Sisekaitse Akadeemia
Sisekaitse Akadeemia
Kas keegi (Kapral Karu?) oskab valgustada, mis asi oli nõuka ajal nüüdse Sisekaitse Akadeemia kohal? Eeldan, et ka mingi õppeasutus oli, aga milline ja kas tegev?
Varsti, tundub, ei jää sellest kohast enam suurt midagi alles..
Varsti, tundub, ei jää sellest kohast enam suurt midagi alles..
Ei olnud nii. Ehitusvägede poliitkõrgkool (venekeelne lühend ТВВПСУ) asus enne Kase tn kompleksi valmisehitamist Jägalas.alax kirjutas:Seal oli NSVL ehitusvägede poliitkõrgkool, 4aastaga politrukiks. Seegi kool tehti nõuk. korra lõpus, enne seda polnud Eestis ühtegi sõjakooli.
Valdo
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
-
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
Selles linnakus kunagise aadressiga Haljas tee 32 on olnud vähemalt kümmekond erinevat väeosa ja asutust, samuti mitu kahekorruselist elumaja (viimased lammutati kaheksakümnendail, sõjakooli ehitamise käigus). 1992. aastal, kui linnak Eesti võimudele üle anti, olid seal 3 väeosa/asutust:
1) Tallinna Kõrgem Sõjalis-Poliitiline Ehituskool. See moodustati Jägalas asunud 67. poliitkoosseisu kursuste baasil ja alustas oma õppetööd samuti Jägalas, kus kuni kooli tegevuse lõpetamiseni asus õppeprotsessi tagamispataljon ja peaaegu kogu praktiline õppebaas. Kuigi nime poolest kõrgem kool, polnud ta siiski kõrgkool, vaid sõjaväeline keskeriõppeasutus. Kõrgema sõjaväelise hariduse andis sõjaväeakadeemia.
Siit küsimus suurele ringile: kas teate, kes Eesti kaitseväe esindajatena selle sõjakooli venelastelt üle võtsid?
2) Loode Väegrupi Ehitusvalitsuse 1382. sõjaväeehitussalk (s/o 69727), mis loodi selle sõjakooli ehitamiseks, ent tegi ka muid üldehitustöid maaväe, õhukaitse ja lennuväe objektidel. See asus aadressil Pähkli 1, kuhu ehitati kahekorruseline staap-kasarmu, mis peaks praegu veel alles olema. Veel paari aasta eest oli sealsamas ka 1-korruseline puitkilpkasarmu, mis aga maha põles. Selle pataljoni toidul olid ka mereväebaasi komandopunkti ajateenijad. 2,5 aastat (1987-89) kandis ta nime "2433. sõjaväeehituspataljon" (siis toimus mingi eksperiment, mis puudutas vähemalt kõiki Eestis asunud ehitussalku), hiljem sai vana nime tagasi.
3) Tallinna mereväebaasi raadiotehnilise jaoskonna 74. vaatlusrajoon (s/o 63840), sisuliselt mereväebaasi raadiolokatsioonluure pataljon. Sellele väeosale allusid Eesti saartel ja poolsaartel asunud raadiotehnilised rühmad. See asus aadressil Pähkli 3 ja sellest on vist alles vaid üks varemeis kivihoone. Kasarmu oli puust ja kahekorruseline ning see on RKA poolt juba hulk aastaid tagasi lammutatud. Kuskil kaheksakümnendail vahetas väeosa nime ja numbri -- varem kandis ta nimetust "1843. üksik mere-raadiotehniline pataljon" (s/o 59055); sama toimus ka seitsmekümnendail -- enne nimevahetust oli ta "1464. üksik meresidepataljon" (s/o 22952) ja allus mereväebaasi side jaoskonnale. Neljakümnendail-viiekümnendail nimetati selliseid väeosi "üksikuteks mereside- ja vaatluspataljonideks".
Viiekümnendail-kuuekümnendail asusid seal õhukaitseväeosad, muuhulgas on seal asunud ka hiljem Keila-Joale kolinud 94. seniitraketibrigaad.
Seitsmekümnendail oli see linnak vist sõjalise kasutuseta, ent elumajades elasid sõjaväelased edasi, elamud kuulusid Tallinna Rajooni Korteriekspluatatsioonijaoskonnale (KETšile).
