Radarid, raadioluure ja tuulepargid

Kindlusehitised. Teed, sadamad ja lennuväljad. Kasarmud ja linnakud.
Maalinnad ja linnused. Kõik militaararhitektuurist.
Vasta
koll
Liige
Postitusi: 176
Liitunud: 02 Veebr, 2015 22:10
Asukoht: Kapa Kohila

Re: Radarid, raadioluure ja tuulepargid

Postitus Postitas koll »

4,12 oleks võinud siis kohe 2-ga jagada, saanuks valemisse 2,06 . Kuigi mul on arvamus, et 2-ga jagamine oli üldse viga- peaks läbi analüüsima. Seda kinnitavad 2-kordsed erinevused varemsaadud arvutuskäikudes. Tore on see, et inimesed hakkavad mõtlema. 4,12 oli nõukaajal viina hind. Samas Aidu asja jaoks see valem kohe kuidagi ei sobi ja sellise juhtumi jaoks Määrus 16-s valemit polegi.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Radarid, raadioluure ja tuulepargid

Postitus Postitas Gideonic »

Avatar kirjutas:
Gideonic kirjutas:Oluline osa hakkab alates lk 9: link [PDF]
Elik Määruse arvutus on tuletatud sarnaselt Pütaagorosest, nagu sinu lingilgi. Ma ei saa siiski aru, miks nad saadud distantsi Määruses kahega jagavad. Kas selle pärast, et laba häired suudab Radar välja filtreerida ja tuuliku torn on peaaegu poole madalamal kui tiiviku tipp kõrgemas asendis?
Seda Pythagorast võib siin ju lahata igatpidi. Juhin tähelepanu,et a pidasin 9. lk all silmas ikkagi lehekülge 9 mitte 7. Ehk peatükki: "3.3 Methodology for Assessing the Effects of Wind Turbine Clutter Returns on Radar Performance " ja sealt edasi, mis peaks oluliselt tähtsam küsimus olema.

Pilt
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Radarid, raadioluure ja tuulepargid

Postitus Postitas Avatar »

Gideonic kirjutas:Seda Pythagorast võib siin ju lahata igatpidi.
Jaah, lihtsalt tekkis huvi, et mis loogika seal taga.
Aidu tuulikute taldmike piirkonnas on maapind merest ca 50m kõrgusel. Kellavere juures on maapind mingi 155m merest. Radar hakkab vist mingi 163m kõrguselt. Minu meelest selliselt Pütaagorosega arvutust kasutades peaks kõrguse pigem merepinnast ehitistele lubama... Aga noh ...Radarite kohta oli ju määruses nagunii öeldud, et räägitakse spetsna huvilistega. Kui huviline piisavalt väärikas on.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Radarid, raadioluure ja tuulepargid

Postitus Postitas Fucs »

koll kirjutas:Viidatud seos puudutab seda, kui meil on vaja mõlemad asjad (radari antenn ja tuuliku kõrgem tipp) peita teineteisest horisondi taha. Sama mu toodud valem, kus distantsid horisondini summeeruvad. Kuna Kellavere horisondi nähtavuse arvutasin enne ja Aidu lubatud 185 m + maapind 20 m on samas suurusjärgus, siis mõlema kauguse summa on ligi 100 km, mis pole antud teemasse ega mu valemi kriitikasse relevantne, sest Kellavere radarist 100 km kaugusele keegi neid ei pane. Lisasin skitsi, kus tuulik on kritseldatud punasega.

Valem ei ole võetud meediast, vaid Kamina määruse 16 kehtivast redaktsioonist.

