Radarid, raadioluure ja tuulepargid

[koll]

Teie loogika järgi peaks liiklustrahvi saanud juhi liiklusest ka eemaldama. Tõin selle näite just selleks, et juhi eemldamiseks on lisareglement, mis on seaduses. Kui sellist reglementi ehitusasjas pole, ei ole vaja näksida. Ja pealegi see jutt (alused, isikuomadused) pole üldse teema. Äkki herr Kriku teeb korda?

[Kriku]

Teie loogika järgi peaks liiklustrahvi saanud juhi liiklusest ka eemaldama. Tõin selle näite just selleks, et juhi eemldamiseks on lisareglement, mis on seaduses. Kui sellist reglementi ehitusasjas pole, ei ole vaja näksida.

Jah, reglemendi järgi määratigi ehituskeeld.

Teie analoogia on ekslik. Küsimus on fakti tuvastamises. Kui avalikest allikatest on näha, et keegi kimab 200 km/h ja see isik esitab kohtusse ekspertiisi, mille kohaselt kimas ta 90 km/h, siis see ei tähenda, et avalikes allikates nähtuva üle ei võiks foorumis arutada.

Ja pealegi see jutt (alused, isikuomadused) pole üldse teema. Äkki herr Kriku teeb korda?

Jah, edaspidi ärge palun arutlege oma oponentide motiivide üle.

[Avatar]

Teie loogika järgi

Kas te saite aru miks ma ütlesin eile seda?
Seda et Sõnajalad on suslikud ütlen ma kui täiesti oma isikliku arvamust. Ja ma tuginen selles hetkel peamiselt intuitsioonile. Näe mul on selleks vabadus samavõrd nagu kf kollil fantaseerida riiklikust korruptsioonist. Intuitsioon aga tugineb nopetele sellest, mida siinse teemaga seoses olen lugenud. Näiteks see, kuidas udutati materiali ladustamise versus ehitamisega.
Te ei ole andnud mulle seni ühtegi argumenteeritud põhjust eelnevat ümber hinnata.

[koll]

Ma ei hakka lugupeetud modega vaidlema. Kui herr Kriku arvab, et nii on, siis las olla, . Mainin vaid, et ehituskeeld anti kohtuvaidluses esialgse õiguskaitsena, mitte hunnikute ehitamise lisakaristusena. kas saate vahest aru? Minugipärast võib võtta nüüd tõestatud eelduseks, et S-d on suslikud. Kuid mida see juurde annab? Millises seaduses on kirjas, et suslik ei tohi ehitada?

Pakun välja, et saaks kinnituse või lükataks ümber küsimus, mille ma siia draftina tegin:
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 36#p586836

[Kriku]

Mainin vaid, et ehituskeeld anti kohtuvaidluses esialgse õiguskaitsena, mitte hunnikute ehitamise lisakaristusena. kas saate vahest aru?

Jah, sellist lisakaristust nagu ehituskeeld Eesti õigussüsteemis ei eksisteeri, nii et ka seetõttu on teie analoogia ekslik.

[Avatar]

Pakun välja, et saaks kinnituse või lükataks ümber küsimus

Võtan millalgi mõelda. Kui keegi ette ei jõua. Küsimus oli siis tiivikute pindala arvutus? Aga ainult koos QuinetiQu poolt koostatud raporti väitega, mille kohaselt on tuulepargi rootorite pindalast tulenev maksimaalne füüsiline varjumine Eleoni tuulikutel 0,25% ehk kuus korda parem kui oleks olnud Vestase tuulikutel Ehk siis küsimusega - mis pagana asi on Eleonil 0.25% ja 6x parem, kui Vestasel?

[koll]

Ei oska öelda, ma pole raportit näinud. Näita mulle raportit, siis saab jahuda.
Palun hetkel vaid kinnitust, või ümberlükkamist, kas mu draft on õige või vale.

[Avatar]

Näed tekkis auk.
Maidla vv. kooskõlastas eelprojekti Vestas V90 a` 3 MW, Rootori pindala tuleb tõenäoliselt 7 850m2. Sest tiiviku raadiust pole pole antud aga võib umbkaudu tuletada raadiuse: Tiiviku otsa kõrgus 185m - Torni kõrgus 135mm = 50m
Maidla vv. andis ehitusload Eleon 3M116 a` 3 MW, - Eleoni rootori pindala 10 563 m2.

