Kavastu sild!

[retti]

mina vana pontontshik-una, kes küll oma sillapontooni vaid kogu vene kroonu jooksul 2 korda üle aia nägi ent teooriat omajagu sai, mäletasin täpselt et pereprava võib olla ka sild.
venekeelne wikipedia kinnitas mälu.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0 ... 0%B2%D0%B0

Selges vene keeles on kirjas, et lennukite rünnak toimus ülekäigukohale (po perepravu). Sild on vene keeles "most".
Samamoodi Kavastus, Luunjas ja ka Kabinas.

Jah, endal tuli ka meelde, kuidas filmis karjuti "ogon po perepravu" ja see oli suur sild. Aga sisuliselt ei muuda see midagi, Kabina ja Luunja kohta samad kirjed.

Kuidas ja mis ajast on Emajõe veetaset monitooritud?
Õhitud sillaga pildil on ehk mingeid säilind orientiire - kivid, hooned, jms - mille järgi saab umbestäpselt määrata veetaset pildistamise hetkel ja seda andmetega võrreldes mingi ajavahemiku määrata.
Ärge lööge, pole minu valdkond, kui mööda.

Emajõe veetase meid ei aita.
Absoluutselt ebastabiised näitajad aastaaegades ja aastates.
Ainsad konkreetsed numbrid on - jõe 101 km pikkuse kohta on langust ca 3 meetrit millest 2 meetrit on langust Võrtsjärvest Tartuni (tegelikult langus algab Pedja suudmest) ja 1 meeter Tartust Peipsini. Suurim mõõdetud veetase on +373 cm (teoreetiline maksimum +380 cm) üle keskmise 0 punkti ja madalaim mõõdetud -52 cm. Emajõe voolukiirus on ca 30cm /sek ja keskmine vooluhulk
70-80 m3/sek .
mõõtmistega alustati 1867

küsimus - kas on võimalik anda hinnangut fotol oleva jõe laiusele ?
Nüüd ütlen mina - lööge või maha aga fotol olev jõgi ei ole silla kohal 85 m lai

[Kriku]

Ei ole, nõlv varjab osa jõest ära.

[Fucs]

lööge või maha aga fotol olev jõgi ei ole silla kohal 85 m lai

Kust see 85m tuleb?

Veesõidu asjatundjatele küsimus: Millise Peipsi poolt tulevatele liiklejatele mõeldud siseveekogu veeliiklust reguleeriva märgiga võiks olla tegu ja miks ta just sellises kohas seal fotol olla võiks?
Mingeid mõtteid ja ideid?

kavastu Märk.jpg (38.19 KiB) Vaadatud 1575 korda

[Fuchs]

Kui seal 1944 selline möll ja ettevalmistav suurtükituli oli, nagu saksa mundris võidelnud meeste mälestustes kirjas, siis künti seal iga meeter mitu korda üles. Ja kui venelased seal "parve/õhku lastud" silla juures üritasid üle jõe minna, siis kaldun arvama, et vastaskaldalt anti ka nende pihta korralikult tõkketuld ja kõik mis seal selle ületuskoha läheduses jõekaldal oli, sellest jäi järele heal juhul ainult auklik juust.

Kui räägime toimunud lahingust, siis oleks ka minu ettekujutus olukorrast samasugune. Aga vaadates neid sillajäänustega pilte on mind algusest peale häirinud see, et mõisahoone ja muu tagaplaanil olev on täiesti maatasa tehtud, samuti ka jõe ääres paadisilla äärne putka.
Aga silla kõrval olev maja ning silla konstruktsioonid on täiesti terved. Pole jälgegi kergemate relvade tulest tekkinud kahjustustest, kahuritabamustest rääkimata.
Mis sellest jõeäärsest majast pärast sõda üldse sai? Ühel eespool toodud 30ndate alguse fotol seda maja veel ei olnud, seega suhteliselt värske ehitis, pildistamise hetkel veidi üle 10 aasta?

[Kriku]

Jälgi kergete relvade tulest poleks sellise resolutsiooniga pildil nagunii näha.

[mart69x]

See asi hakkab juba debiilseks minema. Kui fotode järgi mõõdetakse juba jõe laiust. Varsti kirjutab mõni mees, et fotode järgi ei saa olla tegemist selle kohaga kuna talle tundub, et vee temperatuur on pildi vasakus nurgas olevas kohas liiga kõrge. Mõisa torniga on kuidas on aga vaadake puude võrasid ja kõrgusi. TÄPSELT SAMA.Kas tõesti siis oli Kavastu kandi vanainimese foto albumis sõja ajast foto millel olevad hooned ning ülejäänud taustsüsteem on 99,9% sama Kavastuga kuid pole Kavastu?? Kui siin mõni ksf väidab, et antud fotod on siin foorumis varem olnud ja kohaks polnud Kavastu siis tuleb energia suunata selle mitte Kavastu otsimiseks või osta apteekist mäluvitamiine kuna keegi teine pole neid fotosid siin foorumis varem näinud.

[Kriku]

Põhimõtteliselt nõus, fotodele esitatakse siin akf retti poolt olulisemalt kõrgemaid nõudmisi kui nende vastuväidetele.