Kusjuures KaMina määruse kritiseeritud valemist ma sain kauguseks, kui sisestasin Aidu tuuliku lubatud 205 m (185+maapinna kõrgus 20) ja Kellavere 195 m, 58,3 km. Kontrolli järgi ja ma ei saa üldse aru, kust nad selle seose on tõmmanud ja mida see tähendab, sest ei sobi selle olukorra jaoks, kus on vaja horisondi taha neid peita kui ka selle olukorra jaoks, mille ma sirgeldasin.
koll kirjutas: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/i ... d=86180537 Selle loo juures on ilus graafik: Vaata, kuidas segab Kellavere radari tööd- mida tänase foorumi aurutelu konteksti kohe kuidagi ei saa panna. Vaadata pole sealt segamise osas midagi peale illustreeritud kõrguste. Oleks sinna kujutatud ka Kellavere radar ja ümar, mitte lapik Maa, võiks ju imetleda, kui oleks adekvaatselt tehtud.

Eespool panin muudetud maapinna kõrguse, ma arvutasin 20 m-ga, tegelikult on 50-60 m .Selle kõrguse juures ei tohiks Aidusse korrusmaja ka lubada.
Ma kahjuks ei pääse sellele artiklile juurde ja ei näe seda interaktiivset graafikut :(
Gideonic kirjutas:
koll kirjutas:Kui meil on teada, et Aidu tuulikud on Kellaverest ca 40 km kaugusel ja horisont 50 km kaugusel, siis maksimaalne tuuliku kõrgus võiks olla ca 1/5 Kellavere radari kõrgusest ehk 39 m, kui on vaja absoluutset otsenähtavust. That is the point. Ja selles olukorras on isegi parem, kui saab selles sektoris juba labade alt radariga puhtalt läbi näha.
Tõepoolest, selles osas õigus - kuna need tuulikud on üle 50km lähemal kui oleks vajalik et üldse rääkida radarihorisondi taha peitmisest, siis ei ole tõesti suurt vahet kas tegu on 185m või 220m kõrguste tuulikutega. Mõlemad saavad selles punktis hindeks "F" - jäädes maksimaalsel määral radarile ette :D

Seega tuleks arutluses edasi liikuda selle juurde: kui palju see ettejäämine radarit segab?
Eelmainitud artikli 9. lk ja edasi on selgelt välja toodud, et ka säärased tuulikud võivad väga vabalt oluliselt halvendada (ükskõik milliste) radarite tuvastusvõimet, või selle x osade sihtmärkide vastu üldse ära nullida.....
Avatar kirjutas: Aidu tuulikute taldmike piirkonnas on maapind merest ca 50m kõrgusel. Kellavere juures on maapind mingi 155m merest. Radar hakkab vist mingi 163m kõrguselt. Minu meelest selliselt Pütaagorosega arvutust kasutades peaks kõrguse pigem merepinnast ehitistele lubama...
Kellavere radar on künka otsas, mille maapinna kõrgus on ca 161m.
Radar ise +12,5m (kupli tipp, radari töökõrgus ilmselt veidi madalamal)
Aidus kõigub maapinna kõrgus kehtestatud kõrgussüsteemis valdavalt 50-60m vahel.
Tuulik 1 juures on nt. maapinna kõrgus 46,5m, Tuulik 3 juures 60,5m.... seega me saame teha kiirelt lihtsamaid keskmisi arvutusi komakohta koinimata.

* Mina isiklikult ei saa üldse aru mõistest "kõrgeim lubatud kõrgus ümbritsevast maapinnast", sest iga tuuliku puhul on see "ümbritsev maapind" Aidus keskmiselt ca ±10 meetrit (jätame äärmused välja). See saab erandkorras kõne all olla üksnes mingi ühe konkreetse tuuliku puhul, kui null kõrgus on arvestatud geoalusel toodud suhteliselt tasase pinna suhtes. Vastav märkus nullkõrguse arvestusaluste kohta peab siis olema projektjoonistel või seletuskirjas. Muul juhul peaks olema kõik kõrgused antud kehtestatud kõrgusmudeli absoluutsest null punktist või sellest tuletatavad-arvutatavad. Siis on need erinevate objektide puhul võrreldavad ja üheselt selged ning arusaadavad.