Vahe on umbes 3000m2.
Ja tõenäoliselt siit see number tuleb. Ilmselt valikuline andmete esitamine.

Kamin kooskõlastas eelprojekti Vestas V112 a` 3 MW, millise rootori pindala on Vestase rootori pindala 9 847 m2.

Mis nüüd siis siit edasi saab jahuda? Mida see juurde annab? Millises seaduses on kirjas, et arvamusloos ei tohi andmeid valikuliselt esitada?

[Kriku]

Riigiasutuselt ootaks siiski täielikku ning täpset informatsiooni.

[koll]

See oli 1 Kamina 1 "kandvaid" argumente.
Avatar kirjutas:

Mis nüüd siis siit edasi saab jahuda? Mida see juurde annab? Millises seaduses on kirjas, et arvamusloos ei tohi andmeid valikuliselt esitada?

Ennist oli kõva moraalilugemine.

[Avatar]

Ennist oli kõva moraalilugemine.

Otse loomulikult oli. Maailm kehtivad termodünaamika seadused.

Minugipärast võib võtta nüüd tõestatud eelduseks, et S-d on suslikud. Kuid mida see juurde annab? Millises seaduses on kirjas, et suslik ei tohi ehitada?

Hüva keskendume siis nüüd tehnilisel poolele.
Mina tahaks väga aru saada, mis on:
"tuulepargi rootorite pindalast tulenev maksimaalne füüsiline varjumine Eleoni tuulikutel 0,25% ehk kuus korda parem kui oleks olnud Vestase tuulikutel" Mis sääraselt kirjeldatud pindalaline parameeter võib olla 0.25% millestki? Ja sealjuures kuni 6x erineda suhteliselt ligilähedase läbimõõduga tiivikutel.

[koll]

Keegi on kontekstist lause välja tõmmanud- tervikmaterjali nägemata on suht mõttetu selle kallal jutustada. Tihti on ekspertiiside taga lisaklausel, kui mingile lausele viidatakse, tuleb lisada ka viide terviktekstile ja samuti ei tohi ekspertiisi paljundada osadena, vaid tervikuna. Ennist juba ütlesin, hangi terviktekst. Kuid jutt tõenäoliselt on labade konstruktsioonist, materjalidest, kujust jne. Pole ka ainest, et seda väidet kahtluse alla seada.

Pistan siia viite, kus sellest juttu https://arileht.delfi.ee/news/uudised/i ... d=86180537 (mul on tasulise lugemise õigus, kui lugu täispikalt keegi ei näe, siis tuhat vabandust).

[Kriku]

Palun tsiteerida sealt asjakohaseid lõike, kui on tasuline.

[koll]

Kopeerimisvastane kaitse on peal, võtsin Prit prewiev peal koopia, palun vabandust, et korrastamata. Kui keegi pahandab, palun kas toimetada, kustutada. Kui Delfi ise peaks pahandama, siis palun mööndust, et lugu on juba suht vana, . Loomulikult palun austada ajakirjanike tööd ja lugeda lugu originaalis ka.

6/22/2019 INTERAKTIIVNE GRAAFIK | Viis kriitilist küsimust, mille üle Sõnajalad Aidu tuulepargi ehituse puhul praegu riigiga vaidlevad - ärileh…
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/i ... iigiga-vai… 1/8
Kuivõrd viimasel kuul üles kerkinud vaidluses Aidu tuulepargi ehituslubade,
kooskõlastuse ja tuulikute kõrguse puhul on erinevatel osapooltel erinev arusaam
asjast, koostas Ärileht ülevaate viiest peamistest vaidlusküsimustest, kus
Sõnajalgadel on suusad Eesti riigiasutustega totaalselt risti läinud.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet (TTJA) otsustas kaitseministeeriumi
pöördumise järel peatada 12. aprilli ettekirjutusega kahe tuuliku ehituse Aidu
tuulepargis, mis oli alguse saanud 27. märtsil. Asutus põhjendas sammu võimaliku
julgeolekuohu ja ebaseaduslike ehituslubadega.
Kuna arendajad jätkasid töid ka pärast seda, kehtestas TTJA 19. aprillist politsei
kaasabiga tuulepargis viibimise keelu, mis kestis esialgu 26. aprillini südaööni. Seda
on kaitseministeeriumi kui TTJA palvel pikendatud veel nii kauaks, kuniks "oht objektil
on kõrvaldatud".
Mis on aga peamised küsimused, mille üle arendajad riigiasutustega seal vaidlevad?
Uudised / Majandus / Juhtimine / Turundus / Krüptoraha / TRINITI õigusblogi / Ettevõtja rahatarkus / Valuuta
12.05.2019, 18:01
INTERAKTIIVNE GRAAFIK | Viis kriitilist küsimust, mille üle Sõnajalad Aidu
tuulepargi ehituse puhul praegu riigiga vaidlevad(141)
Illustratsioon: Toom Tragel
multimeedia kujundaja
Toimetas: Siiri Liiva
siiri.liiva@arileht.ee

