Kavastu sild!

[retti]

Kavastu pildil on maja parve teest rohkem kui poole kaugemal.

Tegemist on küllaltki uduse pildiga et siin tee asukohta täpselt määratleda. Minuarust mingit häirivat erinevust ei ole ja tee võis mingil määral ju näiteks sillaehituse käigus nihkuda.

Kui me räägime õhku lastud sillast siis mind pigem häirib selle pildi juures see, et mingit palke ega risu sillajäänuste ümbruses ei ole. Nagu oleks keegi käsu andnud, "et koristage kõik lahtised kaikad ära ja jätke see jupp alles".
Googeldasin sõjas õhkulastud puitsildasid ja umbes selline vaatepilt oleks minuarust loogilisem:


Teine küsimus on nendes rasketes raudtalades. Kui räägitakse et purustatud silla materjal ümbruskaudsete elanike poolt minema veeti, võiks arvata et need raudtalad on tänaseni näiteks mõne ehitise vundamendiks?

1500 meetrit raudtalasid ? 150 kg meeter minimaalselt.
Aga see kommentaar mulle meeldib.Hakkab ühine arusaamine tekkima.
Pealegi - 1947 juba kindlalt veeti Peipsist Emajõge pidi palgiparvi Tartusse ja siis ei saanud 20m avaga sillast juttugi olla,oli see seal või mitte.Pilt on näide aastast 1953. Ja nii palju kui ma Emajõge tunnen on pildistamiskoht Kavastu ja Sarakuste vahel

[oliver]

Leidsin ühe sarnase silla pildi mis tunduks justkui ainult puust olema: https://de.topwar.ru/98357-belorusskie- ... 42-gg.html

[ktamm]

No siin silmaga näha, et kontsruktsioon teine.
Samas ega nende Kavastu piltide pealt ei saa ikkagi aru kas on teras või on näiteks vineeriga ülenaelutatud puitkarkass.

[devision]

Siin kohajaotus (vanad talunimed ja uued):

[Dr.Sci]

No siin silmaga näha, et kontsruktsioon teine.
Samas ega nende Kavastu piltide pealt ei saa ikkagi aru kas on teras või on näiteks vineeriga ülenaelutatud puitkarkass.

Olen mõelnud ka sellele. Arvestades mõõtmeid tundub terastalasid olevat üleliia. Ja akf Retti märkustele vastuseks - kui vaadata fotosid siis terastalasid oli eri suurustes ja erineva kaaluga, osa avaehitusest tuvastatav ka puitlahendusena. Kogumass siiski ei ole nii kolossaalne. Ning vahet pole, oli puit või teras, pärast sõda oli igatsugu ehitusmaterjal hinnas... on tegelikult tänaseni, lihtsalt niisama ei saa enam ripakil asja ära viia...

[Fucs]

Kuna ei ole piisavalt ajaloolist materjali, siis ei suuda seda hoone nurka kahjuks tuvastada.
Tegemist võib olla (ei pruugi) selle 1984a fotol paremal nähtava hoone sõjaaegsete varemetega.

Muidu sild mõlemal pildil on sama. Ja pildistatud on samuti umbestäpselt või täpselt samast kohast (vaata kaugust jõeni, vastaskaldani, silmapiiri ja seal nähtava maastiku ning metsa perspektiivi) + tundub, et ka samal ajal (vaata ilmastikku, pilvisust, varjude langemise nurka jne).
Konstruktsioonid on samad. Mõõtkava on sama. Terviklikuks panoraamvaateks on vahelt ainult üks jupp pilti puudu.

Piirkonnas olid enamus vanu ehitisi veel ~60-ndatel "vared" (разв. — развалины), seega ei pruugi seda hoonet või selle jäänuseid enam maastikul olemas olla.