[retti]

Veesõidu asjatundjatele küsimus: Millise Peipsi poolt tulevatele liiklejatele mõeldud siseveekogu veeliiklust reguleeriva märgiga võiks olla tegu ja miks ta just sellises kohas seal fotol olla võiks?
Mingeid mõtteid ja ideid?

Kui märgi post on triibuline - siis kas veejuhtmestik (-) või õhujuhtmestik ( II ).
kui märgi post triibuline ei ole ja ümmargune märk koosneb horisontaalsetest ribadest - siis parema kalda suurveemärk.
Minule on post triibuline ja märk ümmargune kilp.

[devision]

Ma seda ülimalt laialivalguvat ja kohati segast teemat tagant järele lugedes eriti enam ei mõista, millele nüüd üldse vaidluse fookus liikunud on? Kuhu selle 30 foorumileheküljega tegelikult jõudnud oleme (kohati tundub, et päris algusesse tagasi)? Kellel ja mis eesmärgid on? Kas kusagil on individuaalseid arenguid/avastusi/ideid, mida ka teised võiks teada või millega kaasa minna?
P.S Rettilt vastust ei oota ega soovi!

[Rändur]

Kuigi siin ei tegeleta ajaloouurimise ega -kirjutamisega, on ajaloos küsimused allikatest olulisemad. Ja allikaid tõlgendab igaüks küllalt subjektiivselt.
Mina ei näe küll väga suurt probleemi, kui silla olemasolu üle mõtiskleda nt selle osas, MILLEKS seda sakslastel seal vaja oli? See on huvitav. Iseasi, mis toonis keegi kahtlusi välja käib

Lugesin mitmeid mälestusi Kavastu piirkonnast 1944. aasta septembri alguses. Üks laskurkorpuse veteran kirjeldas pikalt-laialt sel perioodil pontoonsilla ehitamist, aga silmatorkavaid sillajäänuseid keegi ei maininud. Mis ei ole muidugi tõestus, sest nt Kääpa jõe silla puhul ühed mainisid silla purustamist sakslaste poolt, aga teised ei teinud sillast üldse juttu.

[Kriku]

Viimase 7 lk jooksul:
* akf rändur tõi teemasse uusi allikaid: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 42#p635442 ;
* akf Fucs loetles asjassepuutuvaid aerofotosid: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 42#p635442 ja sealt edasi.

Tagasihoidlikumat detailide kallal nokkimist:
* pildistatud sektor IMHO täpsemalt kui enne: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 46#p635646 ;
* akf blueanti 3D rekonstruktsioon (kahtlane, kui palju sellest kasu on, aga krdi ilus vaadata): http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 35#p635935 .

Midagi sisulist on raske lisada uusi allikaid lisamata, milleks võiks olla näiteks aerofotod.

Päris alguses tagasi on omadega akf retti, teised vast mitte.

[Fucs]

Kui seal 1944 selline möll ja ettevalmistav suurtükituli oli, nagu saksa mundris võidelnud meeste mälestustes kirjas.....

Kui räägime toimunud lahingust, siis oleks ka minu ettekujutus olukorrast samasugune. Aga vaadates neid sillajäänustega pilte on mind algusest peale häirinud see, et mõisahoone ja muu tagaplaanil olev on täiesti maatasa tehtud, samuti ka jõe ääres paadisilla äärne putka.
Aga silla kõrval olev maja ning silla konstruktsioonid on täiesti terved. Pole jälgegi kergemate relvade tulest tekkinud kahjustustest, kahuritabamustest rääkimata.

Pioneeripataljon paigutati Emajõe delta lähedusse soisele maastikule, kus rünnakuoht oli väike. Pioneeripataljoni paremal tiival seisis 1.Pataljon kpt. Veelmaa juhtimisel, sealt edasi 3.Pataljon, mille komandopunkt asus Kavastu mõisas. 3

Siit ka venelaste kõrgendatud "huvi" kavastu mõisahoone vastu.

17. septembri hommik algas venelaste ja Eesti Laskurkorpuse kahurväe võimsa tulelöögiga. Tund ja veerand kestnud tuli oli ülitihe ja väga täpne. Rügemendi kaitsepositsioonid olid praktiliselt olematuks muutunud. Väga palju oli hukkunuid, peaaegu kõik kompaniiülemad hukkusid esimese 30 minuti jooksul. Kahuritule vaibudes alustasid venelased kummipaatidel jõe forseerimist. Üksikud terveks jäänud kuulipildujapesad üritasid avaldada vastupanu. Venelasi langes loogu, kuid nende asemele ilmusid üha uued ja uued. Jõe ületanud venelased takerdusid 3.Pataljoni positsioonide ette, samas kui tagant tulijad surusid järjest peale, moodustades massi, mis oli eestlastele ideaalseks märklauaks – iga lask tabas.

Pole mingi ime, et puidust putkad sealt jõekaldalt kadusid (+ vastaskalda ehitised, mida lähemale jõele, seda tõenäolisemalt).

Võitlus muutus nüüd kaootiliseks ja juhitamatuks, kell 8.19 langes 3.Pataljoni komandopunkt Kavastu mõisas.

Et siis komandopunkti pärast (loe: Kavastu mõisahoone pärast) peeti veel pärast ettevalmistavat tulelööki võitlust. Seega pole seal IMHO midagi imestamisväärset, et just mõisa peahoone maatasa tehti.
http://www.eestileegion.com/?eesti-leeg ... -nr-1.html

*

Ma seda ülimalt laialivalguvat ja kohati segast teemat tagant järele lugedes eriti enam ei mõista, millele nüüd üldse vaidluse fookus liikunud on? ..... Kas kusagil on individuaalseid arenguid/avastusi/ideid, mida ka teised võiks teada või millega kaasa minna?
P.S Rettilt vastust ei oota ega soovi!

Minu jaoks küsimusi selles osas, et kas Kavastus oli sild või mitte, ei ole juba ammu. Kui keegi sebiks arhiivist need Luftwaffe 1944a aerofotod välja, siis ma arvan saaks nn. "uurimistööle" täiendavat tänuväärset ajaloolist materjali juurde. Kõik muu olemasolev materjal on 100 korda läbi töötatud ja läbi nämmutatud.

P.S. Aitähh AKF Rändurile viite eest siin http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 52#p635452
Aga minul ei ole kahjuks aega, ega ka mingit erilist kõrgendatud sundi ega huvi neid arhiivimaterjale hankida.
Kui kellelgi vaja, siis hankigu. Eeltöö osas sai juba aidatud.

[Fuchs]

Minu jaoks on just see Kavastu mõisa poolse kalda foto kummaline. Veider et sillast on järgi ainult jupike - ei ole algust ega ka mingeid jälgesid kadunud sillaosa postidest. Ja jõepoolsel küljel ei paista märke õhkamisest (murdunud ja rippuvad palgid ja talad).
Mina kahtlustan et see sild ei saanud kunagi päris valmis, seetõttu ka kirjanduses nii vähe märkeid sellest ehitisest.

Ja noh see täiesti kahjustusteta maja silla kõrval häirib mind ikka endiselt edasi. Pildil pole ühtegi teist objekti mis mingistki otsast maja meenutaks, ka kõik mõisa abihooned on kahuriväe poolt pulbriks tehtud ja siis see üks on täiesti puutumata? Kuulipilduja valangutest tuleks seintelt krohv ikka maha.
Aga hea küll, las ta olla. Teoreetiliselt jah võimalik, et mingil põhjusel keelati selle maja pihta tuld anda.

Ootan siis samuti huviga aerofotosid ja valmis silla pilte mis tõe jalule seaks

[Manurhin]

Veesõidu asjatundjatele küsimus: Millise Peipsi poolt tulevatele liiklejatele mõeldud siseveekogu veeliiklust reguleeriva märgiga võiks olla tegu ja miks ta just sellises kohas seal fotol olla võiks?
Mingeid mõtteid ja ideid?

Pole ma küll just veesõidu alal teab mis asjatundja, aga loogiliselt võttes võiks see märk olla nt. ankru allalaskmise keeld (või siis nimetatud keelu ala lõpp). Parvekoht ja parve kett seal all (äkki oli juba tol ajal samas mõni elektri- või sidekaabel ka), pole just tore kui kellegi ankur selle taha kinni peaks jääma. Praegu on sellised märgid nt. Sõpruse silla ja Karlova sadama vahel gaasitrassi kohal. Tõsi küll, mitte jões vaid mõlemal pool kaldal.

[blueant]

Aitäh Fucsile abi ja fotode eest, mina suudan ikka veel maa-ameti kaardiserverites ära eksida.

Mingit kahtlust, et tegu on Kavastuga, ei tohiks kellelgi peale Retti olla. Keegi ei ole Kavastu vanainimeste pildialbumitesse sokutanud fotosid veidi sarnasest kohast Lätis. Kastre poolse sillaotsa fotol klapib maastik ja lähim talukoht. Mõisavaremetega fotol klapib veepiiril asuv maja ja mõisavaremed. Mõisa ees on tugimüür, mis tundub jooksvat umbes sedasi: __|‾‾. Madal osa mõisa ja jõe vahel, siis üles mäkke ja edasi kõrgema müürina kerge nurga all jõest eemale. Suure tee jaoks teeb müür pausi. 51. aasta aerofotol tundub see olevat pidevjoonega markeeritud. Fucsi postitatud fotodel on müüri palju näha. Fotol sillajäänuste kohal paistavad õigel kohal abihoonete varemed (laudad?), mis asuvad mõisast kirdes enam vähem lääne-ida suunas pikuti. Jälle aerofotodel näha. 51. aasta fotol varemetele sobivalt punktiiriga üle joonistatud.

3d-eksperimenteerimise õppetund on, et see on keerulisem kui tundus. Ei saa päris klappima isegi tuvastatud fotosid ja aerofotosid. Rääkimata varemete piiride meetri täpsusega määramisest udusel fotol. Mõisavaremete parempoolne valge laik nt on suure tõenäosusega hoopis kaugemal asuva maja sein.