1. küsimus: kas Aidu tuulepargi rajamiseks on arendajatel kaitseministeeriumi
kooskõlastus?
Andres ja Oleg Sõnajalg põhjendavad 2017. aasta kevadest kohtu poolt Aidu
tuulepargile kehtestatud ehituskeelu eiramist ja 27. märtsil Aidu tuulepargi ehituse
jätkamist sellega, et teevad seda kaitseministeeriumi kooskõlastuse alusel. Ka on
nende kindel seisukoht, et Aidu tuulepargile on antud mitu, täpsemalt ühtekokku neli
erinevat kooskõlastust.

Esimeseks loevad nad kaitseministeeriumi 28.05.2010 ettepanekule vastavalt
koostatud KSH koostaja Rambolli analüüsi, mis telliti Küberneetika Instituudilt ja
Cybernetica AS-ilt – kellel mõlemal on olemas riigisaladuse luba – ning kelle analüüsi
tulemused lisatid KSH-sse.
Teise kooskõlastusena toovad Sõnajalad välja 15.11.2010 kaitseministeeriumilt Kindel
Vara OÜ nimele saadetud kirja, mille allkirjastas toonane kantsler Riho Terras ning
milles kaitseministeerium seadis Aidu tuulepargi eeltingimusena kaks
leevendusmeedet: tuulikud reastatakse pargis sihtidena ning riik püüab ühildada
Kellavere radari piirivalve kaldavaatlusradaritega. Seejuures arendajad lubavad seda
omalt poolt ka rahastada.
Kuigi Sõnajalad on seda meelt, et kaitseministeerium kooskõlastas selle kirjaga Aidu
tuulepargi teemaplaneeringu, on antud kiri ka Ärilehe käsutuses ja seal on selgelt
öeldud: „Käesolev kooskõlastus hõlmab ainult tuulikute võimalikku paigutust Aidu
tuulepargis. Tegemist ei ole kooskõlastusega Aidu tuulepargi teemaplaneeringule.”
Kolmandana viitavad Sõnajalad kaitseministeeriumi 30.12.2010 kooskõlastusele, mis
anti Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringule „Olulise ruumilise mõjuga Aidu
tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukoha
valik”.
Viimase, neljanda kooskõlastusena toovad nad välja kaitseministeeriumi 03.04.2012
ehitusprojekti kooskõlastamist puudutava kirja Kindel Vara OÜ-le, mille on
allkirjastanud toonane kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe. Kirjas on
öeldud: „Kaitseministeerium kooskõlastab Aidu tuulepargi eelprojekti märkusteta.”
Kaitseministeeriumi on aga seisukohal, et Sõnajalgadel puudub täna rajatavatele
tuulikutele nende kooskõlastas. Ka on ministeerium Aidu tuulepargiga seonduvalt
andnud üksnes kaks kooskõlastust. Neist esimeseks loeb ministeerium 2010. aastast
pärinevat Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneerigu kooskõlastust.
Teiseks kooskõlastuseks loeb ministeerium 2012. aasta eelprojekti kooskõlastus.
Eelprojekt puudutas 33 tuulikuga ja 100 MW koguvõimsusega tuulepargi rajamist.
Ministeeriumi kinnitusel oli toona kavandatavate elektrituulikute suurimaks lubatud
kõrguseks olemasolevast maapinnast kuni 185 meetrit.
Samas toonitab kaitseministeerium toonitanud, et selle, neilt kooskõlastuse saanud
eelprojekti alusel ei ole kohalik omavalitsus mitte kunagi ühtegi ehitusluba välja
andnud ning õiguspärase ehitusloa olemasoluks ei piisa teemaplaneeringu
kooskõlastusest, kuigi Sõnajalad on öelnud, et piisab.
Kaitseministeeriumi kindel seisukoht on, et 2015. aastal väljastatud ehituslubadele,
kus projekti raames oli muutunud tuuliku tüüp (Vestase asemel Eleoni tuulikud) ning
kõrgus (185 meetri asemel 193 meetrit) neilt kooskõlastust ei küsitud. Seetõttu leiab
ministeerium, et täna Aidus püsti pandud 221 meetri kõrgustele tuulikutele ei ole ta
kunagi kooskõlastust andnud.

2. küsimus: kas ehitusload, mille alusel tuulikute ehitusega 27. märtsil edasi mindi,
kehtivad?
Kuivõrd Sõnajalgade ettevõttele Aidu Tuulepark OÜ 2015. aastal kohaliku valla poolt
väljastatud ehitusload on 2017. aasta kevadest olnud kohtuvaidluse tõttu peatatud,
jätkasid arendajad 27. märtsil Aidu tuulepargis tuulikute ehitust 2013. aastal nende
ettevõttele Kindel Vara OÜ (tänase nimega Eleon Green OÜ) antud ehituslubade alusel.
Nii arendajad kui ka kohalik, Lüganuse vald on seisukohal, et Sõnajalad jätkasid
ehitustegevust kehtivate ehituslubadega, põhjendades seda sellega, et kuigi
omavalitsus väljastas 2015. aastal Aidu Tuulepark OÜ-le ehitusload, ei tunnistanud ta
varasemalt Kindel Vara OÜ-le antud lubasid kehtetuks.
Ka ütlevad nii arendajad kui ka Lüganuse vallavalitsus, et ehitusload on kehtivad, kuna
ettevõtjad alustasid ehitustegevusega Aidu tuulepargis enne seda, kui kaks aastat
lubade väljastamisest täis sai. Kui sellega poleks alustatud, oleks load muutunud
automaatselt kehtetuks.
Kaitseministeerium koos TTJA-ga on aga seisukohal, et Kindel Vara OÜ-le 2013. aastal
Maidla vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusload – mille alusel hiljuti ehitust jätkati –
ei kehti. Asutused on veendunud, et kahe aasta jooksul pärast ehituslubade
väljastamist ehitustegevusega ei alustatud.
Kaitseministeerium põhjendab seda sellega, et praegu pooleli olevas kohtuvaidluses
Aidu Tuulepark OÜ-ga on arendajad ise tunnistanud, et ehitustegevusega alustati alles
2015. aasta sügisel, mitte kevadel – nagu nüüd nii Sõnajalad kui kohalik vallavalitsus
väidavad.
TTJA on märkinud, et Kindel Vara OÜ ehituslubade kehtetuks tunnistamist on ka
kohalik omavalitsus ise tõdenud oma 2015. aasta haldusaktis, millega väljastas uued
ehitusload. Ameti põhjenduste kohaselt esitasid Sõnajalad 22. ja 23.02.2015 Lüganuse
vallavalitsusele taotlused uute ehituslubade väljastamiseks. Avaldustes tõdesid nad
ise, et vanad load muutuvad kehtetuks.
26.02 andis Lüganuse vallavalitsus Kindel Vara OÜ-le uued ehitusload 33 tuuliku
püstitamiseks. Seejuures on märgitud, et olemasoleva maapinna kõrgust ei muudeta
ja laba tipukõrgus on 196,4 meetrit maapninnast. Ühtlasi on otsuse põhjenduses on
kirjas, et „Maidla Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamisest möödub 28.
veebruaril 2015 kaks aasta ning ehitamisega ei ole alustanud, mistõttu taotleb Kindel
Vara OÜ uusi ehituslubasid...”.
03.03 tegi Lüganuse vald uue korralduse, kus luges Kindel Vara OÜ-le antud ehitusload
väljastatuks Aidu Tuulepark OÜ-le, ettevõttele, mis loodi Kindel Vara OÜ-st eraldamise
teel. 06.03.2015 tegi kohalik omavalitsus ka ehitisregistrisse aranduskande, kus
märkis, et „ehitusluba on kaotanud kehtivuse”.
TTJA sõnul väidab arendaja koos Lüganuse vallaga nüüd, et 2013. aasta ehitusluba
siiski kehtib, kuna kolm aastat hiljem ehk 18.05.2018 jõudis registrisse paranduskanne
põhjendusega „ehitusluba on tähtajatu”. Kande juurde on lisatud ehitise geodeetilise
mahamärkimise akt (25.02.2015), ehitamise alustamise teatis (21.02.2015) ja
eitustööde päevik (25.02.2015).
Küll aga on see TTJA sõnul selgelt vastuolus enne seda Sõnajalgade endi poolt
väidetuga, kus nad kohtuvaidlustes on tunnistanud, et Aidu tuuleparki asuti reaalselt
ehitama 2015. aasta sügisest, kui nad said lõpuks Aidu tuulepargi ala
hoonestusõiguse.
Lüganuse valla ehitusnõunik Enno Saarmets selgitas eelmisel nädalal Eesti
Päevalehele vastuolu sellega, et „tegemist on arusaamatusega”, kus kohalik
omavalitsus ei kontrollinud uusi ehituslubasid välja andes, kas tegevusega oli
alustatud või mitte. Tema sõnul ei jõudnud üks e-kiri õigel ajal Lüganuse vallani.
Seda aga, et see e-kiri neile ei jõudnud, tõid välja Sõnajalad ise möödunud aasta
veebruari alguses tehtud pöördumises Lüganuse vallavalitsuse poole, kus nad ütlevad,
et Kindel Vara OÜ alustas ehitamist 25.02.2015. Väite tõestuseks esitasid arendajad
väljatrüki Kindel Vara OÜ 21.02.2015 e-kirjast aadressile ants.kangro@luganuse.ee.
Selles kirjas öeldi, et 30 tuuliku ehitamisega alustatakse 25.02.2015 ning manuses olid
lisatud ka vastavad ehitamise alustamise teatised. Kiri ei jõudnud Sõnajalgade väitel
õigel ajal kohale aga seetõttu, et Lüganuse valla domeen on hoopis lyganuse.ee
lõpuga. Enne 07.02 neid dokumente nad aga Lüganuse vallale ei esitanud.

3. küsimus: kas Aidu tuulepargis täna püsti pandud tuulikud ületavad
kaitseministeeriumi poolt lubatud kõrgust?
Arendajad on seisukohal, et sellega, et täna Aidu tuulepargi püsti pandud tuulikud
küündivad 221 meetrini, ei ole nad rikkunud ei neile väljastatud ehituslube ega ka
kooskõlastusi, kuna ühegi seni kaitseministeeriumi poolt antud kooskõlastuses pole
tuulikute kõrgusele piiranguid seatud.
Oleg Sõnajala sõnul on kaitseministeeriumi väide, nagu nad oleks ehitanud tuulikud
lubatust kõrgemad, täielik demagoogia. „Esiteks, me ei ole ehitanud tuulikud suuremad
– me oleme ehitanud täpselt vastavalt ehitusprojektile ja planeeringule,” märkis ta.
Sõnajala sõnul oli planeeringus toodud küll välja ühe tuulikutüübi ehk Vestas 90
parameetrid (võimsus 3MW, torn 135 meetrit, tipukõrgus 185 meetrit), kuid selle kõrval
lubab planeering ka teist tüüpi, erinevate parameetritega tuulikuid. „Kaitseministeerium
pole Aidu tuulepargile ühtegi korda seadnud kõrguse piirangut,” rõhutas arendaja.
Ta toob võrdluseks kõrvale Vaivara tuulepargi – mille arendamisega nad samuti
seotud on –, kus kaitseministeerium on küll seadnud oma kooskõlastusega kõrguse
piiranguga. „Seal on täpselt määratletud, millisest punktist kui kõrge tohib olla tuulik,”
märkis Sõnajalg.
Arendaja on seisukohal, et tuulikute kõrguse jutt on tagant järele kaitseministeeriumi
retoorikasse sisse toodud. „See ei ole kunagi olnud kaitseministeeriumi kooskõlastuse
tingimus, mistõttu see ongi olnud planeeringu ja ehitusloa põhine. Me oleme täpselt
ehitanud vastavalt ehitusloale,” rõhutas Sõnajalg.
Kaitseministeerium on aga seisukohal, et Aidus on ilma nende kooskõlastuseta
alustatud ehitust märksa suuremate tuulikute püstitamiseks, kui algselt jutt käis.
„Aidusse püstitatud Eleoni tuulikute puhul on tegemist pretsedenditult kõrgeimate
tuulikutega Eestis. Teised selle piirkonna tuulikud on kuni 70 meetrit madalamad,”
ütleb ministeerium.
Asutus märgib seejuures, et tuulikute puhul on oluliseks teguriks mitte ainult labade
pikkus ja torni kõrgus, vaid ka labade tööala – mis on nende arvutustega järgi Eleoni
tuuliku puhul üle kolme tuhande ruutmeetri võrra suurem kui Vestase tuulikul –, ja see
on oluline vahe. Nimelt on Eleoni tuulikute labad lisaks algselt plaanitule ka 2 meetrit
pikemad ehk 56 meetri asemel 58 meetrit pikad.
Kaitseministeerium rõhutab, et 2012. aastal kooskõlastatud eelprojekti alusel – mis on
ainus kaitseministeeriumi kooskõlastatud ehitusprojekt – oli ära toodud ehitise kõrgus
maapinnas, mis oli kokku 185 meetrit. Seal oli ühtlasi märgitud, et torni kõrgus on 135
meetrit ning rootori laba tipu ulatus on kuni 185 meetrit.
Ka toonitab ministeerium, et selle kooskõlastatud eelprojekti alusel ei ole kohalik
omavalitsus mitte kunagi ühtegi ehitusluba välja andnud. „Õiguspärase ehitusloa
olemasoluks ei piisa teemaplaneeringu kooskõlastamisest,” põhjendab asutus.
Sõnajalgade sõnul ei pea aga kaitseministeeriumi väide selles osas, et nende tuulikud
on 70 meetrit kõrgemad teistest lähedusse paigutatud tuulikutest kõrgemad, paika.
„Tuulepargi lähedal asuva Viru-Nigula tuulepargis asuvad WinWind tuulikte kõrgus
koos vundamendiga on 160 meetrit, seega Eleoni tuulikud on ainult 35 meetrit ViruNigula tuulikutest kõrgemad,” ütlevad nad. Küll aga pole selle arvutuse puhul
arvestatud killistikukuhjatist ja taldmikku, mis on kokku 24 meetrit.

4. küsimus: kas Aidus püsti pandud Eleoni tuulikud on ohuks Eesti kaitseväe
luuresüsteemide tööle?
Arendajad ja riik ei ole ühisel seisukohal ka selles osas, kas ja kui suur mõju on
plaanitust kõrgematel ja suuremate labadega tuulikutel luuresüsteemidele, täpsemalt
raadioluuresüsteemidele ja õhuseireradaritele – ning kas Aidu tuulikud on sellest
lähtuvalt ohuks Eesti riigi julgeoleku tagamisele või mitte.
Sõnajalgade seisukoht on, et Eleoni lahendusel on kokkuvõttes oluliselt vähem mõju,
kui oleks olnud algselt plaanitud Vestase tuulikutel.
Seejuures viitavad nad QuinetiQu poolt koostatud raportile, mille kohaselt on tuulepargi
rootorite pindalast tulenev maksimaalne füüsiline varjumine Eleoni tuulikutel 0,25% ehk
kuus korda parem kui oleks olnud Vestase tuulikutel. Teiste häiringute vahe on nende
sõnul minimaalne.
Ministeeriumi seisukoht on aga, et sama analüüs ütles ka, et teatud olulistes
aspektides on Eleoni tuulikute mõjud suuremad. „Suuremate tuulikute tekitatav
elektromagnetilise müra tase on suurem,” toob ministeerium välja. Ka ulatub tuulikute
suurusest tulenevalt ulatub mõju ka kõrgemale. „Nendes aspektides on juba 30 Eleoni
mõju suurem, kui oleks olnud varasemalt planeeritud Vestase oma,” on
kaitseministeerium veendunud.
Ühtlasi on kaitseministeerium öelnud, et plaanitust kõrgemad ja pikemate labade
tuulikud tekitavad vahetu ohuolukorra, kuna Aidu tuulikud jäävad Kellavere radari
otsenähtavusalasse.
Kuigi ministeerium pole tahtnud avalikkuses väga detailidesse laskuda selles osas,
mismoodi täpselt antud tuulikute püstitamine riigi julgeolekut ohustab, leiab
detailsemaid selgitusi selles osas Tallinna halduskohtu 03.05.2019 kohtumäärusest,
millega kohus võttis menetlusse Sõnajalgade taotluse TTJA ettekirjutuse
tühistamiseks.
Nimelt toob seal TTJA kaitseministeeriumi andmetele tuginedes välja, et Aidu
tuulepargi püstitamine vähendab radari ja raadiosüsteemide töövõimet ning seda
kinnitab 13 dokumenti, mille salastuse tase on kas „NATO piiratud”, „NATO
kondentsiaalne”, „piiratud”, „kondentsiaalne” või „salajane”. Salajaseks kuulutatud
dokumente on nende hulgas üle poole.
„Töövõime vähendamine tähendab elutähtsa süsteemi – eelhoiatussüsteemi –
kahjustumist, mis omakorda tekitab reaalse ohu Eesti Vabariigi julgeolekule, samuti
NATO välispiiri julgeolekule. Seega satub ohtu Eesti Vabariigi elanikkonna turvalisus
ning ka teiste NATO liikmesriikide turvalisus,” märgib TTJA.
Ka on antud kohtumääruses detailsemalt välja toodud tuulikute mõju
radarissüsteemidele. Seejuures viidatakse viiele mõjutusele: müra tuulepargi
piirkonnas, augud kattealas tuulepargi vahetus läheduses, sihtmärkide avastamise
tõenäosuse vähenemine tuulepargi suunal, valede sihtmärkide teke ja sihtmärgi vale
asukoht.
Antud kohtuasjas otsustas kohus kaasata asja arutamisse ka kaitseministeerium ja
olenevalt kaitseministeeriumilt saadavast infost võib kohtuasja ka riigisaladuse kaitse
eesmärgil kinniseks kuulutada.

5. küsimus: kui palju vaeva on näinud Eesti riik, et leida rakendada
kompensatsioonimeetmeid, mis võimaldaks tuulikute mõju raadioluure- ja
õhuseiresüsteemidele vähendada?
Kui Sõnajalad räägivad sellest, et neil on täna Aidu tuulepargi rajamiseks kooskõlastus
olemas, viitavad nad muuhulgas 2010. aasta kaitseministeeriumi kirjale, kus neil kästi
reastada tuulikud üksteise järel sihtidena ritta ning panustada rahaliselt ka Kellavere
radari ja piirivalveradari ühildamisse, mis peaks kompenseerima tuulikute põhjustatud
augud ja häiringud radari pildis.
Viimase osas on kaitseminister Jüri Luik 2017. aasta lõpus tunnistanud, et kuigi
tuulikute negatiivse mõju kõrvaldamist Kellavere radarile loodeti saavutada
õhuseireradarite süsteemi ühildamisega piirivalve radarite süsteemi, ei ole see aga
võimalik, sest kaldavaatlusradari töö kriteeriumid ei vasta õhuväe ja NATO seatud
tingimustele.
Sellest tingitult on Sõnajalad seisukohal, et sellega on riik jätnud endale võetud
kohustuse täitmata. "Selle põhileevendusmeetme, millest oli juttu terve planeeringu- ja
kooskõlastamisprotsessi jooksul, on riik jätnud tegemata – ja nüüd süüdistab meid
kõrgemate tuulikute ehitamises. Nii lihtne see ongi," rääkis Oleg Sõnajalg.
Kaitseministeerium on aga seisukohal, et antud asi ei ole praeguses vaidluses üldse
tähtis, kuna arendajad on pannud suuremad ja võimsamad tuulikud, mistõttu on Eleoni
tuulikute mõju 30% suurem. „2010. aasta teemaplaneeringus toodud tuulikud olid
veelgi väiksema labade tööpindalaga ja madalamad Vestas V90, mis on 1,7 korda
väiksema pindalaga, kui praegu rajatavad tuulikud. See on väga suur erinevus,” märkis
Susan Lilleväli kaitseministeeriumi strateegilise osakonna osakonnast.
Nii suurte erinevuste tõttu vajavadki kompensatsioonimeetmed uuesti ulatuslikumat
hinnangut uute tuulikute suuremate parameetrite kohaselt. Sellest võimalusest jättis
kohalik omavalitsus tuulepargi parameetreid hiljem ehitusluba väljastades oluliselt
muutes kaitseministeeriumi ilma,” sõnas Lilleväli.
Tema sõnul on käesoleva vaidluse sisu, et arendaja on rajamas lubatust märksa
suuremaid tuulikuid, millel on märksa suurem mõju nii õhuseiresüsteemidele kui
raadioluuresüsteemile. Politsei- ja piirivalveameti kaldavaatlusradareid ei kompenseeri
piisavalt neid suuri mõjusid.
Ka on kaitseministeerium seisukohal, et on tegelenud kompensatsiooni- ja
leevendusmeetmete otsimisega juba 2016. aastast saadik, kui kaitseministeerium ja
majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lõid tuuleparkide arendamise töörühma,
kuhu on olnud kaasatud erinevad arendajad, sealhulgas Andres ja Oleg Sõnajalg.
Töörühm on tänaseks ka oma järeldused ja ettepanekud teinud, esitlenud neid
vabariigi valitsusele, kuid kuna nende meetmetega kaasneb lisakulu, siis nende
investeeringute tegemiseks ei ole kaitseministeeriumi sõnul riigieelarves raha. Samas
Sõnajalad ütlevad, et tänaseks on Eestil kogunenud CO2 kvoodirahast 10 miljonit vaba
raha, mida saaks nende investeeringute tegemisse suunata.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Timo Tatari
sõnul on ühe võimaliku rahastusallikana tõepoolest kaalutud CO2 müügist saadud
raha. „Tänane plaan on, et selle aasta augustiks saab kaitseministeerium valmis
analüüsi, millega saame teada erinevate Eesti piirkondade kohta lahendused, mis
leevendavad riigikaitselisi piiranguid,” rääkis Tatar.
See peaks võimaldama teada saada ka meetme maksumuse, leevenduse ulatuse ning
realiseerimise aja. „Teatavasti on piiranguid mitte üksnes Kirde-Eestis vaid, ka Läänening Põhja-Eestis. Kui oleme Kaitseministeeriumilt saanud info, saame septembris viia
võimalikud alternatiivid koos rahastusmudeliga valitsusse,” sõnas MKM-i asekantsler.

[Avatar]

Keegi on kontekstist lause välja tõmmanud- tervikmaterjali nägemata on suht mõttetu selle kallal jutustada. Tihti on ekspertiiside taga lisaklausel, kui mingile lausele viidatakse, tuleb lisada ka viide terviktekstile ja samuti ei tohi ekspertiisi paljundada osadena, vaid tervikuna. Ennist juba ütlesin, hangi terviktekst. Kuid jutt tõenäoliselt on labade konstruktsioonist, materjalidest, kujust jne. Pole ka ainest, et seda väidet kahtluse alla seada.

On täpselt sama palju, kui sinul. Kas on vaja teha nimekiri kõigist nendest alusetutest ja aineseta kahtlustest, mida sa Eesti Riigi ja Kamina suhtes siin teemas oled tõstnud?

Pistan siia viite, kus sellest juttu https://arileht.delfi.ee/news/uudised/i ... d=86180537 (mul on tasulise lugemise õigus, kui lugu täispikalt keegi ei näe, siis tuhat vabandust).

Tuhat vabandust - mis sa siis postitad uuesti neid minu kontekstist välja rebitud lauseid siia? Kas delfi lingil on rohkem konteksti, kui tuuleliidu omal? Ilmselt jäi vist 2 silma vahele.