Esmalt tuleks reklaamida Eesti Lennuakadeemiat, mille raamatukogu on hakanud koostama lennundusalaste artiklite andmebaasi, kus terve hulk Eestis toimunut kirjeldavaid kirjatükke
http://www.lennuakadeemia.ee/raamatukog ... -andmebaas. Kui kellelgi kodus seismas artikleid, mis pole andmebaasi veel jõudnud, võib neid pdf-kujul julgelt raamatukogule saata.
Tallinna lennujaama radaritest eri allikate ja enda tähelepanekute alusel:
1) A. Künnapu artikkel "Tallinna lennujaamas" ("Tehnika ja tootmine" nr. 8 1979). Olemas
ringvaateradar tegevusraadiusega üle 300 km rajoonidišpetseritele, määrab asukoha kauguse ja asimuudi järele.
Dispetšerradar lennuvälja läheduse jälgimiseks, näitab ka maandumiskoridore, lennuki pardanumbreid, kõrguseid ning kütusevaru.
Maandumisradar - Tallinnas "Tesla" radar 2 ekraaniga.
Raivo Kase raamatus "Lendur" on mainitud juhtumit 06.01.1966, kus Kuressaarest tulnud Il-14 maandus lumesajus sujuvalt Ülemiste jääl 500 m kaldast. Põhjuseks raja suunale 08 radarlähenemise ebaõnnestumine radarlennujuhi saamatuse tõttu.
2) telesaade "Teleekskursioon: lennujaam" (06.04.1983), vaadeldav ERRi arhiivis. Marsruudidispetšeril on 400 km ulatusega lokaator, rajoonidispetšeril lokaator kuni 100 km Tallinnast. Paistab, et dispetšerteenistus oli tollel aegadel tänapäevasest küllaltki erinev. Mainiti näiteks stardidipetšerit, kes paikneb omaette majakeses otse raja kõrval ja annab õhkutõusuloa. Tõesti - veel paarkümmend aastat tagasi oli Tallinnas raja kõrval hulk valge-punasetriibulisi majakesi, kus ilmselt igasugused huvitavad töökohad paiknesid.
3) Artikkel "Eesti õhupiirist- ning ruumist" (erileht "Air Express" 03.01.1993),
Tallinnas olemas lennuvälja lähedal radaripositsioon, mis järgib kogu Eesti õhuruumi, Tu-134 suurune objekt avastatakse ida- ja läänepiiril vähemalt 3000 m kõrgusel. Lisaks olemas lennuväljal ka teine radar tööulatusega 120-150 km, mida kasutatakse lennuvälja juhtimistsooni jälgimiseks.
4) Artikkel "Läänemaa saab lennukeid jälgiva radari" (Eesti Päevaleht 23.11.1996). Martnasse tuleb 25 miljoni kroonine firma "Cossor" (UK) radar tööulatusega 256 meremiili. Radar pidi saabuma detsembris 1996, paigaldus jaanuar-veebruar 1997, tööle hakkab ehk märts 1997. Teine analoogne radar tuleb Tallinna lähistele, hetkel kasutusel oleva Vene radari kasutusaeg lõpeb 1998.
5) Artikkel "Lennuõnnetuste oht väheneb" (Postimees 02.10.1997). Martna radar läbinud eelkontrolli, tööle hakkamas lähinädalatel. Tallinna lähedal valmimas betoonist radaritorn, mille otsa tuleb 1998 uus radar.
Seega saab teha oletuse, et Soodevahes paiknes suure ulatusega radaripositsioon Eesti õhuruumi jälgimiseks. Samas kui see kasutusele võeti 1987 (Eesti Lennupäevadel saadud suuline info), siis kus võis paikneda eelmine 300-400 km tööulatusega lokaator?
Tallinna lennuvälja põhjaosas Kesk-Sõjamäe tänava kandis paiknes veel paarkümmend aastat tagasi suure puna-valge kupliga hoone. Ilmselt paiknes seal lennuvälja juhtimistsooni radar. Asetus madalamal, tööraadius väiksem. Peale uute radarite kasutuselvõttu seda vaja enam ei olnud ja läks kõige kaduva teed. 1983. aasta telesaates olid paar üldvaadet lennuväljast, aga antud kuplit ei õnnestunud tähele panna.
Kus paiknes ja millal kadus maandusmisradar - ei kujuta ette, oletatavasti oli raja kõrval selle keskkohas. Miskipärast on meeles videolõik 1990-aastate alguse "Aktuaalsest kaamerast", kus taustaks näidati lennuvälja ja seal maandumisradar oma ühe pöörleva ja ühe kõikuva antenniga oli töötamas. Tänapäeval tunduvad tsiviilkasutuses maandumisradarid olevat moest läinud.