Kui maapind Kellavere ja Aidu vahel oleks ühetasane ning ideaalne sfäär, mille kumeruse määrab maakera raadius, siis oleks maakera kumerusest tingitud "silmapiiri kaugus" Kellavere radari tipust ca 12,6 km ehk kusagil Rasivere juures. See tähendab, et ideaalse sfääri ja ühesuguse absoluutkõrguse puhul saaks Aidusse ehitada "maapinna kumeruse taha jääva" tuuliku max 65-66m kõrguse. Siis oleks 65-66m kõrguse tuuliku puhul sellest omakorda "silmapiiri kaugus" ca 28,5 km ja see jääks veel nibin-nabin Kellavere radarist vaadelduna n.ö. "maakera kumeruse taha"... aga seda kõike ainult maakera raadiusest arvutatud ideaalsfääri ja ühesuguste maapinna absoluutkõrguste tingimustes.

Eelprojektis lubatud tuulikute kõrguse 185m puhul "ümbritsevast maapinnast" (mis on sama absoluutkõrgusega kui Kellavere radarit "ümbritsev maapind") oleks maakera kumerusest tingitud "silmapiiri kaugus" Aidu tuuliku nr.1 kõige kõrgemast punktist (tiiviku tipp siis) ca 64,0 km.
Kellavere radari ja Aidu tuulik nr.1 kaugus tegelikkuses on aga 41,5km (tuulikuni nr. 19, mis peaks olema kõige kaugemal Kellaverest on 46,5km). Seega isegi, kui me ei arvesta, et Kellavere ja Aidu vahel ei ole tegelikult ideaalset maakera kumerusest tingitud sfääri (seal on asi ideaalsfäärist väga kaugel, sest maapind langeb pidevalt Aidu suunas ca 2,3m iga kilomeetri kohta ja absoluutkõrguste vahe Kellavere ning Aidu vahel on ca 100m, ning maakera kumerusest tingitud mõjusid niisama lihtsalt seal üldse arvestada ei saa), siis 185m tuuliku tiivalaba kõrgeimas punktis olekul jääks "üle maakera kumeruse" Kellavere radari otsast vaadatuna välja paistma ikkagi ca 119-120m.

Tegelikult peaks sisse tooma ja vaatlema veel seda, kui kõrgelt miinimumis on võimalik, et lennuk radari tööpiirkonda "sisse võib lennata". Ilmselgelt ei saa ta tulla mööda maad, vaid peab arvestama mingi maapind + h kõrgusega, mis peab siis olema radari poolt nähtav, elik tuulik võib teatud juhtudel olla ka üle "silmapiiri" teatud hulk meetreid enne, kui ta jääb "sisse lendava" lennuvahendi ja radari vahele. Selleks tuleks vaadelda eraldi nii radari tööpiirkonna ääreala absoluutkõrguseid ja teoreetilisi minimaalseid lennukõrguseid, kui ka vähemalt riigipiiri + (territoriaalvete piirini?) neid absoluutkõrguseid ja teoreetilisi minimaalseid lennukõrguseid. Kriitilised on IMHO just need alad, kus lennuvahendi teoreetiline minimaalne lennukõrgus kattub tuuliku "üle silmapiiri" kõrgumisega.

*

Lihtne valem "silmapiiri" kauguse arvutamiseks on L= 113√h , kus L on kaugus silmapiirini ja h on vaatleja kõrgus maapinnast.
Number 113 (täpsemalt 112,872) tuleneb maakera raadiusest valemiga √2R, kus R on maakera raadius 6370km
Täpne valem seega oleks L= √2Rh
koll
Liige
Postitusi: 176
Liitunud: 02 Veebr, 2015 22:10
Asukoht: Kapa Kohila

Re: Radarid, raadioluure ja tuulepargid

Postitus Postitas koll »

Su avaldatud 12 km horisondini ei klapi. Mu arvutus näitas 175 kõrguse korral (küngas+ oletatav radari antenni kõrgus) merepinna kõrgusel horisondi kaguseks 47,2 km ja kui võtta horisont kõrgusel 55, mis on Aidu kuumaastik, siis 46 km.

