Belgia oli (on) tilluke, aga rikas riik. Igatsorti terast, relvi, kivi ja betooni omast käest ja igasugust kaevandamisalaste oskustega seltskonda ka volilt võtta. Peamine välisoht kuni umbes 1890. aastani Prantsusmaa, siis Saksamaa. Ehk siis oluline logistiline probleem (meile nii väga tuttav) - kaitse ja kogu taristu tuli orienteerida ümber läänest itta.
1930. aastatel põhines Belgia kaitse kolmel suurel kindlusel - Liège:
http://en.wikipedia.org/wiki/Fortified_ ... 8ge#PFL_II
ja Namur ning n-ö lõppkindlus Antwerpen. Tehti ka oma kaitseliin Brüsselist kagus, idas ja kirdes; aga ka nt Gentist lõunas jm (KW-liin:
http://en.wikipedia.org/wiki/KW_Line). Eeldati, et suured punktid peavad vastu, kuni liitlased jõuavad saata omad abiväed.
Liège oli juba I ms ajal ümbritsetud kindlusvööndiga (sinised mummud):
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ... 8en%29.svg
1930. aastatel kavatseti I ms aegsete nelja mittekordaseatava fordi asemel rajade kuus uut. Jõuti teha neli (pildidl punased mummud), millest kõige suurem ja kuulsam oli siis Eben-Emael (pildil kõige põhjapoolsem) ning kõige uuem oli kagupoolne Tancrémont (Pepinster):
http://en.wikipedia.org/wiki/Fort_de_Tancr%C3%A9mont
Tancrémont pidas sakslaste piiramisele mais 1940 ka kõige kauem vastu - 12-29.05 (469 tundi). Ehk siis vastupanu alustati, kui Eben-Emael oli juba langenud (sellise võimsa kindluse uskumatult kiire rivist väljalöömine avaldas niigi suurt demoraliseerivat mõju) ja lõpetati päev pärast Belgia üldist kapituleerumist - siis oli selleks vaja kirjalikku käsku, sest fordi ülem kapten Abel Devos keeldus enne andmast alla, arvates, et kapituleerumine käib ainult jalaväe kohta...
Õnnestus ka ise osa võtta 29. mai veteranide kokkutulemise ja üldisest mälestustseremooniast, forti endasse kahjuks maa alla ei pääsenud, sest vajalik tegelane jäi ilmumata. Muidu on fort suveperioodil (märts-okt) avatud igal neljandal pühapäeval, läbirääkimistel gruppidele ja muudel aegadel. Kuna enamasti on tegu mitmesuguste palgata tegustevate MTÜ-dega, siis võib ette tulla ka ootamatuid äraütlemisi ja kohale mitteilmumisi. Muidu sai fordis ringi liikuda küll, kahjuks pole koha peal mingit erilist materjali saada. Parimad pildid ehk siit:
http://www.fort-de-tancremont.be/lefort.html
Enda tehtud pilt ühest veel elusolevast suurtükiväelasest, kes tookord ise sakslastega võitles:
Taat näeb pildil välja parem, muidu liikus küll üsnagi hädiselt. Peaks ta ju umbes 94-aastane olema. Aga selline oli seal ainuke ka...