Stebel

[oliver]

Miks 8 asukoht siis selge ei ole?

[Lemet]

Lennuki jutt oli üheks arvatavaks vastuseks küsimusele, miks sakslased pidid Saaremaad pommitama. Ega siis Pao või Melkonovi kirjutatud kõik asjad ka valed ole või mis?

Kui nüüd see jutt, et ...

Üks tagasi tulnud lennukitest oli enne lennuväljale jõudmist kuhugile metsa hoopis prantsatanud.

...samuti nende sulest pärineb(milles ma siiski sügavalt kahtlen) ega pole Adami enda leelotus, siis oleks siinkohal veel üks muigekoht. Sest tegelikuses oli lennukite kaotused Berliini pommitamise käigus ainuüksi Saaremaal baseerunud masinate hulgas ikka märksa suuremad ning ainuüksi lennuvälja lähistele kukkus alla venelaste endi kinnitusel vähemalt kolm masinat- üks esimesel õhtul(Daškovski) ja hiljem(16 august) veel kaks masinat(Aleksandrov ja Kravtšenko). Samuti kukkusid lennuvälja lähedusse kaks masinat, mis püüdsid startida üks tonnise ja teine kahe viieasajase pommiga(Gretšišnikov ja Bogatšov).

[andrus]

Berliini pommitamisest on olemas eraldi teema foorumis. Lennake oma selleteemalise jutuga sinna.
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=6&t=3291

[ivanorav]

Arvutuslikuks sihtimiseks on vaja kahte punkti (matemaatikute värk rohkem ), Saare-Hiiumaal, olen tähele pannud, et on peatorn ja mingi suvaline kitselaskmise pukk rannal. vöi mingi tont majaka tornis.
Ehk tekitabki segadust see väljend varusihtimis/komandopunkt.
Soomlased kasutasid arvutusteks lihtsalt naaberpatareide torne.

[andrus]

Algul kirjeldatakse objektiivselt patareise valmisolekut sõja alguses. Selgub, et ka 315. patareis (Stebeli omas) polnud jõutud isegi kõiki elektrimootoreid kohale monteerida, samuti oli pooleli ja reguleerimata tulejuhtimisaparatuur.

Mina lugesin sealt välja, et tulejuhtimisseadmed olid ainult lõpuni reguleerimata. Palju see ikka aega võis võtta?

Hiljem aga kelgitakse kuidas esimeses lahingus lasti ühe soojaga põhja 13 (!) vaenlase laeva.

need 13 laeva olevat uputatud suurtükiväe, 4 torpeedokaatri ja lennuväe (mereväe 8.lennubrigaadi pommitajad olevat teinud 42 lennukiväljalendu) koostöös. Uuem uurimus kirjeldab seda sündmust nii:

Довольно курьезная история произошла через неделю, когда германское морское командование вознамерилось перевести в Ригу корабли и суда «Экспериментального соединения Балтийского моря». Данное соединение было прообразом сформированных позднее десантных флотилий, и впоследствии принимало самое активное участие в высадке на Моонзундских островах осенью 1941 г. Поскольку первые быстроходные десантные баржи в этот период еще только строились, «Экспериментально соединение» пришлось укомплектовать баркасами и сейнерами. Крупный конвой, состоявший примерно из четырех десятков малых судов и плавсредств прошел через Ирбенский пролив днем 12 июля, но лишь вечером об этом стало известно в штабе КБФ. Наступившие сумерки сделали неэффективными поиск каравана, осуществлявшийся крупными силами бомбардировочной авиации. Только утром нескольким эскадрильям из состава трех ударных авиаполков удалось сбросить бомбы на цель, которая к этому времени уже почти достигла Усть-Двинска. По обобщенным данным нашей береговой батарее на полуострове Сырве, торпедным катерам и самолетам удалось потопить четыре эсминца, 13 транспортов и баржу с танками. Немецкие данные подтверждают легкие повреждения на 27 кораблях и судах, но лишь один мотобот (имевший, правда, гордое название «Дойчланд») оказался потопленным.

http://www.bellabs.ru/51/Morozov/Morozo ... -1941.html

Iseasi on muidugi, et rannakaitsesuurtükiväe efektiivsust ei mõõdeta uputatud laevade arvuga.

[Kapten Trumm]

Arvutuslikuks sihtimiseks on vaja kahte punkti (matemaatikute värk rohkem ), Saare-Hiiumaal, olen tähele pannud, et on peatorn ja mingi suvaline kitselaskmise pukk rannal. vöi mingi tont majaka tornis. Ehk tekitabki segadust see väljend varusihtimis/komandopunkt. Soomlased kasutasid arvutusteks lihtsalt naaberpatareide torne.

Seda on vaja siis, kui vaatluspunkt või kaugusmõõtja asub relvade teljest märgatavalt eemal?
Kahest võimalikult üksteisest kaugel asuvast kohast suuna ja kauguse määramine on muidugi täpsem (eriti kui kasutatakse optilisi seadmeid ja magnetasimuute), aga tehniliselt on võimalik lasta ka ühe kaugusmõõtja näidu järgi, see peaks aga asuma relvadega võimalikult samal teljel. Tuletorne kasutatakse vaatluseks, vastasel juhul peab patarei enda vaatluspunkt olema väga kõrge ja seepärast demaskeerib patarei asukohta.

Põhimõtteliselt on hädapärast vaja 1. sihtmärgi asimuuti/suunda tuhandikes (vaja optilist peilingaatorit või bussooli väiksematel kaugustel) 2. kaugust (vaja on optilist kaugusmõõtjat).

[Kurjam]

Kes tahab saada aimu tolleaegsetest tulejuhtimisseadmetest võib alla laadida selle kirjatöö. Seal muudki huvitavat.
http://rufort.info/library/kr3/index.html
Polnud nad sugugi nii lihtsad.

[liivaUlvar]

Kas keegi oskab lähemalt rääkida Stebeli komandokeskusest eemale jäävast neljakordsest tulejuhtimiskeskusest (kohalik nimetus "tondiloss") ja sügavamal metsas olevast kahurialusest ja punkrist? Kasutati ka sõja ajal? Tabamusi pole näha.
Kuigi olin seda tondilossi juba 35 aastat tagasi külastanud, siis nüüd andis seda otsida. Kui 35 a. tagasi paistis maja isegi tee peale ära siis nüüd on puud juba katusest kõrgemal ja väiksemaid puukesi kasvab isegi katusel.
Allpool ka mõned pildid.

Tervitus kõigile!

Olen siin foorumis uus kasutaja, aga jälginud meeletu huviga seda foorumit juba 2-3 aastat. Ja pole karta, et krattimise eesmärgil siin küsimusi esitama hakkan

Esimese asjana oleks küsimus just selle mainitud "tondilossi" kohta. Kus see siiski asub? Olen omajagu neid metsasid seal juba läbi mütanud, aga tulutult. Kui siin avalikult ei taha keegi vastata, siis sobib ka privaatsõnumis suuna kätte andmine. Ja kui konkreetselt asukoha koordinaate ei taha/pole anda, siis vähemalt palun mingit suunda näiteks "veski" suhtes liikuma hakkamiseks.

Suured tänud juba ette!

Ulvar

[MadMan]

4 kordne hoone, mille viimasel korrusel on asunud mingi (vaatlus?) seadeldis suunaga SSE
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 2=1&LANG=1
kahurialused ja punkrid olid vist siin
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 2=0&LANG=1
Ühes oli uppunud siga sees kui 20 a tagasi seal käisin. Betoonalused, hammasratas keskel, mingi väike kaldus tunnel tuli maa seest üles.

Hüpotees - Saaremaa lr. raudteega seoses tehti mingi katsepolügoon nonde 16-teljeliste raudtee suurestükkide jaoks koos vaatlustorni ja paari kahuriga. Tornist suunal SSE on 34 km kaugusel Kura säär, mis on veidi rohkem kui 305mm TM-3-12 raudteekahuri laskeulatus. Samas on need alused pisikesed sellise eluka jaoks.

[oliver]

Ma käisin seal umbes 10 aastat tagasi, siis oli tükk tegemist et seda tulejuhtimistorni leida. Päris sürr oli kui järsku nägid 5m kaugusel läbi võsa majaseina kõrgumas. Krohvi sisse kraabitud nimed ja kuupäevad on ka vahvad, turistid ning veteranid on ennast jäädvustanud.

Kahurialustest mäletan betoonist platesid mis olid alt tühjad ja mille keskel oli ümmargune auk. Asusid need samal pool teed kui kaks betoonpunkritki. Aga MadMani aerofotol paistab midagi hoopis huvitavamat - kaks 15m läbimõõduga auku.

[Adam]

Minu kaardi panemisest ei ole vist mingit kasu olnud?
Käisin seal paar nädalat tagasi ja sellepärast siin üldse olengi.
Sääre tipu poolt Kaugatoma poole sõites on ilusti sildid väljas. Esimene läheb paremale ja sinna jäävad kahuritornid. Autoga ei soovita minna, sest pärast peab auto üle värvima. Kuiva ilmaga sain oma sedaanigagi sinna ligi(1 käiguga 5km/h), aga parem oleks kasutada ikkagi maasturi taolist masinat, veel parem tanki
Jala minnes 1.5km.
Teine silt suunab vasakule paarsada meetrit peale esimest silti ja sinna jäävad komandopunkt, laskejuhtimistorn(arvatav tondiloss) ja eelmiste, ning suure maantee(praktiliselt maantee ääres) vahele jääv hoone.
Laskejuhtimistornis nüüd muidugi ka gräffiti maalinguid lisaks kraabitutele seespool näha. Minu 5a poiss ronis ka sinna üles. Mõni metallist redelipulk on küll kahtlaselt roostetanud, aga elus oleme kõik

[Adam]

Seal tundub tõesti olevat ka midagi tondilossi taolist e veskiks maskeeritud Stebeli patarei kaugjuhtimistorn see "tondiloss" siis selgelt ei ole.
Kui uuesti lähen, astun kindlasti ka sealt läbi!
Suvel on võsast plättade ja lühikeste pükstega suht raske midagi leida ja ühtegi käidavat rada ka kuhugile ei vii. Parem oleks siis järelikult minna nendesse kohtadesse siis, kui puud juba raagus ja lund veel ei ole vms. Samas peaks ka olema võimalikult kuiv aeg. See vist Eesti ilmasid arvestades suht võimatu
Kõige nõmedam ongi asja juures ikkagi see, et mingit infoseina vms seal ei eksisteeri.
Praegune võimalus - mine "Militaarmuuseumi" ja maksa seal 4 EUR`i ja et kusagilt midagi leida telli giid ja maksa sellele ka veel ei tea kui palju! Elagu Torgu vald ja Saaremaa Muuseum!!!

[speedsta]

Tegemist ilmselt raudtee tammiga, laiust vähemasti 5 m, sügisel paremini jälgitav:

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 1=1&LANG=1

Vahva vahitorn. Tõenäoliselt tulejuhtimise otstarbel, teab ehk keegi täpsemalt lisada:

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 1=1&LANG=1

[oliver]

Tähistatud on ainult Stebeli patareiga seonduv, see nn. "tondiloss" asub Stebeli komandopunkti viivast Sääre poolsest sissesõidust 1,2km edasi Karuste poole paremal pool teed. Sõiduautoga saab põhimõtteliselt juurde, umbes 50m tuleb läbi võsa murda.

[MadMan]

See imelik vahitorn tundub rohkem pealesõjaaegne rajatis olema kui ehituskvaliteedi järgi hinnata. Vast rajatud koos selle Maanteeküla radarijaamaga.