Porgandi ventilatsioon

. On olnud küll juhuseid, kus porgand seisab ja ei ole ei venilatsiooni ega kliimaseadet ja akent mida avada..ka ei ole.
Mina olin aastatel umbes 2007 - 2014 üle keskmise kõva Edelaraudtee rongide Tallinna ja Tartu vahel kasutaja, kuus tuli ikka umbes 2 edasi tagasi otsa. Ja isegi kui Täistunniekspress samasuguste bussidega, nagu nad nüüd (minu jaoks slaavipärase) Luxexpressi nime all sõidavad, sõitis, siis ma eelistasin nii palju kuui võimalik rongi, sest et isegi "II klass rongis oli mugavam. Praegust Stadlerite I klass ei saa Edelaraudtee II klassile istme mugavuse poolest ligidalegi - miks? Sellepärast, et keegi kes need porgandid valis või valikust läbi lasi ei saanud vist üldse aru, milleks ronge ostetakse ja kui palju on rongireisijaid. Rongid ei ole iseeneset pahad, aga nad ei ole selllise distantsi läbimiseks mis on Tallinna ja Tartu või ka Narva vahel. Ja Elroniski on sellest aru saadud ja meedias mängitud plaaniga osta Tartu liinile LUKSUS rongid, mis oleks sarnase istmeplaaniga mis Edelaraudtee rongidel

näiteks:
http://tarbija24.postimees.ee/3195409/e ... uksusronge.
Edelaraudtee rongide ventilatsioonist rääkides talvel oli soe ja suvel tehti aknad lahti - täiesti ideaalne.
Uute Elroni rongide mõjust bussifirmade investeeringutele ja sundlusest pingutada.
Tsiteeri:
Iga uus või uuenev transpordivõimalus muudab linnade vahelisi kontakte viisil, mida varasemalt ei osatud arvestada. Kui võtta näiteks Tallinn-Tartu reisirongiliikluse, siis Tallinn ja Tartu vahel ei muutunud reisimine üksnes selle pärast, et liiguvad uued rongid, vaid ka selle pärast, et ka bussifirmad olid sunnitud kõvema konkurentsi tingimustes turuosa säilitamiseks pingutama ning rohkem investeerima.

Lugu on hoopis selline, et uute rongide tulek mängis turgu bussifirmadele, eeskätt Sebele lihtsalt kandikul ette. Juba Edelaraudtee palju suurema mahutavusega rongides oli tippaegadel: neljapäeval, reedel, pühapäeval ja esmaspäeval rong täis. Ülemistelt peale minnes võis olla päris kindel, et heal juhul saab istuma alles Tapal. Oli juhuseid, kus enne Tartut istekohta ei saanud. Aeg ajalt sõitsin ka bussiga, samadel tippaegadel ja kuigi neid Täistunniekspresse (Luxexpress) käis harvemini, kui praegu, ei olnud neljapäeval, reedel või pühapäeval probleemi pileti saamisega. Olukord muutus kohe esimesel kuul peale uute rongide saabumist. Kuna ma isiklikult sain ka mitte vaid seista uues rongis terve Tallinn - Tartu otsa vaid sain tunda ka silgud pütis tunnet - 2+h a la trammis tipptunnil, otsustasin hakata bussiga käima ja proovisin pileti alati ette ära osta, mugav värk ja varemgi nii teinud. Praku sain kohe õppetunni, et nüüd uues olukorras kus väidetavalt peavad bussifirmad rohkem pingutama, tuli bussipilet reedeks valmis osta mitte reede lõunaks vaid hiljemalt neljapäeva hommikuks, sellepärast et suur hulk muidu rongi eelistanuid kolisid bussidele üle ja ilma, et bussifirmad oleks pidanud suurt pingutama.
Kasutan ka praegu aega ajalt Tallinna ja Tartu vahel ronge, aga vaid siis kui on aega minna varakult jaama valmis istekohta rabama või siis muud varianti lihtsalt üle ei jää.
Rail Balticast on minu arvamus selline, et see on väga vajalik projekt ja tuleb ära teha. AGA praegune kuju, on arusaamatu ja riskantne. Ma saaksin praegusest versioonist aru ja toetaksin seda, kui meil oleks olemasolev raudteevõrk tänapäevasel tasemel ning kaubakogused on sellised, mille läbilaskmiseks vanast lihtsalt ei piisa enam. Aga kui meil on olemas raudteevõrk, mis on aegnud ja mille olemasoleva taseme hoidmisekski ei jätku raha, siis on täiesti uue, vanaga kokkusobimatu süsteemi loomine utopistlike eeldustega minu jaoks täielikult terve mõistuse vastane.
Kogu riigi poolne praeguse RB trassi läbisurumine on selline, mis lihtsalt lööb nii palju punaseid hoiatustulukesi põlema, et seda ma ei saa seda toetada. Võtame näiteks viimatise tasuvusanalüüsi ja selles esitatud uuendusmeelsed andmed eesti olemasolevate trasside pikkuste kohta

. Kui juba sellise elementaarse asjaga hakkama ei saada, siis mida on ülejäänud analüüsist oodata?