Aidu tuulepargi kaugus radarist on linnulennult 40,7 km.

Ehk järeldus, kõik mis on puudelatvadest seal kõrgemal, on kohe ka radarit segamas. Selle puhul kehtib ikkagi see skeem, mis varem punasega juurde sirgeldasin, kuna tuulikud on radiripool horisondist.

Edit. Siin parandasin varem väidetud Kellavere antenni kõrguse (varem väitsin 195 m). Kuid silmapiir tuli ligemale sellega seoses vaid ligi 3 km.

Edit2. S-de palvekiri Helmele https://www.ohtuleht.ee/962862/sonajalg ... un-sekkuge
Viimati muutis koll, 15 Mai, 2019 16:55, muudetud 3 korda kokku.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Radarid, raadioluure ja tuulepargid

Postitus Postitas Walter2 »

Kas need tänapäevased radarid ei võiks olla nii nutikad et suudavad salvestada propelleri signatuuri (või lausa kogu tuulepargi oma) erinevate tuule kiiruste puhul ning töö käigus selle siis välja filtreerida? Lihtsalt uitmõte...
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Radarid, raadioluure ja tuulepargid

Postitus Postitas Fucs »

koll kirjutas:Su avaldatud 12 km silmapiirini ei klapi. Mu arvutus näitas 175 kõrguse korral (küngas+ oletatav radari antenni kõrgus) 47,2 km ja kui võtta silmapiir kõrgusel 55, mis on Aidu kuumaastik, siis 46 km.

Aidu tuulepargi kaugus radarist on linnulennult 40,7 km.

Ehk järeldus, kõik mis on puudelatvadest seal kõrgemal, on kohe ka radarit segamas. Selle puhul kehtib ikkagi see skeem, mis varem punasega juurde sirgeldasin, kuna tuulikud on radiripool silmapiirist.

Edit. Siin parandasin varem väidetud Kellavere antenni kõrguse (varem väitsin 195 m). Kuid silmapiir tuli ligemale sellega seoses vaid ligi 3 km.
Sa arvutad silmapiiri absoluutsest nullist ehk ~mere (Amsterdami nulli) tasapinnast ja see "silmapiiri punkt" oleks siis samuti sellel tasapinnal.
Amsterdami null on Kellaveres selle künka tipust, kus radar on, 161m madalamal. Radari kõrgus maapinnast on 12,5m mitte 175m.

Ma ju kirjutasin, et kui lähtuda sellest, et maakera kumerus on ideaalne ja maapind on KOGU DISTANTSI vältel samal kõrgusel (ehk Kellaverest Aiduni kogu maapind on ühe ja sama palju üle Amsterdami nulli), siis on just sellised "silmapiirid" nagu ma kirjutasin. Kirjutasin ka, et tegelikkuses on seal asi ideaalsfäärist väga kaugel, sest maapind langeb pidevalt Aidu suunas ca 2,3m iga kilomeetri kohta ja absoluutkõrguste vahe (Amsterdami nulli baasil) Kellavere ning Aidu vahel on ca 100m, mistõttu pole maakumeruse standartnäitajatega seal silmapiiri arvutamisel midagi eriti peale hakata. Reljeefi ebatasasus on nii palju ja kordades suurem maa kumerusest põhjustatud näitajatest, et seda "maakumerust" ei ole seal mõtet üldse silmapiiri määramisel arvestada.
koll
Liige
Postitusi: 176
Liitunud: 02 Veebr, 2015 22:10
Asukoht: Kapa Kohila

Re: Radarid, raadioluure ja tuulepargid

Postitus Postitas koll »

Radari antenn on siis komakohta lõhki ajades Amsterdami nullist 161+12,5= 172,5. Horisondi avaldises see vahe ei oma suurt mõju.

Ma arvutasin selle eeldusega, et Kellavere künka (vabandust, mäe) juures langeb maapind järsku või jääb allapoole vaatlussirget ja otsitav puutepunkt siis sinu mõistes Amsterdami nulli järgi 55 m kõrgusel, mis on Aidu keskmine. Seal sain horisondi kauguseks 45,6 km =133*SQRT((172,5 m - 55 m)/1000).

