Soome lahe allveelaevavõrk
Soome lahe allveelaevavõrk
Helsingi Sõnumites selline artikkel:
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000010213031.html
Kuna väljaspool Soomet kahjuks artiklit osta ei saa, ehk keegi kohapealsetest ksf-dest võtab ehk artikli kokku või saab sealt mingeid häid viiteid? Kui juriidiliselt vähegi lubatud, ehk saab täisteksti siis kopeerida? Ma olen Hankos väliekspositsioonis üsna põhjalikku ülevaadet sellest võrgust näinud, aga ehk on artiklis midagi uut?
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000010213031.html
Kuna väljaspool Soomet kahjuks artiklit osta ei saa, ehk keegi kohapealsetest ksf-dest võtab ehk artikli kokku või saab sealt mingeid häid viiteid? Kui juriidiliselt vähegi lubatud, ehk saab täisteksti siis kopeerida? Ma olen Hankos väliekspositsioonis üsna põhjalikku ülevaadet sellest võrgust näinud, aga ehk on artiklis midagi uut?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Soome lahe allveelaevavõrk
Saab küll väljaspool Soomet. Kui õigesti mäletan, siis on selleks eraldi link - "Tellimine välismaalt" või midagi sellesarnast. Küsivad pangakaardi andmeid, esimene kuu peaks olema üldse tasuta.
Re: Soome lahe allveelaevavõrk
Jah, nüüd on tõesti ilmunud mingid piiratud võimalused välismaale tellimiseks. Tänud!
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
-
- Uudistaja
- Postitusi: 10
- Liitunud: 09 Jaan, 2024 18:14
- Kontakt:
Re: Soome lahe allveelaevavõrk
Veidi lisainfot leiab soomekeelsest Wikipediast:
Üldartikkel allveelaeva-võrkudest:
https://fi.wikipedia.org/wiki/Sukellusveneverkko
...ja mainib ära, et konkreetse võrgu nimi oli "Mursu" (sakslastele "Walross") ning see veeti kevadel 1943 Porkkala ja Naissaare vahele. Oma liikluse jaoks jäeti Porkkala rannikule auk, mida Saksamaa laevastik valvas. Võrk olla takistanud NSVL allveelaevade pääsu Läänemerele kahel navigatsioonihooajal (minu märkus: ajaloolane peaks seda hindama rünnakute arvu järgi, kuna tehniliselt saaks julgem kapten Naissaarest lõuna poolt mööduda). Võrguvalvuritena uppusid miinitraaler M451 (karile sõites) ja maabumislaev MFP398.
Sügisel 1944 natsid mineerisid võrgu, kaotades operatsiooni käigus hävitajad Z35 ja Z36. Mineeritud võrgu kõrvaldas Soome laevastik kevadel 1945, kasutades algselt süvaveepomme ja siis viite miinitraalerit.
Võrgu lahtiste elementide äraviimise üle puhkes vastasseis. Aprillis 1944 hakkas Saksamaa erilaev Netzleger ("võrgupanija") VIII pärast töid Soomest lahkuma, kui Soome laevad selle Utö juures peatasid. Kavatseti laev konfiskeerida, aga pika relvavendluse tõttu ei pandud laevale valvet, ega takistatud meeskonnal raadio kasutamist. Sakslased kutsusid raadio abil kohale ristleja Prinz Eugen, mille vesilennuk tõi Soome laevadele ultimaatumi. Kumbki pool ei soovinud teineteisega võidelda ning võrgulaev, puksiir ja paar väiksemat alust said lahkuda.
"Mursu" oli maailma suurim selline rajatis. USA oli planeerinud veel suuremat (kogu Kariibi mere sulgemine), aga jättis rahalistel kaalutlustel megaprojekti teostamata. Lisaks võimaldas USA varustus Saksamaa allveelaevu sealt muudel viisidel minema tõrjuda.
(toores ja laisk tõlge minu poolt)
Üldartikkel allveelaeva-võrkudest:
https://fi.wikipedia.org/wiki/Sukellusveneverkko
...ja mainib ära, et konkreetse võrgu nimi oli "Mursu" (sakslastele "Walross") ning see veeti kevadel 1943 Porkkala ja Naissaare vahele. Oma liikluse jaoks jäeti Porkkala rannikule auk, mida Saksamaa laevastik valvas. Võrk olla takistanud NSVL allveelaevade pääsu Läänemerele kahel navigatsioonihooajal (minu märkus: ajaloolane peaks seda hindama rünnakute arvu järgi, kuna tehniliselt saaks julgem kapten Naissaarest lõuna poolt mööduda). Võrguvalvuritena uppusid miinitraaler M451 (karile sõites) ja maabumislaev MFP398.
Sügisel 1944 natsid mineerisid võrgu, kaotades operatsiooni käigus hävitajad Z35 ja Z36. Mineeritud võrgu kõrvaldas Soome laevastik kevadel 1945, kasutades algselt süvaveepomme ja siis viite miinitraalerit.
Võrgu lahtiste elementide äraviimise üle puhkes vastasseis. Aprillis 1944 hakkas Saksamaa erilaev Netzleger ("võrgupanija") VIII pärast töid Soomest lahkuma, kui Soome laevad selle Utö juures peatasid. Kavatseti laev konfiskeerida, aga pika relvavendluse tõttu ei pandud laevale valvet, ega takistatud meeskonnal raadio kasutamist. Sakslased kutsusid raadio abil kohale ristleja Prinz Eugen, mille vesilennuk tõi Soome laevadele ultimaatumi. Kumbki pool ei soovinud teineteisega võidelda ning võrgulaev, puksiir ja paar väiksemat alust said lahkuda.
"Mursu" oli maailma suurim selline rajatis. USA oli planeerinud veel suuremat (kogu Kariibi mere sulgemine), aga jättis rahalistel kaalutlustel megaprojekti teostamata. Lisaks võimaldas USA varustus Saksamaa allveelaevu sealt muudel viisidel minema tõrjuda.
(toores ja laisk tõlge minu poolt)
Re: Soome lahe allveelaevavõrk
Hanko Rindemuuseum: https://rintamamuseo.fi/fin/fin_rintamamuseo/
Märkmed väliekspositsioonist (pole ammu käinud, ei tea, kas sellistena ongi need vaatmikud enam alles):
Soome pakkus võrguga lahe sulgemist juba kevadel 1942. Millisel trassil, ei tea.
Kuna sovetid sõitsid 1942 üsna vabalt Läänemerel ringi, tekkis Saksale palju probleeme. Transporti pidi konvoeerima, seetõttu tekkisid lõunaosa sadamates ummikud, sest saatelaevu oli vähe. Lisaks olid laevade õppused kogu aeg ohu all.
Võrku hakati paigaldama 28. märtsil 1943. Võrgu silmad olid 4x4 m, võrgutross oli 18 mm teras. Paigaldamisel osales üle 100 aluse. Lõpuks oli võrk paigas 15. mail.
Mäkiluotost Soome mandri poole paigaldasid soomlased 27- märts - 3. aprill oma võrgu, mis oli vana Vene võrk. Tõenäoliselt siis jäänused Peeter Suure Merekindlusest. Kuna oli kehv võrk, asendasid sakslased selle juunikuus enda omaga.
Võrgus olid järgmised läbipääsud:
- Naissaare ja Suurupi vahel 1;
- Naissaare ja Kallbåda vahel 4, neist 1 kohe Kallbåda tulejaama juures
- Kallbådast Mäkiluotoni ei olnud;
- Mäkiluoto ja Porkkala neeme vahel polnud läbipääsu, lihtsalt neemepoolne ots lõppes varem ära ja moodustaski mandripoolse läbipääsu.
Võrgu eest (idapool) oli miinitõke "Nashorn" ('ninasarvik'), kus oli 8454 miini. Pikkus sisuliselt Aegnamadalast Kallbådani, umbes 30 km pikk ja 5...6 km lai.
!943 hooajal ei pääsenud ükski soveti allveelaev võrgust läände, mis väidetavalt oli sovettidele suur strateegiline tagasilöök.
Märkmed väliekspositsioonist (pole ammu käinud, ei tea, kas sellistena ongi need vaatmikud enam alles):
Soome pakkus võrguga lahe sulgemist juba kevadel 1942. Millisel trassil, ei tea.
Kuna sovetid sõitsid 1942 üsna vabalt Läänemerel ringi, tekkis Saksale palju probleeme. Transporti pidi konvoeerima, seetõttu tekkisid lõunaosa sadamates ummikud, sest saatelaevu oli vähe. Lisaks olid laevade õppused kogu aeg ohu all.
