www.militaar.net

Esialgse plaani kohaselt saavad vajalikud investeeringud tehtud 2024. aasta jooksul.

Kaks radarit - ligi 100 miljonit eurot

Postimees kirjutas oktoobris, et valitsus kaalus kahe lisaradari ostmist, kuna praegu takistaksid tuulikud mitmes paigas radarite tööd ja seega on mitmele arendusele pidurit tõmmatud. Tuuleettevõtjad on probleemile aastaid lahendust nõudnud. Näiteks käib samal põhjusel vaidlus vendade Andres ja Oleg Sõnajal Aidu tuulepargi üle.

«Ei ole turul olemas radarikindlat tuuletehnoloogiat ega tuulikukindlat radarit,» märkis kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu toona riigikogus avalikul koosolekul. Oidsalu sõnul oli arutelu all kahe uue radari ostmine ning üks radar koos selle juurde käiva taristu- ja sidelahendustega maksab umbes 30 miljonit eurot. Radari elutsükkel on 25 aastat, mistõttu tuleb arvestada ka käituskulusid. «Lisaks on radarite puhul elutsükli keskel nõutav mid-life upgrade, mis maksab tänastes hindades 12 miljonit eurot,» lisas Oidsalu. Koos käituskuludega lisab see radari hinnalipikule veel 22 miljonit eurot. Niisiis läheb üks radar kogu selle elutsüklit arvestades maksma umbes 52 miljonit eurot.

Radariprobleemi lahenedes avaneksid tuuleparkide rajajatele mitmed siiani suletud piirkonnad: Ida-Virumaa, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti. See tähendab põhimõtteliselt kogu Eesti rannikuala.

Kriku kirjutas:

Esialgse plaani kohaselt saavad vajalikud investeeringud tehtud 2024. aasta jooksul.

Kaks radarit - ligi 100 miljonit eurot

Kust raha tuleb, selle kohta pole midagi öeldud.

Kust raha tuleb, selle kohta pole midagi öeldud.

Kabinetiinstungi otsuses seisab, et investeeringuks vajalikud vahendid (kuni 37 miljoni euro ulatuses) nähakse ette lubatud heitkoguste ühikute müügist laekuvatest vahenditest. Selle investeeringu rahastamiseks ei kasutata riigikaitselisi vahendeid.

Ainult et mulle tundub, et siin on siiski ühest radarist juttu?

Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri Meelis Oidsalu sõnul lahendab uus, 37 miljonit eurot maksev radar probleemi Jõhvi-Iisaku mõttelise jooneni. «Sealt ida poole jäävad raadioluure tõttu piirangud peale. Lääne poole saab siis teatud maani rohkem arendada kui praegu,» ütles ta.

Kaitseministeeriumil pole küll piirangutest vabaneva ala täpset kaarti, kuid ala umbkaudseteks nurkadeks on Käsmu, Pandivere, Kauksi ja Toila ning meri. «Kirde-Eesti lisaradariga avaneva ala suurus, milles saab kaitseministeeriumi piiranguteta tuuleparke rajada, on umbes 3100 ruutkilomeetrit,» ütles kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang. Maa-alale, mis on suurem kui Saaremaa, jääb mitu vaidlust tekitanud tuulearendust, millest Varja, Aidu ja Purtse tuulepark võivad kompensatsiooniradari tööle hakkamisel kaitseministeeriumi piirangutest vabaneda.

Kui uute radarite ostmise arutelu valitsusse jõudis, plaaniti kahte radarit: ühte Ida- ja teist Lääne-Eestisse. Kuna viimane jääb esialgu ostmata, jäävad kõrguspiirangud Lääne-Eestis püsima. «Ei ole olemas radaripoodi, kus riiulil ootab kümme radarit, sina võtad sealt kaks. Tootmisjärjekord on selline, et ei saa kõike korraga kätte,» ütles Oidsalu paar nädalat tagasi.

Pärnits: maailma püsimine on julgeolekust tähtsam

Peamiselt kinnisvaraarendusega tuntud Mainor ASi tütarfirma Vaivara Wind arendab tuuleparki Narva külje all. Mainori nõukogu esimehe Guido Pärnitsa sõnul on Ida-Virumaa Eestis üks parimaid kohti tuuleenergia arendamiseks ning Eesti julgeoleku ja maailma kestmajäämise kaalukausile panek pole tema sõnul mõistlik.

«Oht meie idanaabri poolt on niivõrd teoreetiline. Selle üle võivad suured poisid ju suuri nõupidamisi pidada, aga maailm pole selline nagu 50 aastat tagasi, kui sõdu peeti mingi piirkonna vallutamiseks. Küll on majandussõjad, see on teine teema, aga ma arvan, et need ajad on möödas,» ütles ta.

Pärnitsa sõnul on tal väga hea meel, et Sõnajalad Aidu tuulepargisõja võitsid, sest tema hinnangul teevad nad õiget asja.

Ta möönab, et kuna Mainori põhiäri pole energeetika, siis pole nad Sõnajalgadega võrreldes oma Vaivara parki ehk nii agressiivselt arendanud. «Eks punaseid tsoone on igal pool, aga nii, et kirvega lüüakse ja suured territooriumid välistatakse, kus võiks maailmasäästvat energeetikat arendada, see on väga vale.»

Murrang tuli 7. novembril, kui valitsus otsustas, et 2024. aastaks ostetakse kaitseväele CO2 kvoodiraha eest Ida- Virumaale lisaradar. Kuigi asja oli aastaid kaalutud, «tõid radari ära» majandusminister Aasa alluvad, kes hakkasid rääkima, et Eesti ei saavuta ilma tuuleparkideta kliimaeesmärke. Sõnajalad sattusid sellega vihma käest räästa alla. Nende ülemõõdulised tuulikud võivad dokumentide kordaajamisel alles jääda, ent tööle saab nad panna alles viie aasta pärast, kui radar kohal. See ei klapi aga Sõnajalgade plaanidega, sest kaks tuulikut tahetakse kohe raha teenima panna. Kuna riik on sellele vastu, taotlevad nad esmajärgus luba kruvida kahele tuulikule tiivikud ja lukustada need radaripildi kaitseks Y-asendisse, et sealt olude paranedes edasi minna. Sel nädalal on oodata otsust, millega kaitsevägi ja TTJA keelduvad selleks luba andmast.

Rahandusminister Martin Helme Postimehele seoses Sõnajalgade tuulikute ja Kaitseväe radari häirimisega: «Üks riigisaladus, mida mina olen kuulnud, on see, et Kellavere radar lihtsalt ei tööta.»

nimetu kirjutas:Intervjuu käigus sai ta muuseas hakkama sellise šedöövriga:

Rahandusminister Martin Helme Postimehele seoses Sõnajalgade tuulikute ja Kaitseväe radari häirimisega: «Üks riigisaladus, mida mina olen kuulnud, on see, et Kellavere radar lihtsalt ei tööta.»

https://arvamus.postimees.ee/6841950/ka ... peab-paika