Kuid mingist 12,7 km horisondist ei saa olla juttugi, kui Aidu kõrgust ka arvesse võtame. Lühidalt öeldes, Aidu tuulikud peavad olema Kellavere mäe otsast täiesti nähtavad ja julgen väita, et isegi nende tuulikute aluste küngaste pealispind, mis üle puude latvade paistaks- eeldusel, et seal vahel pole nähtavust segamas muu küngas.

Kui me seda kalkulatsiooni jaatame, siis edasi tekib küsimus, mis tähtsust on tuuliku kõrgusel 185 m mingist nullist, eeldatavalt siis Aidu nullist või 221 m Aidu nullist? Segavad ju mõlemad. Kamin on arvatavasti kalkuleerinud asja oma valemi määruse 6 prim järgi. Seda, et seda seal kohaldada ei saa, saime juba eelnevalt paika. Kusjuures, nii naljakas, kui pole, kui Kamina määrusesse panna kõrgused Amsterdami nulli järgi, siis annab hoopis teise tulemuse, :). Füüsikas sellisel juhul antkse eritingimused, kus ja kuidas avaldis kohaldub. Kui pole antud, on tegu täieliku jamaga.
Walter2 kirjutas:Kas need tänapäevased radarid ei võiks olla nii nutikad et suudavad salvestada propelleri signatuuri (või lausa kogu tuulepargi oma) erinevate tuule kiiruste puhul ning töö käigus selle siis välja filtreerida? Lihtsalt uitmõte...
Seda uitmõtet olen ka mina siin kedranud, kuid vastuseks on siiani olnud ütlemine, et ma olen suht loll selles küsimuses, :). Suurt muid argumente pole olnud. Kusjuures pregu ei ole enam vaja asja mudeldada, vaid saab reaalsed mõõte- ja vaatlustulemused! Asjaomased on vait, kui kuldid rukkis. Hoonestusõiguse lepingu järgi on riigil õigus nõuda 8 a pärast hoonestusõiguse tühistamist (asjaõiguse tagasilangemist), kui pole tuulikuid püsti pandud. Selle kohta on isegi kohtulahend, kohtunik ütles, et see, et igasugused vaidlevad ja blokivad, oli ettevõtja äririsk ja olgu vait. Kell läks käima suvel 2015 ja teha on veel 31,5 tükki.

Edit. TTJA väitel juba häirivad ja oluliselt: Dokumendist p 4 https://adr.politsei.ee/ppa/fail/431899 ... tlus.asice
19.04.2019 seisuga on Aidu tuulik 5 (katastriüksus nr 44901:002:0392) väliselt valmis elektrituulik, mis juba häirib oluliselt riigikaitselisi seiresüsteeme. Sisemiste tööde lõpetamise järel on võimalik elektrituuliku käitlemine, mille järgselt tekiks riigikaitselistele seiresüsteemidele täiendav ohukomponent. Aidu tuulik nr 4 (katastriüksus nr 44901:002:0386) osas on elektrituuliku masti otsa püstitatud gondel ja paigaldamata on ainult tuulik koos rootoriga, mis häirib oluliselt riigikaitseliste seiresüsteemide toimevõimet.
Huvitav, kui tehtanuks 185 m kõrgused Aidu nullist ja park saanuks valmis, mis siis juhtunuks, kui juba rajatud on asjad lootusetult pekki keeranud? Viites toodud katastritunnuste järgi on Maa-ameti kaartilt hea näha maapinna kõrgusandmeid. https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_i ... I_EH2000=1
sang
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 14 Juul, 2015 14:06
Kontakt:

Re: Radarid, raadioluure ja tuulepargid

Postitus Postitas sang »

