Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[Some]

Statistika imed - erinevalt Edelaraudteest lisas Elroni statistikasse ka elektrirongid.

[Kapten Trumm]

On mingeid tõendeid ka selle kohta? Võrdlus on ju tehtud iseendaga.
Kuna meil rongisõidu sundust pole, tuleb reisijate arvu kasvust järeldada lihtsalt seda, et kliendid hääletavad jalgadega.

See ka statistika ime?
http://elron.ee/elroni-jaoks-oli-2015-a ... kordiline/
http://elron.ee/rongiga-reisijate-arvu- ... sta-lopus/

[toomas tyrk]

Veidi värsket statistikat ka.
http://www.err.ee/594380/mullu-vahenes- ... -kaubavedu

2016. a. vähenes nii reisijate kui kaubavedu võrreldes 2015. a.
Reisijate vedu vähenes 3% (arvestatud reisijates) ning kaubavedu 1% võrra (arvutatud tonnides).

Aga
maanteetranspordis vähenes reisijate arv riigisisestel vedudel 12% ja rahvusvahelistel vedudel 3%
raudteetranspordis kasvas reisijate arv riigisisestel vedudel 3% ja rahvusvahelistel vedudel ligi kaks korda (tõsi, seal on sõitjate arv ainult 102 800 reisijat, praegu käib vist ainult 1 Moskva rong?).

[mäger]

Seni on Praxise analüüsid olnud sisukad ning asjalikud. Siin on nende analüüs, millised investeeringud on õieti kõige rohkem teenuse kasutamise kasvu toonud.

http://www.praxis.ee/2017/04/transpordi ... jate-arvu/

[Kapten Trumm]

Porgandite reisijate hulgast annab valdava enamuse Tallinna lähiala rahva käimine pealinna vahet (tööle), mis moodustab reiside arvust umbes kolmveerand. Ülejäänud veerandi moodustavad kauged liinid (kuid kus samuti sõidavad osalt Tallinna lähielanikud) nagu Tartu, Viljandi ja Narva. Eks see seletab ka seda, et kasutatakse lähiliinidele mõeldud ronge. Ümber Tallinna on päris märkimisväärset tööd tehtud "Pargi ja reisi" rüüpi asjadele nagu parklad, valgustatud peatused ja peatusse minevad kergliiklusteed. See omakorda toob kaasa selle, et sõites Valingult kesklinna tööle, jäetakse auto koju.

Parts tegi porganditega kõik õigesti (või enamvähem õigesti). GoRail uusi ronge osta ei plaaninud ja eraettevõttele antakse EL toetust ebasoodsatel tingimustel kah. Nad plaanisid nende vene rongidega edasi venitada niipalju kui kannatab. Seepärast ei plaaninud, et selline vahetus ei tasu end rahaliselt ära.

Kuna üks mees räägib mitmendat korda, kuidas Tartu-Tallinn rongiga kehva sõita on, siis meenus mulle, kui viimati (vist selle Sebega) bussiga Tartu vahet sai käinud. Olen enamiku oma bussisõite teinud ära 1990ndatel Ikaruse bussidega, kus ka pikem mees jalgu sirutada saab ega pole siiani taibanud WC ja Wifiga bussi võlusid, kus mul tuleb (olen üsna pikk mees) istuda põlved eessõitja neerudes. Muidugi, kui sama bussi pikkuse juures toppida sinna 42 koha asemel 60 kohta, siis ongi põlved neerudes.

Tunnistan, et pole porgandiga sõitnud. Olen sõitnud analoogse rongiga Rootsis ja seal oli probleemiks istumispingi kitsus, õnneks oli rahvast vähe ja sain laiutada.

[A4]

Veel natukene OT-d teemal Edelaraudtee porgandid vs GoRail’i „suurepärased“ I klassi vagunid.

Kui need GoRail’i (või mis iganes nimi sellel firmal toona oli) I klassi vagunid millalgi 2000. aastate keskpaigas tulid, oli see tõesti suur samm edasi nii Tallinn-Tartu bussiga kui ka II klassi vagunitega võrreldes. Vagunid olid puhtad, istmed suht mugavad, kohvikust sai kohvi, õlut ja suupisteid osta (eriti olukorras, kus Tartu vaksal oli tollal sisuliselt üks laudadega kinnilöödud mahajäetud hoone), sai sõidu ajal vetsus käia (toona igas bussis ei olnud või ei töötanud), ekspressliin sõitis Tallinna ja Tartu vahelt pea sama kiiresti kui buss. Nii et minul kui toona sagedasti Tallinna ja Tartu vahet sõitjal oli vägagi põhjust rongi bussile eelistada, kui kellaajad vähegi klappisid.

2013. aastaks, mil mul teatud perioodil oli taas vaja sagedamini kahe linna vahelt sõita, oli see GoRail’i I klassi asi ikka juba täiesti alla käinud – mingit remonti polnud nendes vagunites vahepealsetel aastatel keegi vist eriti teinud, igatahes ühtegi täiesti tervet istet oli keeruline leida. Puhvetis olid pooled tooted regulaarselt otsas. Vetsud olid juba ikka üsna kasimatu ja haiseva välimuse võtnud. Aga kõige hullem oli see, et nii suvel kui talvel oli vagunites lämmatavalt palav, pidevalt peksis sisse iiveldama ajavad masuudi haisu või mingeid väljaheitegaase. Üsna trööstitu, ühesõnaga.

Nii et selles mõttes on need paljukirutud Partsi porgandid ikka suur samm edasi – eelmüügist piletit ostes ei ole mul kunagi probleemi tekkinud, et kohti ei ole. Istmed ei ole minu arvates ebamugavamad, kui vanas rongis, aga mis põhiline, kõik istmed on ikka terved. Kliimaseade toimib aastaringselt normaalselt. Peldikud on soojad ja avarad ning üldjuhul ka puhtad. Ekspressrong sõidab kahe linna vahelt u pool tundi kiiremini kui buss, aga see vist iseenesest ei sõltu mitte rongist, vaid rööbaste olukorrast. Ainukene „miinus“ ongi ehk see, et rongis pole enam puhvetit, st võimalust endale kohvi või vett osta, kui jõuad viimasel hetkel rongi peale. Aga see ei ole ka nüüd nii suur probleem olukorras, kus tänaseks on nii Balti jaamas kui ka Tartu vaksalis R-kioskist võimalik omale jooke või suupisteid kaasa osta.

[Kapten Trumm]

Arvan, et restoranvagunid polnud lihtsalt kõnealusest EL meetmest abikõlbulikud, nagu ka puhvetiga rongipeatused (no tehti sinna mingid elementaarsed varjualused).
Porganite spetspeatusi (perrooni kõrgus on erinev vene rongidest) ehitas siin mingi Tsehhi firma, selle firma Tsehhi militaarautodest isegi juttu olnud.
Kuna koguinvesteering oli niiehknaa kolossaalne, siis ökonoomitati, egas rongitootjal on kama 2, mis sisustuse sa panna lased, senikaua kui makstakse, tehakse see kasvõi mahagonipuust.
Rootsis vähemalt Stoki lähirongides pole neid mugavusi ka rohkem, 2 tunni kaugusel pole käinud (Rootsis sõidaks 2 tunniga vist päris kaugele). Proovin järgmine kord Linköpingisse sõita, vaastame kas puhvet on või mitte.

Rootsi jaamades olid sellised põnevad piletiautomaadid (ei tea, kas meil ka kuskil), mis võtsid vastu isegi krediitkaarti. Otsid oma pileti, läksid läbi värava ja edasi sinu pilet kellelegi huvi ei pakkunud.

[Roamless]

Arvan, et restoranvagunid polnud lihtsalt kõnealusest EL meetmest abikõlbulikud, nagu ka puhvetiga rongipeatused (no tehti sinna mingid elementaarsed varjualused).

