www.militaar.net

Julgeolekupoliitiliselt edasi liikudes on üsna selge, et Ämari projektist palju tõhusam on RailBalticu loomine.

RailBalticu teostumine Pärnu kaudu on julgeoleku seisukohast vajalikum kui selle trassi ehitamine Tartu ja Valga kaudu. RB on kui omaette väljapääs mis ehitatakse olemasolevale taristule juurde. Kui ta oleks vaid olemasoleva taristu uuenduskuur, poleks meil sisuliselt uut lahendust. Seega RB teostamine Pärnu kaudu on EKJ ja NATO kaitseplaanide vaatevinklist üks kõige tähtsamaid taristuprojekte lähima paari dekaadi jooksul.

Tankiešelon Poolast Tallinnani 250 km/h

Kui Ämari projektiga paralleelselt nägime Tütarsaartele kõige kaasaegsema radarijaama ehitamist ja kaugmaa raketivägede uue põlvkonna ümberpaigutamist Piiteri oblastis, siis sellest tuleb teha omad järeldused. Ämari on 24/7 tule all, mille toetuseks tasub vabadesse vetesse veel paar fregatti tuua, et saavutada mitmest punktist ülitäpne lennuliikluse jälgimine ja selle võimalik peatumine. Need muudatused on toimunud paralleelselt Ämari valmimisega ja saab öelda, et vastavad muudatused on ennem saanud tehtud, kui Ämari täielik töövalmidus oleks teostunud (ei ole Leedus paiknevat eskadrilli toodudki veel Ämarisse). Seega projektist loodetud edu pole tulnud.

Kuid mida ei ole nii lihtne radaritega peilida - on raudtee logistika. Tõsi, tegemist on kergesti jälgitava süsteemiga, kuid juba 1435mm süsteemi eraldatus Vene süsteemist annab väiksema eelise just oma eraldatuse tõttu siinsest olemasolevast. Kui RB saavutab oma töörütmi pidevate vedudega - seda hõlpsam on ka teostada militaarvedusid õppuste vms koosharjutamise tarbeks. Jäävad ära ka kaubalaevade lossimised ja aeglane meretee, mille läbimine on väga kaalukas julgeolekupoliitiline otsus.

Millist rolli näeb EKJ RB arengus?

Esialgu suurem teadlikkuse tõstmine. Arusaamine, logistika koordineerimine ja valmisolek seda uut RB taristut juhtida.Tõsi EKJ ei vaja ise vedureid ega veermikku, kuid ohvitseride raudtee alast koolitust Soomes, Hollandis või Saksamaal seevastu küll.

Kindlasti tuleks Kaitseministeeriumil kaaluda juba järgmiseid võimalikke otsustuskohti:

RailBalticult logistika ümberstruktureerimine teistele liinidele üle Eesti:
Kui planeeritava RailBalticu lõppjaamaks saab Ülemiste siis:
- kaoks otseühendus Paldiski suuna ning Rapla suuna raudteeliinide ja RB vahel.
- Balti Jaam on lähemal sadamale. (alates Admiraliteedi basseinist, Mereväe baas jne) - kõik need alad on Balti Jaamale palju lähemal.

Enam-vähem täpne kaart kõikide RB trassi alternatiividega Google Earth formaadis (.kmz): http://www.upload.ee/files/3710338/Rail_Baltic.kmz.html

setu kirjutas:Tankiešelon Poolast Tallinnani 250 km/h

Enne rongivaimustust tasub kaardi peal üle mõõta vahemaa Valgevene piirist Kaliningradi oblasti piirini ja tähelepanu pöörata sellele, et sealt vahelt peavad need ešelonid läbi saama.

Ämari täiendab raudteed ja vastupidi. Mõlemal on oma eelised ja puudused.

Enne rongivaimustust tasub kaardi peal üle mõõta vahemaa Valgevene piirist Kaliningradi oblasti piirini ja tähelepanu pöörata sellele, et sealt vahelt peavad need ešelonid läbi saama.

Tuleb nõustuda, seal vahel on põhiline "NATO tuleb" pudelikael, kust suuremas sõjas tuleb need kolonnid jõuga läbi murda.
65 km on see koridor lai.

setu kirjutas:
Tankiešelon Poolast Tallinnani 250 km/h

Päris hea ulme.

Kujutan ette kuidas sa siis asjasse suhtuks, kui RB ka sinu koduhoovist läbi läheks.

Väga vahva on seda raudteed siis ka turvata... Kui esimene rongitäis kraavi lendab... juhuslike ja mittejuhuslike kokkusattumiste tulemusel.. RB on piisavalt kilomeetreid, et selle valve muutub väga raskeks.

Tank tundub sellise uhke ja fäncy asja jaoks liiga raske koorem olema. Raudselt on tank nii lai, et mingite postide vahelt läbi ei mahu või läheb kaal liiga suureks ning elektroonika lülitab õnnetuste vältimiseks veduri mootori välja. See on lihtsalt minu kui täieliku võhiku arvamus. Ega tanke vedav rong vist 250km/h ei sõida kah, kui just rindele väga kiire pole?
Aga kahtlemata on ta üks täiendav alternatiiv seni olemasolevatele võimalustele ja tõenäoliselt muu väiksemat sorti kauba transport saab toimuda väga edukalt. Ma küll ei tea, kas seal veetakse kaupa merekonteineris või muul viisil.

Halba selle olemasolu kindlasti ei tee, aga juba sõja olukorras on teda väga raske turvata.

250 km/h tankiešelon on muidugi puhas jaburdus. Aga muidu eeldaks et RB raudtee saab olema nagu tavaline raudtee ikka, lihtsalt Lääne-Euroopa rööpalaiusega. Olen täiesti kindel vajadusel saab sinna ka kiirete reisirongide asemel panna tavakiirusel militaarešelonid sõitma, ning pole ka need tankid midagi nii meeletult rasket.

Keegi ei julgegi siia oma tanke tuua, setu tuleb oma harvesteriga ja saeb kõigil torud maha.

Poti soldat kirjutas:250 km/h tankiešelon on muidugi puhas jaburdus. Aga muidu eeldaks et RB raudtee saab olema nagu tavaline raudtee ikka, lihtsalt Lääne-Euroopa rööpalaiusega. Olen täiesti kindel vajadusel saab sinna ka kiirete reisirongide asemel panna tavakiirusel militaarešelonid sõitma, ning pole ka need tankid midagi nii meeletult rasket.

Neid kiireid reisironge hakkab seal kõige vähem liikuma muu liikluse hulgas. See on lihtsalt reklaamlause millega seda projekti rahvale vastuvõetavaks üritatakse teha. Rohkem ikka suur biznizblan kaubavedude jaoks.

See eelmainitud 65 km kitsukese koridori võib agressor sulgeda, kuid see kindlasti avatakse kiiresti. Erinevalt maanteetrassidest, pakub raudteelogistika ikkagi suuremat ja kindlamat läbilaskevõimet. Ja juba ajalooliste kaitsesuundade tõttu on Pärnu lähedalt läbiv trassi valik parem. Tartu-Valga trassi laienedes oleks vaja rohkem inimeste kodusid lammutada, et saavutada 150-300 meetri laiune kinnine tsoon (mis teeks sama väärtusega projekti kuni kümneid kordi kallimaks). Eeltoodud remark, et üks toetab teist - väga pädevaks ei pea, sest agressiooni ajal kõige defitsiitsem materjal on ikkagi raskem raud lisaks õhuväe toetusele. Sellised kaubarongid sõidavad vastavalt tee kvaliteedile ikkagi kuni 160-200 km/h mis pole antud juhul üldse oluline.

setu kirjutas:Ja juba ajalooliste kaitsesuundade tõttu on Pärnu lähedalt läbiv trassi valik parem.

See väide jääb natuke segaseks mu jaoks, ajalooliselt on euroopa hirm Saksamaa meie maile just Eesti lõuna suunalt sisenenud Ajaloolise kogemuse järgi vaadates Pärnu suund ja sobiliku rööpmelaiusega raudtee otse Saksamaani on üheselt meie lõuna kaitsesuunda strateegiliselt nõrgendav infrastruktuur. Ajalugu pidavat korduma ja see tähendaks, et sakslastel oleks meie aladele sisenemine Rail Baltica korral logistiliselt lihtsam kui eales enne ajaloos

setu kirjutas: Tankiešelon Poolast Tallinnani 250 km/h

Kui praegu oleks aasta 1935, siis oleks asjal jumet. Tänapäeval pole midagi lihtsamat kui väikese raketilöögiga kilomeeter raudteed koos tammiga minema pühkida, mõni sild ka õhku lasta ja hiljemalt kusagilt Leedu keskosast peavad tankid omal jõul Tallinna poole logistama hakkama, niipalju kui neid selleks ajaks veel liikumisvõimelisi on.

Olen teemat paar korda lugenud ja iga kord tõmbasin mõttes pralleeli ühe ammuloetud raamatuga. Täna sain lõpuks laiskusest üle ja otsisin selle välja. Kellel huvi ja võimalus, otsib välja "Tiigrid poris" ja vaatab lk. 157 alt II lõiku...

Aga võib olla saab laiskusest lõplikult lahti ja tsiteerib meile seda lõiku?

Jalutu kirjutas:Olen teemat paar korda lugenud ja iga kord tõmbasin mõttes pralleeli ühe ammuloetud raamatuga. Täna sain lõpuks laiskusest üle ja otsisin selle välja. Kellel huvi ja võimalus, otsib välja "Tiigrid poris" ja vaatab lk. 157 alt II lõiku...