Walter2 kirjutas:Kas need tänapäevased radarid ei võiks olla nii nutikad et suudavad salvestada propelleri signatuuri (või lausa kogu tuulepargi oma) erinevate tuule kiiruste puhul ning töö käigus selle siis välja filtreerida? Lihtsalt uitmõte...
Olen sellest targematega rääkinud. Probleem on selles, et tänapäevane radar ei ole lihtsalt helendav ümmargune ekraan vaid arvutisüsteem, mis teeb operaatori eest palju tööd ära. Ja kui radar näeb lennuki liikumise kõrgusel lennuki kiirusega liikuvat piisavalt suurt objekti (kui suurt täpselt, sellest ei räägita :roll:), siis ta tuvastab selle lennukina ja hakkab automaagiliselt arvutama selle lennuki edasist liikumist. Tulemuseks on see, et tuulikute tekitatud valesignaalid hakkavad (üle)koormama radarite arvutisüsteeme, pärislennukite jaoks võib niiviisi arvutusvõimsusest puudu jääda. Põhimõtteliselt saab teatud määral sellist valesihtmärgi tuvastust vähendada, kuid mitte täielikult (erinevad tehnilised põhjused).

Aga tegelikult ei olevat need valesihtmärgid kõige suurem probleem. Olemuslikult suurem jama on see, et piisavalt suure koguse suurte tuulikuparkide taha tekib radari jaoks pimeala, kuhu radar ei näe nõutud täpsusega. Piltlikult öeldes (vabandage ülelihtsustamine) hakib pöörlevate tiivikute tekitatud müra ära tuvastatavalt objektilt tagasipõrkuva nõrga signaali, muutes selle signaali kas suisa olematuks, või siis vähemalt ebatäpsemaks kui peaks olema. Ja kuna maakera on ümmargune, siis see pimeala tuulepargi taga distantsi kasvades tõuseb kõrgemale ning muutub järjest suuremaks. Kui Kirde-Eesti pikkida täis suuri tuuleparke, siis pmst jääkski radarile ainult väikesed pilud, millest midagi selgelt läbi paistab.

Raadioluure signaalide segamine on veel eraldi maailm, sellest ei tea ma suurt midagi peale selle, et kuna piiksud on nii nõrgad, siis iga täiendav segaja, eriti kui see on variatiivse loomuga (tuule tugevusest või kuu faasist sõltuv), on ebasoovitav.
koll
Liige
Postitusi: 176
Liitunud: 02 Veebr, 2015 22:10
Asukoht: Kapa Kohila

Re: Radarid, raadioluure ja tuulepargid

Postitus Postitas koll »

Juhtusin nägema filmi Snowdenist, selles ei vingutud kordagi, et tuulikud nuhkimist seganuksid, :). Kuid TTJA dokumendiregister täitub hooga antud teema dokumentidega, kõik ülisalajased (Top Secret) https://adr.mkm.ee/?a=tja&s=16-2%2F19-1095 Julgen väita, et ligi 10 ametnikku arutavad palehigis teemat, milliselt kõrguselt mõõta olemasolevat maapinda. Talvik noris veel hr Terrase kallal paar korda kuradi tuuleveskite teemal, uus valitsus vaatab jama õlgu kehitades pealt, sellega seoses tundub olema valearvestus.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Radarid, raadioluure ja tuulepargid

Postitus Postitas Gideonic »

Värske artikkel näitab, et ka USAs on see suur probleem, mitte mingi üüratu kohutav pastakast välja imetud ülekohus:

https://www.wired.com/story/the-militar ... ind-farms/
koll
Liige
Postitusi: 176
Liitunud: 02 Veebr, 2015 22:10
Asukoht: Kapa Kohila

Re: Radarid, raadioluure ja tuulepargid

Postitus Postitas koll »

Kui artikli lõpuni viitsid lugeda, siis tõmmatakse sellele militaaride nutule ja halale vesi peale. Seda olulisem, et eksmilitaari poolt:
“It’s a sledgehammer approach that is all or nothing,” says retired Marine Lt. Gen. John Castellaw. “It’s not the approach to take.”
In fact, a 2018 Pentagon-commissioned study by researchers at MIT found the 104 turbines at Amazon’s North Carolina wind farm did not interfere with a local Naval radar facility, despite claims by state legislators. “The greatest threat to the viability of military facilities in eastern North Carolina is not wind farms, it’s the encroachment of houses and homes on the training area,” Castellaw says.