Rongipeatuste "spartalikust" põhjendati meedias vähemalt sellega, et neist ei saaks noorte populaarset ajaveetmise kohta, millega kaasneks läbustamine, lõhkumine ja gaffiti. Tõenäoliselt on tõde vahepealne ehk need nö tuultele avatud peatused on talvel rongi ootamiseks ikkagi suht vastikud ja valikus mängis rolli raha ja võimalikult väikesed hoolduskulud ning ka seesama nn vandaalikindlus.
Uutest lisarongidest restoranvaguniga on räägitud juba pikalt, väidetavalt oli vist 6 rongist juttu, miks neid kohe ei hangitud, ei tea. Kuid siiani on bussifirmad hoolikalt lisarongide ideele kaikaid kodaratesse visanud sh konstrueeriti kaebus, et uuete rongide ostmine oleks keelatud riigiabi andmine Elronile.

[Gideonic]

Lisaks mainin, et Elron plaanis ju hankida veel eraldi Tartu-Tallinn liinile 5-vagunilisi uusi luksusronge, kus oleks mugavamate istmetega esimene klass, eraldi toitlustus ning 2+2 istmed kogu pikkuses jpm:

http://tarbija24.postimees.ee/3195409/e ... uksusronge

Selle vastu hakati nagu siga aiavahel ruigama kuidas tahetakse Eesti bussiliinid välja suretada ja kuidas need rongid käiks maksumaksjale ikka koledasti üle jõu (artikkel muidugi SEBE juhatuse esimehe poolt) ning suretatigi see hea plaan ära

EDIT:
Näedsa, Roamless jõudis ette

[Some]

On mingeid tõendeid ka selle kohta? Võrdlus on ju tehtud iseendaga.
Kuna meil rongisõidu sundust pole, tuleb reisijate arvu kasvust järeldada lihtsalt seda, et kliendid hääletavad jalgadega.

See ka statistika ime?
http://elron.ee/elroni-jaoks-oli-2015-a ... kordiline/
http://elron.ee/rongiga-reisijate-arvu- ... sta-lopus/

Üritasin leida kuskilt 2014 või 2015 aasta statistikat, kus oleks eraldi elektrirongide ja diiselrongide reisijate arv aga no ei leia. 2012 ja 2013 aasta kohta leidsin küll. Edelaraudteega sõideti siis ca 2 miljonit reisi aastas ja Elektriraudteega pisut rohkem. Arvestame siis 4,2 miljonit kokku. 2014a tehti esimesel poolaastal 2,7 miljonit reisi Elroni rongidega ja firma kiitles 50% reisijate arvu suurenemisega. 4,2M vs 5,7M nüüd päris 50% pole minu arust. Reisijate arvu suurenemise taga on paar põnevat nõksu. Üks neist on tasuta sõit Tallinna elanikele, ehk siis saadi osa reisijaid kes muidu linnaliini bussidega oleks liikunud. Teine muudatus oli, et Tallinn-Tartu diiselrongid lõpetasid peatumise osades ajaloolistes peatustes nagu näiteks Raasiku, Kulli, Aruküla jne... Nende peatuste elanikud peavad tegema lisasõidu elektrirongiga, et ümber diiselrongile ümber istuda. Ehk siis kui Aruküla elanik soovib Tartus käia, tekib statistikasse kohe 4 rongireisijat varasema kahe asemel. Kui ma ei eksi, siis samamoodi läksid topelt kirja ka Pärnusse ja Viljandisse reisijad, tänu ümberistumisele Lelles (pead ei anna).

Põnevam on lugu kui rahalist poolt vaadata. Edelaraudtee 2012a müügitulu koos riigidotatsiooniga oli 19 miljonit, millega jäädi õrnalt plussi aga Elroni 2016a müügitulu koos dotatsiooniga oli 12,2 miljonit, millega jäädi 4,2 miljonit kahjumisse.

Edelaraudtee vedas 2012. aastal ligi kaks miljonit reisijat, kasvades aastaga seitse protsenti. Ettevõtte müügitulu oli koos riigi dotatsiooniga 19 miljonit, ärikasum 262 000 eurot. Aasta varem oli ettevõte ärikahjumiks näidanud 900 000 eurot.

