koll kirjutas:Viidatud seos puudutab seda, kui meil on vaja mõlemad asjad (radari antenn ja tuuliku kõrgem tipp) peita teineteisest horisondi taha. Sama mu toodud valem, kus distantsid horisondini summeeruvad. Kuna Kellavere horisondi nähtavuse arvutasin enne ja Aidu lubatud 185 m + maapind 20 m on samas suurusjärgus, siis mõlema kauguse summa on ligi 100 km, mis pole antud teemasse ega mu valemi kriitikasse relevantne, sest Kellavere radarist 100 km kaugusele keegi neid ei pane. Lisasin skitsi, kus tuulik on kritseldatud punasega.
Valem ei ole võetud meediast, vaid Kamina määruse 16 kehtivast redaktsioonist.
Kusjuures KaMina määruse kritiseeritud valemist ma sain kauguseks, kui sisestasin Aidu tuuliku lubatud 205 m (185+maapinna kõrgus 20) ja Kellavere 195 m, 58,3 km. Kontrolli järgi ja ma ei saa üldse aru, kust nad selle seose on tõmmanud ja mida see tähendab, sest ei sobi selle olukorra jaoks, kus on vaja horisondi taha neid peita kui ka selle olukorra jaoks, mille ma sirgeldasin.
koll kirjutas: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/i ... d=86180537 Selle loo juures on ilus graafik: Vaata, kuidas segab Kellavere radari tööd- mida tänase foorumi aurutelu konteksti kohe kuidagi ei saa panna. Vaadata pole sealt segamise osas midagi peale illustreeritud kõrguste. Oleks sinna kujutatud ka Kellavere radar ja ümar, mitte lapik Maa, võiks ju imetleda, kui oleks adekvaatselt tehtud.
Eespool panin muudetud maapinna kõrguse, ma arvutasin 20 m-ga, tegelikult on 50-60 m .Selle kõrguse juures ei tohiks Aidusse korrusmaja ka lubada.
Ma kahjuks ei pääse sellele artiklile juurde ja ei näe seda interaktiivset graafikut
Gideonic kirjutas:koll kirjutas:Kui meil on teada, et Aidu tuulikud on Kellaverest ca 40 km kaugusel ja horisont 50 km kaugusel, siis maksimaalne tuuliku kõrgus võiks olla ca 1/5 Kellavere radari kõrgusest ehk 39 m, kui on vaja absoluutset otsenähtavust. That is the point. Ja selles olukorras on isegi parem, kui saab selles sektoris juba labade alt radariga puhtalt läbi näha.
Tõepoolest, selles osas õigus - kuna need tuulikud on üle 50km lähemal kui oleks vajalik et üldse rääkida radarihorisondi taha peitmisest, siis ei ole tõesti suurt vahet kas tegu on 185m või 220m kõrguste tuulikutega.
Mõlemad saavad selles punktis hindeks "F" - jäädes maksimaalsel määral radarile ette
Seega tuleks arutluses edasi liikuda selle juurde: kui palju see ettejäämine radarit segab?
Eelmainitud artikli 9. lk ja edasi on selgelt välja toodud, et ka säärased tuulikud võivad väga vabalt oluliselt halvendada (ükskõik milliste) radarite tuvastusvõimet, või selle x osade sihtmärkide vastu üldse ära nullida.....
Avatar kirjutas: Aidu tuulikute taldmike piirkonnas on maapind merest ca 50m kõrgusel. Kellavere juures on maapind mingi 155m merest. Radar hakkab vist mingi 163m kõrguselt. Minu meelest selliselt Pütaagorosega arvutust kasutades peaks kõrguse pigem merepinnast ehitistele lubama...
Kellavere radar on künka otsas, mille maapinna kõrgus on ca 161m.
Radar ise +12,5m (kupli tipp, radari töökõrgus ilmselt veidi madalamal)
Aidus kõigub maapinna kõrgus kehtestatud kõrgussüsteemis valdavalt 50-60m vahel.
Tuulik 1 juures on nt. maapinna kõrgus 46,5m, Tuulik 3 juures 60,5m.... seega me saame teha kiirelt lihtsamaid keskmisi arvutusi komakohta koinimata.