*

Akf. Dr.Sci
Kas välistad absoluutselt võimaluse, et mingeid terastalasid ei kasutatud ja kogu sild oli puidust ?
Mis Sa arvad sellest vanast Norra Flisa puitsillast? See peaks olema 100% puidust.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 10#p632610

[zkaff]

Kus on risu, kus on torn?
Nagu olen aru saanud, on fotod silla jäänustest, dateerimata.
Seega, miks üldse eeldada, et pildistatud on 44 sügis? Miks mitte 45, 46 jne?
Mõis sai pihta, põles, torn varises ja aja jooksul kõik vajalik ära veetud.
Sama ka sillaga, on möödunud piisavalt aega, et jõuda ka raskeid asju liigutada, lisaks talv ja jõgi jääs ning saab ka seal korralikult asjatada.

[retti]

Kus on risu, kus on torn?
Nagu olen aru saanud, on fotod silla jäänustest, dateerimata.
Seega, miks üldse eeldada, et pildistatud on 44 sügis? Miks mitte 45, 46 jne?
Mõis sai pihta, põles, torn varises ja aja jooksul kõik vajalik ära veetud.
Sama ka sillaga, on möödunud piisavalt aega, et jõuda ka raskeid asju liigutada, lisaks talv ja jõgi jääs ning saab ka seal korralikult asjatada.

Kui mõisa korstnad jäid püsti kuidas saab jäljetult kaduda torn ? Ei saagi.
Sest selle foto mõisahoonel torni pole olnudki.

[ktamm]

Torni võisid sakslased õhkida enne lahingute algust, et venelastel vaatlemisel orienteerumist raskendada.

[oliver]

Niimoodi õhkida et seinad ja korstnajalad püsti jäävad, tornikivid aga kaovad, võimatu.

[retti]

Kuna ei ole piisavalt ajaloolist materjali, siis ei suuda seda hoone nurka kahjuks tuvastada.
Tegemist võib olla (ei pruugi) selle 1984a fotol paremal nähtava hoone sõjaaegsete varemetega.

Kavastu 1984 b.jpg

Muidu sild mõlemal pildil on sama. Ja pildistatud on samuti umbestäpselt või täpselt samast kohast (vaata kaugust jõeni, vastaskaldani, silmapiiri ja seal nähtava maastiku ning metsa perspektiivi) + tundub, et ka samal ajal (vaata ilmastikku, pilvisust, varjude langemise nurka jne).
Konstruktsioonid on samad. Mõõtkava on sama. Terviklikuks panoraamvaateks on vahelt ainult üks jupp pilti puudu.

Sild panoraam.png

Piirkonnas olid enamus vanu ehitisi veel ~60-ndatel "vared" (разв. — развалины), seega ei pruugi seda hoonet või selle jäänuseid enam maastikul olemas olla.

dateerimata Kavastu.png

*

Akf. Dr.Sci
Kas välistad absoluutselt võimaluse, et mingeid terastalasid ei kasutatud ja kogu sild oli puidust ?
Mis Sa arvad sellest vanast Norra Flisa puitsillast? See peaks olema 100% puidust.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 10#p632610

Mõõtkavaks postitusele lisan kartulimaa suuruse teispool jõge - see on ca 39x39 meetrit = 152 m2 mis oli sovhoositööliste pere norm - 150m2

[oliver]

Kui kõrge see nõlv päriselus seal Kastre poolses ääres on, näha et sild ulatub poolele nõlvale? Sild samas pidi olema kui kõrge, 10m?

[retti]

Kui kõrge see nõlv päriselus seal Kastre poolses ääres on, näha et sild ulatub poolele nõlvale? Sild samas pidi olema kui kõrge, 10m?

Et ehitada horisontaalne sild ava kõrgusega 10 meetrit oleks see pidanud olema 400 meetrit pikk.
Lühema variandi pikkust küsi palun akf Dr.Sci lt

[Dr.Sci]

See on eeldusel et kogu silladekk oli horisontaalne? Tegelikult võib vabalt lubada 4-5% tõusu ju...

[Kriku]

Nagu ülal kirjutasin: torni pihta võidi põrutada otsesihtimisega (näiteks tankikahurist), nii et see kokku varises ning ülejäänu võis lihtsalt maha põleda. Mitte kuskil pole kirjas, et ülejäänud hoone sai suurtükituld.