Ettevõtte müügitulu tõusis seejuures 3,4 protsendi võrra 12,2 miljoni euroni. Möödunud aastal tehti Elroni rongidega kokku 6,8 miljonit sõitu, mis on 3,6 protsenti rohkem kui 2015. aastal.

Nii, et pisut pead kratsima panev olukord - reisijaid nagu oleks statistiliselt rohkem kui kunagi varem, piletite hind on kõrgem kui kunagi varem aga ometi on müügitulu kõvasti väiksem kui omal ajal ainult diiselrongidega opereerinud Edelaraudteel? Midagi siin ei klapi.

[Some]

Lisaks mainin, et Elron plaanis ju hankida veel eraldi Tartu-Tallinn liinile 5-vagunilisi uusi luksusronge, kus oleks mugavamate istmetega esimene klass, eraldi toitlustus ning 2+2 istmed kogu pikkuses jpm:

http://tarbija24.postimees.ee/3195409/e ... uksusronge

Selle vastu hakati nagu siga aiavahel ruigama kuidas tahetakse Eesti bussiliinid välja suretada ja kuidas need rongid käiks maksumaksjale ikka koledasti üle jõu (artikkel muidugi SEBE juhatuse esimehe poolt) ning suretatigi see hea plaan ära

EDIT:
Näedsa, Roamless jõudis ette

Eks tõenäoliselt bussifirmade kriitika üsna õigustatud - rongiga reisija Tartusse vedamine maksab €30, millest €10 maksab reisija ja €20 riik... Ikka suht kallis transpordiliik. Riik võiks Savisaart ja teha reisijateveo raudteel täiesti tasuta. Kaotaks küll 5 miljonit piletitulu aga samas säästaks piletimüüjate palgakuludelt (umbes sama suurusjärk) ja kassasüsteemidelt.

[2korda2]

Porganditest on vaja pikemat versiooni (6+ vagunit), mida käiata tippaegadel. Kahe koosseisu kokkuliitmise häda olen ise oma silmaga näinud - TLL-TRT liinil olev rong tegi peatuse ka Kärknas aga lühikese perrooni tõttu avas uksed vaid esimene koosseis. Minuga koos oli tagumises koosseisus ka üks vanaema lapselapsega. Tahtsid maha, ei saanud. Pileti ostsid rongilt aga piletimüüja ei vaevunud ütlema, et sihtjaamas sellest rongi osast maha ei saa (nad oleks saanud Jõgeval ümber istuda). Nii sõitsidki paanikas vanaema ja nuttev tüdruk Tartu poole. Mul oli auto Tartu rongijaama lähedal ära pargitud. Võtsin nad peale ja sõidutasin Kärkna tagasi.
Kui neid porgandeid juba kiitma hakati, siis see on järjekordne argument RB vene laiuse poolt - suurendame porgandite parki ja kõik porgandid võiksid sõita kõikidel liinidel. Kokkuvõttes oluliselt odavam, kui hoida kahte paralleelset koosseisu käigus.
PS. Edelaraudtee I klass oli ikkagi parem. Istmed, lauad, võikud, kohv, ajalehed. Julgeks isegi öelda, et nett töötas suhteliselt paremini (siis oli peamine tarbija tööd tegev reisija, tänapäeval vahitakse videosid ja kuulatakse musa - see tõmbab aga toru umbe). Porgandite I ja II klassi kvaliteedivahe on pea olematu. Peamine põhjus I klassi eelistamiseks on garanteeritud istetkoht.

PS. Some poolt ilus väljavõte. Enamus inimesi aga nii sügavale ei vaevu kaevuma.

PPS. Kui kellelgi on veel kõhklusi, et äkki ikka tasub rongidega vedu ära, siis soovitan vaadata USA-s toimuvat. Seal on:
a) mitu suurusjärku rohkem inimesi;
b) need inimesed on meist rikkamad;
c) vahemaad suuremad (ehk rongile soodsam olukord);
d) kaupa veetakse röögatult rohkem;
Samas rongid on:
e) suurema lubatud teljekoormusega (kuula ülalviidatud Vare intervjuud - vene raudteel lubatud teljekoormus 26-28t, USA-s on lubatud teljekoormused veelgi suuremad, RB-l planeeritakse 22t);
f) lubatud pikemad+raskemad rongid;
g) konteinereid laotakse ka kahekaupa üksteise otsa;
h) reisirongide vagunid on märgatavas osas kahekorruselised.

Ja hoolimata kõigest loetletust keerutas enamus analüütikuid meelekohal sõrmi kui Buffet viimase kriisi ajal (osalus sandikopikate eest) BNSF-i investeeris.

[Kapten Trumm]

Enamus inimesi aga nii sügavale ei vaevu kaevuma.

Teemaks oli uute rongide mõju reisijate arvule.
Siin agaralt levitatav "raha viidi mõttetute rongidega bussifirmadele" kinnitust ei leia.
Kui esimese aasta reisijate arvus võib mingeid "ägasid" leida, siis see arv kasvas ka järgnevatel aastatel.
Kuna reisijate arv kasvas, ei vasta tegelikule elule ka nutulaul, kuidas mugavaid Edelaraudtee ronge asendasid ebamugavad ja mõttetud porgandid ja kuidas sealt reisijad hordidena SEBE bussidele pagesid.

Selle vastu hakati nagu siga aiavahel ruigama kuidas tahetakse Eesti bussiliinid välja suretada ja kuidas need rongid käiks maksumaksjale ikka koledasti üle jõu (artikkel muidugi SEBE juhatuse esimehe poolt) ning suretatigi see hea plaan ära

MOTT
Võib arvata, et osa sellest porgandi-teemalisest sitaloopimisest on (lisaks ex-edelaraudteele) pärit samast kontorist.
Keegi ei keelanud ju Edelaraudteel osta samasuguseid porgandeid ja polsterdada need seest pähklipuu ja pühvlinahaga.
Probleem oli ikkagi selles, et teenusepakkuja tahtis venitada niikaua kui võimalik vanade vene rongidega (mille sisu renoveerimisest oli hulk talvesi möödas) ja küsida lihtsalt kasvavate lappimiskulude katteks kasvavalt raha juurde (nagu Leedo). Samal ajal tekkis tänu EL struktuurivahenditele võimalus osta riigil uued masinad ning jätta endine pakkuja sinnapaika.

[VanaUnt]

Statistikat rohujuure tasandilt: 2004-2014 rongiga 52 reisi liinil Tartu-Tallinn aastas ainult tööalaselt, lisaks mõned lõbureisid . Alates 2014 ainult kolme aasta kohta kaks(2) reisi. Selle eest sõitnud kaks korda Soomes Helsinkist Seinajokile, Saksamaal Frankfurti lähisrongidega. Mõlemad hulga meeldivamad kogemused, kui Elroniga.
Tõsi,Edelaraudtee 1 klass käis tasapisi alla, lisaks need vanad rongid ikka kolisesid.
Bussides on ka rohkem ruumi, kui porgandis,Trummile teadmiseks, olen ka 190 cm pikk ja istun uutes bussides tahapoole, sest ees on millegipärast istmevahed kitsamad, vist lastele.
Nädalavahetus oli reklaam raadios, et Luxexpress. Paneb veel kaks liini Tartu ja Tallinna vahel käima, päevas pidi olema 42 väljumist nüüdsest.
Sellepeale mul küsimus, riigifirma rongid ootavad mida? Ei taha rohkem reisijaid vedada? Kas pole kasulik EEsti riigile inimesi liigutada?

[Kapten Trumm]

riigifirma rongid ootavad mida?

Väiketoitlustus pole teab mis tasuv äri, kui sa puhveti puudumist silmas pidasid.
Investeeringu raskuspunkt oli ikka uue ja moodsa veeremi soetamine, mitte veneaegsega edasi venitamine, kuniks Kuusakoski aeg käes.
Eraettevõtja võib siis tõesti käsi laiutada, et näe leping lõpeb ja ma pole kohustatud rohkem vedama, Elronil sellist luksust paraku pole.