tuumareaktorid(võibolla isegi pommid) Eestis?

[maradör]

Seal raudtee haru juurest (Kärkna asukoha nimi) läks Raadi lennuvälja kasutada olnud kütuselattu ja ei midagi muud. Samas mõned kilomeetrit enne Kärknat Maramaal asus tavarakettide ladu (mitte tuumarakettide).

[harri13]

see ei tule lahti(see fail)

[Würger 190G]

Ämaris olid Su-24 ja kandsid küll "eritooteid".
Millised need tavaraketid olid? Ja milleks?

[matiair]

ämarisse plaaniti jah aga lao ehitusega jõuti täpselt välimise aia ja paari putkani - selliseid kohti kus tuuma lõhkepead hoida ei jõutud, sellest ka järeldus, et ämaris neid ei olnud

[Roamless]

Ämaris olnud tuumarelvadest
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=3299&highlight=

[vector-wx8]

Mingisugune autor on kirjutanud pikalt Sillamäe uraanirikastamistehasega seotud asjadest. Midagi mäletan ähmaselt, et esimeste NSVL-i tuumapommide uraan oli pärit just sellest tehasest. Ja tooraine Eestist, diktüoneemakildast. Hiljem olevat uraani Uuralitest kaevandama hakatud, kuna sealt saadud uraanimaaki oli odavam rikastada.

Peab need autori kirjatükid üles otsima... Iseenesest on see fakt et Eesti all on miljoneid tonne uraani, ole ainult mees ja ehita pomm

me vist mõtleme sama artiklit, oleks väga teretulnud kui te mulle ka ütleksite, kui leiate. tahaks veel lugeda, see oli huvitavam kui nii mõnigi romaan :p

Mul on hetkel olemas 260 leheküljeline uurimistöö Sillamäe uraanitehasest ja uraani tootmisest. Kui kellegil on huvi siis võtku aga ühendust. Samas keegi võiks anda infot selle objekti kohta vee (tehase fotod, kaardid, kaevanduse plaanid, tehase plaanid)

[Mõmps]

Tuumarelvade hulgast ja asukohtadest on kirjutatud raamatus "VÕÕRVÄED EESTIS 20. sajandi lõpukümnendeil" J. Pärn M.Hergauk M. Õun. 2006. Nojah- tegemist ei ole just "tuumapommidega" vaid tuumalõhkepeadega, kuid ehk sobivad ka siia teemasse.
Ja kui juba tuumajäätmedki siia arutelusse sobisid, siis sobiksid siia ka tuletornide "aatomipatareid" ehk siis sellised radioaktiivsetel materjalidel põhinevad vooluallikad. Päris minituumajaamad ei ole aga midagi ikka. Neid vist oli (on) meil kah päris mitmeid.

[vector-wx8]

sillamäel uue sadama juures asuvasse kühmu on tiba jäätmeid peidetud-koguste kohta info hetkel puudub

Kui nüüd kõrvade vahele õige number jäi ,siis eile kuulsin raadiost 12 000 tonni. Tibake jah....

Sillamäe jäätmetehoidla maht on 8 miljonit m3, sellest poole moodustub uraanimaagi töötlemisjääk , 3,4 miljonit m3 moodustub lopariidijäätmete ja põlevkivi tuhk. Aga keemiliste ühendite puhul ten järgmist:

Alumiiniumi 260 000 tonni
Baariumi 3000 tonni
Lantaani 10 000 tonni
Magneesiumi 70 000 tonni
Mangaani 20 000 tonni
Nioobiumi 1000 tonni
Raadiumi 7,8 tonni
Strontsiumi 2000 tonni
Titaani 40 000 tonni
Tooriumi 850 tonni
Uraani 1830 tonni
+ Radooni

NB! Esimene NL aatompomm ei vamistatud Sillamäe uraanist.
Esiteks ei olnud esimene NLi tuumapomm valmistatud uraanist, vaid plutooniumist. Plutoonium pole kaevandatav metall, vaid seda saadakse tuumareaktorites. Teiseks läks uraani küll vaja just nende reaktorite käivitamiseks, kuid seejuures väga suures koguses. Sillamäe diktüoneemakildast 1948.−1952. a toodetud 22,5 tonni uraani oli tühine kogus. Näiteks ainuüksi Moskva oblastis oli Elektrostali rikastuskombinaadi uraanitoodang 1947. aastal 130 tonni. Tõenäoliselt toodi esimese pommi
plutooniumi tootmiseks uraanimaak Ida−Euroopa kaevandustest, uraan eraldati Elektrostalis ja plutoonium toodeti sellest kombinaadi nr 817 esimeses reaktoris objektil Tseljabinsk−40. Sillamäe toodangu osatähtsuse ülehindamine on olnud tingitud sellest, et puudus informatsioon teiste NLi ja Ida−Euroopa samalaadsete tootmisbaaside kohta. Nüüd on ajaloolased leidnud ka dokumente, mis näitavad, et aastast 1948 "hakkavad ilmuma juba esimesed märgid kombinaadi tähtsuse vähene-misest üleliidulises plaanis" (Vseviov 2001). Aatomipommi esmakatsetusele järgnenud autasustamisel märgiti uraani tarni-jatena ära ligi paarkümmend Vismuti töötajat, neist kuus isegi sotsialistliku töö kangelased, kuid mitte kedagi Sillamäelt. Kuni NLi lõpuni jätkus siin siiski mujalt toodud uraanimaagi töötlemine, millest ühtekokku saadi ligi 100 tuhat tonni uraani. Samamoodi pretendeerib mõnede ajakirjanike arvates esimese aatomipommi jaoks uraani andnu "aule" Tsukotkal asunud Peveki kaevandus