www.militaar.net

Ega keegi ei tea kas Lääne-Virumaal ka midagi vaadata/näha oleks? Lihtsalt väike huvi, kuna oleks hea ligi

tapa külje all mingi raketibaas täitsa on
vaatamiseks täiesti asju on

.

Ega Fucs eksi ? Et Altja ja Mustoja vahel ?
Ehk ikka Mustoja ja Vainupea vahel? Ja mitte ainult rannas vaid ka sügavamal metsas?

Mis seal Vainupea ja Mustoja vahel metsas oli? Vainupeal elanud vanainimene mäletas sõjast vaid nii palju, et 1941. olid vene piirivalvurid ükskord kadunud ja mõne aja pärast sakslased platsis. 1944. vastupidi. Sealkandis maabusid küll Briti luure poolt metsavendade, õigemini küll "metsavendade" juurde saadetud inimesed. Vainupealt Mustoja poole läheb vaid tõsise maasturiga läbitav tee.
Nõukogude ajal oli Rutjas piirivalvekordon, sealsamas lennuväli ja Karulas raketibaas. Huvitav, et lennuväevormis sõjaväelasi polnud praktiliselt üldse liikvel, kuigi betoonrajaga lennuväli on igati korralik.

Jätkaks äkki omaette teemal nt. Vihula - kuna eelpoolnimetatud objektid ikkagi selle koha territooriumi sisse jäävad

No nüüd äratasid küll uudishimu. Vihulas on tiigi ääres mõis ja vallamaja või nõukogudepäraselt külanõukogu. On seal jaanitulel ja kinos käidud, polnud sõdalastest lõhnagi. Karula raketibaas jäi Karulast Haljala poole. Vainupeal passisid mõnikord Rutja kordoni piirivalvurid põõsas lubadeta piiritsooni sisenejaid. Pajuveskil olid metskonna maja ja kütusetsisternid. Vainupeast läänes ilus männimets, isegi teid polnud.
Mustoja ja Haili piirkonda ei tunne. Kas seal oli siis miskit tõesti huvitavat?

Muideks üks baas l-virumaal mis pole veel ühestki teemast läbi käind on Pätsimäe baas.

ludvig kirjutas:Muideks üks baas l-virumaal mis pole veel ühestki teemast läbi käind on Pätsimäe baas.

Kus täpsemalt asub?

Tamsalust natuke nõmmküla poole.

.

ludvig kirjutas:Tamsalust natuke nõmmküla poole.

Olen käinud seal.Tundub olema suuremat sorti ladude kompleks.Väidetavalt olid seal sisevägede mopi varude laod vähemalt Mati Õuna raamatu andmetel.

Aga selliseid II MS aegseid kaevikute fragmente on paljudes kohtades. Ei teagi kas just igalpool need ka rakendust leidsid (näiteks Uljaste järve ääres ja siis veel ka Eipri - Rohu küla vahel kusagil Männisalu metsas)

Terve Uljaste oos on kaevikuid täis,aga kasutuses nad vist ei olnud, sest nagu mulle räägiti pidi see olema tagavara liin, kui Sinimäed langevad.Neid liine seal ikka mittu kilomeetrit ja sel ka suuremaid auke (kaeviku liinist tagapool)tankide,või soomukite jaoks(aga võibolla hoopis kahurite jaoks, ei ole asjatundja).

Loen neid postitusi ja mõtlen, et mille järgi kaasfoorumlased määratlevad kaeviku või muu metsas leitud augu kindlasti IIms. perioodi?
Väikestviisi skepsis tuleb peale, sest viimasel ajal siin foorumis igat rauakolakat ja auku üritatakse seostada IIms. Kus aga pidid siis õppusi läbi viima ja kaevikud kaevama nõukogude armee vaprad võitlejad peale sõda? Ime et Aegviidu polügooni veel keegi sõjasündmustega ei seosta?
Ma muidugi ei hakka vaidlema kui postitajal on kindlad tõendid antud mullatööde kohta kuigi tihtipeale ajab kogu nõiajaht muigama....
Seda vist pole kirjutatud, et rannapiirkond millest jutt käib, kuulus 1944 Narva rinde rannakaitse läänelõiku. Alates 13. juulist allutati 288. politseipataljon Narva rinde rannakaitse läänelõigule, mille eest vastutas 285. julgestusrügemendi staap. Pataljoni 1. kompanii paigutati rannakaitsesse Kunda lahe äärde, 2. kompanii Vainupää-Pedassaare lõiku ja 3. kompanii Loksale. 4. kompanii saadeti rongiga Raasiku jaama Tallinna lähedal.

.