode vahele peituvas Sänna baasis rangelt valvatav Kaitseliidu väljaõppekeskus.

Düüsidega plekikosu

Kaitseliit sai Sännas lisaks lagunevatele garaazhiboksidele, tellismajadele ja nõukogude sõjamehe savikujule päranduseks salapärase pinnasevalli, mille alt paistab kõikvõimaliku kujuga roostetavaid metallosi.

«Vaieldamatult võib siin all olla igasugust träni, aga meil pole aega ega võimalust seda ära koristada,» nentis kapten Liping.

Tema sõnul on soomlased, ameeriklased, jaapanlased ja eestlased vallil viis korda kiirgust mõõtnud, kuid pole avastanud midagi ohtlikku.

Valli tipus mehekõrguses rohus lebab jäme roheline düüsidega seest tühi toru, mis sarnaneb raketi alumise osaga. Liping ei välistanud, et see plekikosu võibki olla Võrumaa rahvajuttude üheks allikaks.

Läinud suvel püüdsid kolm end mullauurijatena esitlenud valepassidega meest pääseda baasi territooriumile.

«Võibolla on sinna tõepoolest midagi maetud, kuid vaevalt küll, et tuumalõhkepea,» lausus kindral Ants Laaneots.



--------------------------------------------------------------------------------

KOMMENTAAR
Ants Laaneots
kindralmajor, Balti Kaitseuuringute Keskuse ülem
Eesti on pisike riik ja tuumarakettidega, kui need ka oleksid siia jäänud, poleks meil midagi teha. Küll aga saanuks Eesti lahkuvatelt NSV Liidu vägedelt kätte muud meie kaitseväele vajalikku relvastust.

1992. aasta 23. jaanuaril otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu meie territooriumil paiknevate NSV Liidu relvajõudude rajatiste ning ka relvastuse ja lahingutehnika ülevõtmise.

Aga poliitikud ütlesid hiljem hurraaga, et vene värki pole meile vaja. Nad ei julgenud otsust ellu viia.

Kaotasime sellega miljardeid kroone, mis nüüd on tarvis riigikaitsele vajaliku relvastuse ostmiseks raisata.


Allikas:http://luup.postimees.ee:8080/utiliidid ... as_uudised
Loogiline ,et seal valve on ,kui see on Kaitse liidu öppekeskus,muidu lihtsalt löhutakse see ära ! Saaremaal on Kaitse liidu valve Tehumardi baasil,ega siis seal mingeid tuumapäid pole

Jah, olen seda Juhani artiklit juba lugenud. Ma ei väitnud, et ei valvata vaid, et valvatakse pisikest ala (logistikakeskuse laod) endisest Sänna baasist ja ülejäänud alal võib seaduse järgi viibida, kui pole piirdeaeda või keelavaid silte.

Paar klõpsu

Nii paistab endine baas piirialadelt. Praegusele baasile lähenema ei hakanud - koerad ei pruugi aias kinni olla.

Igasuguseid asju juhtus.