“Our national security is not just based on those military installations, it’s also based on our ability to be economically strong,” Castellaw said. “Wind farms contribute to the local economy.”

Google tõlge vene keelde aitab palju:
«Это подход кувалдой, который все или ничего», - говорит отставной генерал-лейтенант морской пехоты Джон Кастеллоу. «Это не подход».
Фактически, исследование, проведенное по заказу Пентагона в 2018 году исследователями из Массачусетского технологического института, показало, что 104 турбины на ветровой электростанции Амазонки в Северной Каролине не мешают местному военно-морскому радиолокационному объекту, несмотря на заявления законодателей штата. «Наибольшую угрозу жизнеспособности военных объектов в восточной части Северной Каролины представляют не ветряные электростанции, а вторжение домов и домов в тренировочную зону», - говорит Кастеллав.

«Наша национальная безопасность основана не только на этих военных объектах, но и на нашей способности быть экономически сильной», - сказал Кастеллав. «Ветряные электростанции способствуют развитию местной экономики».

Ja ma ei saa loo alguse vingumisest aru, mida paganat nail on vaja nii madalal lennata, kus veskid on? Kujutagu seal siis pind kõrgemaks ja ralligu. Kui suudavad. Küll on maa külmas, küll kärss kärnas. Ime, et mäed ja künkad ei sega.
koll
Liige
Postitusi: 176
Liitunud: 02 Veebr, 2015 22:10
Asukoht: Kapa Kohila

Re: Radarid, raadioluure ja tuulepargid

Postitus Postitas koll »

Mul võeti uue Tartu trassi ehitusega ka ligi 1,5 ha "metsakultuure" maha. Pold probleemi. Lohutati, et kasvab uus, mis iseenesest õige. Tegu oli lepavõsaga. Eks ajusid saab n..a igast asendist, kui vaja. Lennuamet ka mediteerib jätkuvalt, et punased tuled ilma elektrita põlema saaks. Mis ka iseenesest on õige, ainult vaja leiutada, kuidas.

Seda, et plõksitakse hoonestusõiguse lepingu rikkumise teemal ja tahetakse tagasi võtta, jutustati juba mitu kuud tagasi. Kamin võib seda tahta, kuid lepingu sõlmis Kekskonnaministeerium ja tuginedes VV korraldusele. Lepingu oluline osa on iga kuu hoonestusõiguse tasu maksta, minuteada seda kogu aeg tehakse. Ma ei tea, kes siinsest foorumist maksaks rendile võetud asja eest tasu, kuid rendileandja seda samas kasutada keelaks. Nii see hetkel praegu on. Asja tagasilangemise puhul tuleks vb olla küll S-idel oma saavutused ära koristada, kuidas samas lõppeks ka rahavoog hõ eest. Ja siis tuleb EE, hõ eest vb olla sentigi ei maksa, kuna Kamin on objekti kompromiteerinud, keegi ei taha ja paneb oma asjad püsti. Kooskõlasatused vormistatakse Isamaa peakorteris.
Oidsalu hakkab kiitma, kui progressiivsed jalgpalliväljakud on ja kui toredad uued innovaatlised lahendused leiutati, et enam ei häiri.
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Radarid, raadioluure ja tuulepargid

Postitus Postitas Avatar »

koll kirjutas:Kooskõlasatused vormistatakse Isamaa peakorteris. Oidsalu hakkab kiitma...
Noh, kui evida kindlat veendumust, et kõik väited Tuulikute segavast mõjust on luul, siis võib tõesti spekuleerida, et Sõnajalad prognoosisid poliitilisi arenguid valesti ja määrisid vale parteid...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist