www.militaar.net

Tere, Olen lugenud Iru käikude kohta ja on tekkinud huvi neid külastada..Suvel sai käidud Irus aga ühes kohas oli koertega valve ja tekib küsimus,et kas see on üks sissepääsudest ? ja kuidas seal hetke seisuga sisse pääsud on ? palju vett ?ja millistesse on võimalik ligi pääseda ?

Loe teema läbi, leiad ka vastused.

Tekkis küsimus, kas selle kaardi peal

Fionn kirjutas:Kaart on olemas siin "Heino Gustavson, Eesti Merekindlused 1913-1940"

olev nr 8 - laskemoonaladu või selle jäänused ka praegu veel alles on? Äkki keegi oskab koordinaate pakkuda, kus ta asub/asus?

80.-il olid selle müürid Iru sillalt hästi näha (mõnikümmend m sillast allavoolu) -- kahjuks mina seal juures pole käinud.

Mäletamistmööda on seal Iru silla juures midagi luhaheinamaa moodi, ei mäleta, et seal miskeid müüre oleks. Küll aga orukalda sees on seal kindlasti miskine punker. Selline pisem ristküliku kujuline. Üks sarnane veel endise Vaprate tee (nüüd vist rahvakooli tee?) lähedal, sada mõnikümmend meetrtit enne kurvi, kuhu tuli välja Puhkekodu tee ja kus algavad eramajad. Seal tuleb Lasnamäe poolt metsast, üle tänava alla jõe äärde ujumiskohta rada. See rada käib peaaegu üle selle punkri katuse. Oli ka selline väike nii 2x5m, ukseava kalda poole, prahti täis loobitud. Küllap nad on kõik alles.

1980-ndatel oli Iru silla lähedal olev laskemoona ladu üsna maa alla kadunud, kuid siiski hästi leitav. Siis aga kaevasid mingid tundmatud tegelased selle sissekäigu lahti ja osalt ka müürid. Nüüdseks on kõik jälle mulla alla jäänud. Kuna lahtikaeavatud sissekäik paiknes järsu kallaku sees, siis ilmsesti vihmavesi ja ka ringitrampivad uudishimulikud kandsid mulla müüride vahele tagasi ja praegu on üsna vähe näha.

H. Gustavson oma raamatus "Iru" (Tallinn,1982) kirjutab siin käsitletava Iru laskemoonalao kohta järgnevat:

1917. a. Veebruarirevolutsioon pidurdas kindlustustöid. Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon tegi neile põhiliselt lõpu. Irus ei jõutudki lõpetada tunnelite viimistlemist, kõnelemata blindaažide rajamisest. Viimaste jaoks jõuti paekivisse raiuda vaid üksikud süvendid. Siiski jäid väeosad veel kasarmuisse, mis asusid tugipunkti keskpaigas. 18. veebruaril 1918. a. otsustas Nehatu valla töörahva nõukogu natsionaliseerida Iru kindluse koos inventari ja hoonetega. Kuid Saksa okupatsioonivägede tulekuni oli jäänud ainult mõni päev. Ka Irust hakkasid väeosad lahkuma. Anti korraldus laskemoonaladu õhkida. Töörahva nõukogu, kartes suuri purustusi lähedal olevas Iru külas, astus sõjaväelastega läbirääkimistesse. Viidanud nõukogu natsionaliseerimisotsusele ja leidnud äraminejate jaoks vallakassast umbes 4000 rubla, õnnestuski plahvatus ära hoida. Mundris tunnimehi tulid asendama vallamiilitsa esindajad. Kui kelder avati, nähti keset põrandat igasuguseid revolvreid ja püstoleid «hunnikus maas nagu kartulid». Oli ka püsse, granaate, suurel hulgal laskemoona. Paraku langes kõik sakslaste kätte, kes saagi kohe Tallinna vedasid. Laskemoonalaost on jõe vasakkaldal üsna silla lähedal järsaku all veel näha müüre ja ukseavasid.

Samas on tal foto selle keldri sissepääsust:

Millal foto tehtud on, ei ole öeldud.

Kas keegi teab Irus Pirita jõe kaldal (Peterburi mnt läheduses) olevatest kaitserajatistest midagi?

Seal on peeter suure merekindluse maarinde Iru positsioon.
Plaani järgi pidi tulem üks ulatuslikemaid positsioone eraldi fortidega. Reaalselt tehti valmis üsna vähe.
Tunnelite rajamisega alustati, kuid need on väga algjärgus. Läbitav on väga väike osa.
On vist ka mõned suuremad blindaazhiaugud, kaevikud jne.
Veidi on näha ka psmk kaardil:
https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA

vax kirjutas:Seal on peeter suure merekindluse maarinde Iru positsioon.
Plaani järgi pidi tulem üks ulatuslikemaid positsioone eraldi fortidega. Reaalselt tehti valmis üsna vähe.
Tunnelite rajamisega alustati, kuid need on väga algjärgus. Läbitav on väga väike osa.
On vist ka mõned suuremad blindaazhiaugud, kaevikud jne.
Veidi on näha ka psmk kaardil:
https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA

Seda mida mina mõtlen sellel kaardil ei ole. See on linnast väljuval suunal paremat kätt piki jõe kallast maanteest ülesvoolu ca 1km

1983.a. paiku jäänud Ülgaste koobaste kandis kadunuks Õhtulehe kirjasaatja Artemi Pusik ja ajakirjanik Evi Osu. Oskab keegi midagi antud sündmuse kohta lisada?https://www.ohtuleht.ee/887396/kommentaarid

Vastaja kirjutas:1983.a. paiku jäänud Ülgaste koobaste kandis kadunuks Õhtulehe kirjasaatja Artemi Pusik ja ajakirjanik Evi Osu. Oskab keegi midagi antud sündmuse kohta lisada?https://www.ohtuleht.ee/887396/kommentaarid

https://www.ohtuleht.ee/887396/eesti-om ... vakoopasse