1) Tallinna Kõrgem Sõjalis-Poliitiline Ehituskool. See moodustati Jägalas asunud 67. poliitkoosseisu kursuste baasil ja alustas oma õppetööd samuti Jägalas, kus kuni kooli tegevuse lõpetamiseni asus õppeprotsessi tagamispataljon ja peaaegu kogu praktiline õppebaas. Kuigi nime poolest kõrgem kool, polnud ta siiski kõrgkool, vaid sõjaväeline keskeriõppeasutus. Kõrgema sõjaväelise hariduse andis sõjaväeakadeemia.
Siit küsimus suurele ringile: kas teate, kes Eesti kaitseväe esindajatena selle sõjakooli venelastelt üle võtsid?
2) Loode Väegrupi Ehitusvalitsuse 1382. sõjaväeehitussalk (s/o 69727), mis loodi selle sõjakooli ehitamiseks, ent tegi ka muid üldehitustöid maaväe, õhukaitse ja lennuväe objektidel. See asus aadressil Pähkli 1, kuhu ehitati kahekorruseline staap-kasarmu, mis peaks praegu veel alles olema. Veel paari aasta eest oli sealsamas ka 1-korruseline puitkilpkasarmu, mis aga maha põles. Selle pataljoni toidul olid ka mereväebaasi komandopunkti ajateenijad. 2,5 aastat (1987-89) kandis ta nime "2433. sõjaväeehituspataljon" (siis toimus mingi eksperiment, mis puudutas vähemalt kõiki Eestis asunud ehitussalku), hiljem sai vana nime tagasi.
3) Tallinna mereväebaasi raadiotehnilise jaoskonna 74. vaatlusrajoon (s/o 63840), sisuliselt mereväebaasi raadiolokatsioonluure pataljon. Sellele väeosale allusid Eesti saartel ja poolsaartel asunud raadiotehnilised rühmad. See asus aadressil Pähkli 3 ja sellest on vist alles vaid üks varemeis kivihoone. Kasarmu oli puust ja kahekorruseline ning see on RKA poolt juba hulk aastaid tagasi lammutatud. Kuskil kaheksakümnendail vahetas väeosa nime ja numbri -- varem kandis ta nimetust "1843. üksik mere-raadiotehniline pataljon" (s/o 59055); sama toimus ka seitsmekümnendail -- enne nimevahetust oli ta "1464. üksik meresidepataljon" (s/o 22952) ja allus mereväebaasi side jaoskonnale. Neljakümnendail-viiekümnendail nimetati selliseid väeosi "üksikuteks mereside- ja vaatluspataljonideks".
Viiekümnendail-kuuekümnendail asusid seal õhukaitseväeosad, muuhulgas on seal asunud ka hiljem Keila-Joale kolinud 94. seniitraketibrigaad.
Seitsmekümnendail oli see linnak vist sõjalise kasutuseta, ent elumajades elasid sõjaväelased edasi, elamud kuulusid Tallinna Rajooni Korteriekspluatatsioonijaoskonnale (KETšile).
Viimati muutis Kapral Karu, 03 Sept, 2006 2:05, muudetud 1 kord kokku.
-
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
See linnak ei saanudki valmis, paar hoonet jäid pooleli ning osa üldse ehitamata.Style kirjutas:Mis aastal see siis valmis sai? ... Kõrval olid ka nn. "soome majad". mis minu jaoks küll siiamaani arusaamatu terminiks, kuid seostub sõjaväelastega.
Aga "soome majad" ehk "soome majakesed" seda olidki -- nimelt vähemasti enamik neist saadi Soomelt reparatsiooni korras. (Võimalik, et kuuekümnendail ehitati neid samade projektide järgi ka juba kohalikust materjalist.) Mul on mõned nende majade venekeelsed kokkupanekujuhised, mille on koostanud OY Puutalo.
See juhtus, muteada, möödunud talvel.Kapral Karu kirjutas:puitkilpkasarmu, mis aga maha põles.
Pähkli 3 (arvan, et õige aadress) majal põleb "igavene tuli" - kogu see aeg, kui ma olen mööda minnud, põleb seal ukse kohal tuli. Miski pärast meenub mulle, et SA-s olid sedasi valgustatud arsenaalid/relvahoidlad.
Igavene tuli
See uks, mille kohal see igavene tuli põleb, on sissepääs praegusesse lasketiirusse ja relvaõppe klassi!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist