www.militaar.net

Tahaks teada, kas see on varjendi sissepääs või hoopiski midagi muud. Niipalju ma tean, et see asub Männikul.

Männikul on neid betoonelukaid alles rohkem kui üks ligipääsetavaina (Saku tee ääres kohe maantee ääres), karjääri alla jäänuina veel vähemalt üks. Kas just varjendeiks ehitatud, aga suund on õige.

Aga kas muidu on seal ladude alas ohutu tuiamas käia? Ei ole mõnda auku või midagi säärast, mis on eluohtlik?

Misasjad need siis ikkagi on?

Rühmavarjendid. Üldiselt esineb nii suuri varjendeid PSM-s üsna vähe, tavaliselt on jaovarjendid.

Teemast siit:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... ku#p283621

Ksf ivalo on seal väga kena kaardi teinud...

Heino Gustavsoni foto 1973:
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=224421

Aga, kas muidu on seal ohutu tuiamas käia(Männiku polügoon), ei ole mõnda eluohtlikku asja?

Kapten Hank kirjutas:Aga, kas muidu on seal ohutu tuiamas käia(Männiku polügoon), ei ole mõnda eluohtlikku asja?

Ida pool raudteed ja osal Männiku mäel on selline ala:
http://harjutusvali.mil.ee/client/default.asp?wa_id=689
Hästi tähistatud, kõik lubatu-keelatu üsnagi selgelt toodud välja. Kontaktid on ka.

Edela pool jõuad juba sellele alale:
http://www.tiir.ee/
Tasub ka igaks juhuks enne kontaktid panna kirja, kui lähed kohale luusima.

Nonii, täna käisin siis Männikul ära ja tundus päris huvitav olevat. Millalgi peaks tagasi minema. Ala on suur ja ei jõua kõike läbi käia, kuna läheb ruttu pimedaks ja ei tahaks seal ju õhtul olla. Igatahes, leidsin ühest mullahunnikust kuulikesta ja tahaks teada, mis relvale see kuulub?

Kuulikest?? Hülss ikka. Või padrunikest maakeeli. Mõõdud oleksid abiks, pikkus ja läbimõõt kolmest klassikalisest kohast. Nimetus supler või nihkkaliiber ütleb midagi?

Kapten Hank
Tegin kaardi vähe täpsemaks.
Saad neid tagumisi punkreid uurima minna, ise pole seal lasketiiru poolses küljes käinud.
Sinisega märgitud punkrid (üks ka fotol) on kohe tee ääres, samuti üks purustatud varjend.
Edu! Tee pilte ka.

Gustavsoni fotoga, mis dateeritud aastasse 1973. on midagi nihu!
Tõstsin eelmisele kaardile peale 1995. aasta aerofoto, seal näha veetase tollal. 1973. aastal oli karjäär minu arust üldse kuiv?
Fotol kõige parempoolne punker oli mälu järgi kõrge liivakünka otsas ja pani imestama, kuidas see üldse seal üleval seisab! 1995. aasta aerofotol on vesi veel suht madal ja paistavad isegi väljaveoteed. Foto vasakus servas on kanal, kas selle läbi sai veetaset karjääris vajaduse korral muuta?
Vesi lasti Pääsküla rappa?

Tänud, Ivalo. Kaartidest oli väga palju abi. Tegin pildi ka ühest varjendist..... ega eriti palju ei erinegi, sellest vanast pildist.

ivalo kirjutas:Gustavsoni fotoga, mis dateeritud aastasse 1973. on midagi nihu!
Tõstsin eelmisele kaardile peale 1995. aasta aerofoto, seal näha veetase tollal.
1973. aastal oli karjäär minu arust üldse kuiv?
Fotol kõige parempoolne punker oli mälu järgi kõrge liivakünka otsas ja pani imestama, kuidas see üldse seal üleval seisab!
1995. aasta aerofotol on vesi veel suht madal ja paistavad isegi väljaveoteed.
Foto vasakus servas on kanal, kas selle läbi sai veetaset karjääris vajaduse korral muuta?
Vesi lasti Pääsküla rappa?

Nagu Sa väga hästi tead, ei saa fotoga olla midagi nihu. Sel juhul on midagi nihu meie teadmistega, kui need ei klapi 1973. a fotoga...

Aga minu arust klapivad küll. Foto ja Sinu kaart klapivad minu arust väga hästi. Vaata veelkord hoolega...

Veetase kõigubki ilmselt...Ja niipalju kui mina mäletan - hakkasin mööda sõitma millagi 1970-te lõpul, aga siis loomulikult ei vaatanud selliseid asju - on see järv mul küll meeles...nii et arvan, et järv on küll olnud kogu aeg mingil kujul olemas.

Iseasi, kas see vahepeal on ka kuiv - aga minu sealkäimise sagedus on suurusjärgus 5 korda aastas - vahepeal võib olla igasuguseid kõikumisi...

Nüüd jäi aga kummitama see nimi ja kes see mees üldse oli?

Ma arvan, et mitte karjääri veetaseme kõikumises ei ole küsimus, vaid karjääri Saku poolne serv on võrreldes 73-da aastaga kõvasti edasi nihkunud ja ilmselt on ka karjäär sügavamaks kaevatud, sest sellel fotol on kallas ikka suht madal.
Ma mäletan oma lapsepõlvest ka seda pilti, kuidas need varjendite kehad seal lääbakil olid aga nad kadusid suht ruttu.