Iru haubitsapatarei nr.73

[Kapten Hank]

Tahaks kiirelt küsida, kas too on ikka alles, kuna homme minek?

https://maps.google.com/maps?q=http://s ... indlus.kml

See kaart näitab, et patarei asub kellegi hoovi peal ja jäin kõhklema, kas ehitis on ikka alles?!?
http://register.muinas.ee/?menuID=monum ... ew&id=8831
Patareist pildid ka.

[mx77]

Huvitav, kas see on olnud palkvoodriga või on kasutatud palksaalungeid? Muidu on nad ikka suht kvaliteetse betoonivaluga.

[Kapten Hank]

Varjendid on valatud jämedateralisest täitebetoonist, mille raketiseks olid algselt ümarpalkseinad (k.a. laed). Palkide süvised on betoonist hästi näha, alles ei ole ühtegi puitosa.

[Castellum]

Ehitusviisi kohta võtan viiteid omast varasemast postitusest:
Puitbetoonist. Need palgid on ikkagi raketis ja ühtlasi ka sisevooder. Tolleaegne teooria arvas (sellel olevat küll olnud ka välikatsete kinnitusi), et põhilöögi peab vastu võtma betoon. Et sisse ei tekiks koonuskillunemist, siis peab seal löögisuunast edasi olema vastupidav kiht (üksteise kõrval olevad terastalad, palgid jms).

Palgid hakkasid ära jalutama 1920. aastatel, väga palju müüdi ka ehitusmaterjalina - arhiivis on kirjeldusi, kuidas on see ja teine punker ära müüdud, kuid kahjuks täpselt öeldud, milline ja kus.

Analoogselt, enamasti pole PSM meeskonnavarjendites tegu mitte raudbetooniga, vaid raua ja betooniga - raud ja betoon ei töötanud koos, nagu praegu tavaliselt, vaid eraldi.

Betooni jämedus oli minu arust küll üldiselt normaalne. Lihtsalt kohati kehvasti tambitud (vibrasid ju polnud) ja valujärgud pole ühtlased.

[Soobel]

See ju Metsakoolist linna poole kaldajärsaku sees, see on Pirita jõeoru maastikukaitse ala. Igaühele juurdepääsetav, lihtsalt võsa sees. Mu meelest on neli laskemoonapunkrit vms, kahekaupa paaris, vahepeal on mingine tuhnitud ala - ilmselt istusid suurtükid seal? See staabi vms punker asub jah Metsakooli bussipeatuse juurest truubist tuleva oja kaldajärsaku sees, üle oja on tummisest betoonist sild isegi. Teiselt poolt saab ligi Nurmiku tänava otsa lähedalt algavat jalgteed pidi. Mingil kohal hakkab olema äratuntav raudtee süvend, mis kohati kasutusel prügimäena ja kohati täidetud. Raudtee läks punkrite ette. 90-dateni olid rajatistel uksed kah ees, need aga läksid ilmselt rauda, keegi ei valvanud. Sellel kultuursemal staabipunkril olid uksed veel kahes osas (ülemine ja alumine) ja käisid kinni suurte ekstsentrik võtmetega. Päris 80-datest mäletan, et neil ustel oli aimatav mingine eestikeelne kiri, aga oli loetamatu. Lapsepõlve mängumaa.