* Mina isiklikult ei saa üldse aru mõistest "kõrgeim lubatud kõrgus ümbritsevast maapinnast", sest iga tuuliku puhul on see "ümbritsev maapind" Aidus keskmiselt ca ±10 meetrit (jätame äärmused välja). See saab erandkorras kõne all olla üksnes mingi ühe konkreetse tuuliku puhul, kui null kõrgus on arvestatud geoalusel toodud suhteliselt tasase pinna suhtes. Vastav märkus nullkõrguse arvestusaluste kohta peab siis olema projektjoonistel või seletuskirjas. Muul juhul peaks olema kõik kõrgused antud kehtestatud kõrgusmudeli absoluutsest null punktist või sellest tuletatavad-arvutatavad. Siis on need erinevate objektide puhul võrreldavad ja üheselt selged ning arusaadavad.
Kui maapind Kellavere ja Aidu vahel oleks ühetasane ning ideaalne sfäär, mille kumeruse määrab maakera raadius, siis oleks maakera kumerusest tingitud "silmapiiri kaugus" Kellavere radari tipust ca 12,6 km ehk kusagil Rasivere juures. See tähendab, et ideaalse sfääri ja ühesuguse absoluutkõrguse puhul saaks Aidusse ehitada "maapinna kumeruse taha jääva" tuuliku max 65-66m kõrguse. Siis oleks 65-66m kõrguse tuuliku puhul sellest omakorda "silmapiiri kaugus" ca 28,5 km ja see jääks veel nibin-nabin Kellavere radarist vaadelduna n.ö. "maakera kumeruse taha"... aga seda kõike
ainult maakera raadiusest arvutatud ideaalsfääri ja ühesuguste maapinna absoluutkõrguste tingimustes.
Eelprojektis lubatud tuulikute kõrguse 185m puhul "ümbritsevast maapinnast" (mis on sama absoluutkõrgusega kui Kellavere radarit "ümbritsev maapind") oleks maakera kumerusest tingitud "silmapiiri kaugus" Aidu tuuliku nr.1 kõige kõrgemast punktist (tiiviku tipp siis) ca 64,0 km.
Kellavere radari ja Aidu tuulik nr.1 kaugus tegelikkuses on aga 41,5km (tuulikuni nr. 19, mis peaks olema kõige kaugemal Kellaverest on 46,5km). Seega isegi, kui me ei arvesta, et Kellavere ja Aidu vahel ei ole tegelikult ideaalset maakera kumerusest tingitud sfääri (seal on asi ideaalsfäärist väga kaugel, sest maapind langeb pidevalt Aidu suunas ca 2,3m iga kilomeetri kohta ja absoluutkõrguste vahe Kellavere ning Aidu vahel on ca 100m, ning maakera kumerusest tingitud mõjusid niisama lihtsalt seal üldse arvestada ei saa), siis 185m tuuliku tiivalaba kõrgeimas punktis olekul jääks "üle maakera kumeruse" Kellavere radari otsast vaadatuna välja paistma ikkagi ca 119-120m.
Tegelikult peaks sisse tooma ja vaatlema veel seda, kui kõrgelt miinimumis on võimalik, et lennuk radari tööpiirkonda "sisse võib lennata". Ilmselgelt ei saa ta tulla mööda maad, vaid peab arvestama mingi maapind + h kõrgusega, mis peab siis olema radari poolt nähtav, elik tuulik võib teatud juhtudel olla ka üle "silmapiiri" teatud hulk meetreid enne, kui ta jääb "sisse lendava" lennuvahendi ja radari vahele. Selleks tuleks vaadelda eraldi nii radari tööpiirkonna ääreala absoluutkõrguseid ja teoreetilisi minimaalseid lennukõrguseid, kui ka vähemalt riigipiiri + (territoriaalvete piirini?) neid absoluutkõrguseid ja teoreetilisi minimaalseid lennukõrguseid. Kriitilised on IMHO just need alad, kus lennuvahendi teoreetiline minimaalne lennukõrgus
kattub tuuliku "üle silmapiiri" kõrgumisega.
*
Lihtne valem "silmapiiri" kauguse arvutamiseks on L= 113√h , kus L on kaugus silmapiirini ja h on vaatleja kõrgus maapinnast.
Number 113 (täpsemalt 112,872) tuleneb maakera raadiusest valemiga √2R, kus R on maakera raadius 6370km
Täpne valem seega oleks L= √2Rh