Võrku hakati paigaldama 28. märtsil 1943. Võrgu silmad olid 4x4 m, võrgutross oli 18 mm teras. Paigaldamisel osales üle 100 aluse. Lõpuks oli võrk paigas 15. mail.
Mäkiluotost Soome mandri poole paigaldasid soomlased 27- märts - 3. aprill oma võrgu, mis oli vana Vene võrk. Tõenäoliselt siis jäänused Peeter Suure Merekindlusest. Kuna oli kehv võrk, asendasid sakslased selle juunikuus enda omaga.
Võrgus olid järgmised läbipääsud:
- Naissaare ja Suurupi vahel 1;
- Naissaare ja Kallbåda vahel 4, neist 1 kohe Kallbåda tulejaama juures
- Kallbådast Mäkiluotoni ei olnud;
- Mäkiluoto ja Porkkala neeme vahel polnud läbipääsu, lihtsalt neemepoolne ots lõppes varem ära ja moodustaski mandripoolse läbipääsu.
Võrgu eest (idapool) oli miinitõke "Nashorn" ('ninasarvik'), kus oli 8454 miini. Pikkus sisuliselt Aegnamadalast Kallbådani, umbes 30 km pikk ja 5...6 km lai.
!943 hooajal ei pääsenud ükski soveti allveelaev võrgust läände, mis väidetavalt oli sovettidele suur strateegiline tagasilöök.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Soome lahe allveelaevavõrk
Viitan ühele vanale postitusele: https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 26#p590326
Kaks seal olevat artikliviidet (v.k.) täna veel töötasid.
Kaks seal olevat artikliviidet (v.k.) täna veel töötasid.
Re: Soome lahe allveelaevavõrk
Tänud, artiklid olid allalaaditavad.andrus kirjutas: ↑29 Veebr, 2024 17:25 Viitan ühele vanale postitusele: https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 26#p590326
Kaks seal olevat artikliviidet (v.k.) täna veel töötasid.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Soome lahe allveelaevavõrk
Mul on see Helsinkin Sanomat artikkel pdf-failina.
Kui suudan süüvida (pole enne siia foorumisse pilte ega faile lisanud) saan ka lugemiseks panna.
Eks see juriidiline pool ongi selline et neil kellel tellimust ei ole saavad kuu aega tasuta lugeda ja mingit kohustust pärast seda tellima hakata ei ole.
Kui suudan süüvida (pole enne siia foorumisse pilte ega faile lisanud) saan ka lugemiseks panna.
Eks see juriidiline pool ongi selline et neil kellel tellimust ei ole saavad kuu aega tasuta lugeda ja mingit kohustust pärast seda tellima hakata ei ole.
Re: Soome lahe allveelaevavõrk
Paar lehekülge esimeses Morozovi artiklis viidatud sakslaste aruandest 1943.a. kohta.
Morozovil on allikaviites viga, õige peaks olema NARA T1022 roll 2641.
Terve aruanne on loetav siit: https://catalog.archives.gov/id/338352778?objectPage=72 (lehed tagurpidi järjestuses)
Morozovil on allikaviites viga, õige peaks olema NARA T1022 roll 2641.
Terve aruanne on loetav siit: https://catalog.archives.gov/id/338352778?objectPage=72 (lehed tagurpidi järjestuses)
Re: Soome lahe allveelaevavõrk
Skeem ka:
Morozovilt veel üks artikkel kahes osas, näeb ära, mis juhtus ülejäänud allveelaevadega, mis 1943.a. veel käisid seda võrku luuramas:
"Оптимистическая трагедия 43-го года" https://balticvaryag.ru/1943/optimistic ... 3-go-goda/
"Судьба второго эшелона" https://balticvaryag.ru/1943/sudba-vtorogo-eshelona/
Morozovilt veel üks artikkel kahes osas, näeb ära, mis juhtus ülejäänud allveelaevadega, mis 1943.a. veel käisid seda võrku luuramas:
"Оптимистическая трагедия 43-го года" https://balticvaryag.ru/1943/optimistic ... 3-go-goda/
"Судьба второго эшелона" https://balticvaryag.ru/1943/sudba-vtorogo-eshelona/
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline