www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 16 Dets, 2019 7:30

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 49 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Ekskursioonile Tallinna bastionidesse
PostitusPostitatud: 21 Veebr, 2007 0:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 15:24
Postitusi: 276
http://www.tallinn.ee/est/g2612s29462


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Veebr, 2007 0:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Sept, 2005 15:01
Postitusi: 573
Asukoht: Järvamaa
Tore näha et midagi lõpuks liigub ka


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 25 Veebr, 2007 19:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 15:24
Postitusi: 276
Käidud ja nähtud nüüd.
Soovitan kõigile, igavesti vahva koht!
Kusjuures need tunnelid tundusid ikka väga pikad...ja see on vaid üks osa neist.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2007 21:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Jaan, 2007 13:32
Postitusi: 33
kas need lähevad ka linnast välja ka we

ja kui sügavale need käigud ulatuvad

_________________
Lihtne inimene kellele meeildib ajalugu


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2007 21:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Mär, 2005 22:56
Postitusi: 209
Asukoht: Dorpat
ei lähe linnast välja

_________________
Another bites the dust


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 27 Veebr, 2007 23:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Veebr, 2005 18:03
Postitusi: 375
Asukoht: Kehra/Tallinn
Joonas kirjutas:
kas need lähevad ka linnast välja ka we

ja kui sügavale need käigud ulatuvad


Käigud kulgevad 17.-18. sajandi muldkindlustuste sees (Rootsi ja Ingeri bastion + raveliinid). Neist väljaspool käike ei tohiks olla, samuti ei tohiks käike olla kaevatud looduslikku pinnasesse. Samas - kuna muldkindlustused on suured (kogu Vabaduse Väljaku ja Toompea lossi vaheline ala), on ka käigud suured/pikad.

_________________
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Veebr, 2007 17:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 20 Jaan, 2006 15:06
Postitusi: 233
Joonas kirjutas:
kas need lähevad ka linnast välja ka we

ja kui sügavale need käigud ulatuvad


reporteris näitas neid tunneleid ja läbi käis arv 7 m sügavust


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Mär, 2007 13:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 15:24
Postitusi: 276
valdo kirjutas:
Joonas kirjutas:
kas need lähevad ka linnast välja ka we

ja kui sügavale need käigud ulatuvad


Käigud kulgevad 17.-18. sajandi muldkindlustuste sees (Rootsi ja Ingeri bastion + raveliinid).

-------------------------------------------------
Samuti ärgem unustagem Skoone bastioni, Paksu Margareeta külje all olevat ning Viru tänava muldkeha. Kaks viimast on küll üsna palju hävinenud, kuid ka neis on vähemalt osaliselt käigud säilinud. Skoone bastionist tehti 30.ndatel Rannavärava tee läbi, mistõttu on see nüüd kahes osas. Kui Rannaväravast sisse minna ja kohe paremale, siis võib Skoone bastioni sissekäiku koos püssirohukeldriga hästi näha - müüri sees olevatest trellitatud akendest. Päris suur võlvitud kelder. Rannavärava tee poolt vaadates on kinnimüüritud tunneli sein hästi näha. Võib oletada et see tunnel läks kunagi piki Skoone bastioni välismüüri. Samuti olen kusagilt lugenud, et praeguse tee all on kunagine suure keerdtrepiga sissepääs.


Viimati muutis vax, 01 Mär, 2007 13:57, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Mär, 2007 13:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 15:24
Postitusi: 276
Joonas kirjutas:
kas need lähevad ka linnast välja ka we

ja kui sügavale need käigud ulatuvad

Kusagil tunnelite keskpaigas oli üks jõle kõrgete ja ebaühtlastega astmetega trepp, mis läks üsna pikalt ülespoole ning jõudis välja kanalisatsioonikaevu kusagil Kiek in de Köck torni juures. Sealt tagasi alla tulles oleks äärepealt pea ees tulnud, nii järsud astmed.
Huvitav, et tundub et käikude sissepääs oleks nagu uus tehtud sinna mäe otsa. Väljusime tenniseväljaku kohviku tagusest metalluksest. Tegelikult läks käik veel edasigi, trepp läks aina allapoole vabaduse väljaku suunas. Diggers koduleht räägib sellest ka, teatud kohas kaob käik vee alla ja mõne aja pärast lõpeb Harju tänava esimeste majade kandis. Plaani järgi tundub seal kunagi mingit laadi värav koos tornidega olevat. Võib oletada, et seal oli ka bastioni sissepääs kuhu see käik välja jõudis.
Tegelikult ei jäänudki meelde, kas teisele poole, Rootsi bastioni suunas ka haru läks. Peaks vaatama kui järgmine kord lähen.
Kusagil tenniseväljakute nurga kandis läks üks trepp järsult üles, aga sinna ei saanud, sest trepp algas kaela kõrguselt ja rahvast oli ronida üritamiseks liiga palju.
Pilt
Ilmselt sai sealt kõrgemale tasapinnale või kunagi eksisteerinud väljapääsuni suurtükkide positsiooni le.
Tegelikult võiks kamba kokku koguda ja seal veelkord ära käia.


Viimati muutis vax, 03 Mär, 2007 15:00, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Mär, 2007 14:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 15:24
Postitusi: 276
Update, Diggersi lehel tundub olevat uued pildid enne avamisest. Esimesel kohe uus sissepääs
http://diggers.pri.ee/gallery/thumbnails.php?album=1


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2007 3:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Dets, 2005 12:22
Postitusi: 354
Pilt 72

Üleval paremas nurgas on mehe nägu... suitsus! Käikude vaimud!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2007 15:15 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 07 Apr, 2006 17:32
Postitusi: 28
Asukoht: Tallinn
"Kusagil tenniseväljakute nurga kandis läks üks trepp järsult üles, aga sinna ei saanud, sest trepp algas kaela kõrguselt ja rahvast oli ronida üritamiseks liiga palju. "

Sealt läheb vana kivist keerdtrepp ülesse välja - ülevalt on aga kaetud laudadega.
Eks kunagi tehtakse sinna ka korralik luuk või väljapääs.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Juul, 2007 22:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Nov, 2004 22:05
Postitusi: 308
Asukoht: Tallinn
vax kirjutas:
valdo kirjutas:
Joonas kirjutas:
kas need lähevad ka linnast välja ka we

ja kui sügavale need käigud ulatuvad


Käigud kulgevad 17.-18. sajandi muldkindlustuste sees (Rootsi ja Ingeri bastion + raveliinid).

-------------------------------------------------
Samuti ärgem unustagem Skoone bastioni, Paksu Margareeta külje all olevat ning Viru tänava muldkeha. Kaks viimast on küll üsna palju hävinenud, kuid ka neis on vähemalt osaliselt käigud säilinud. Skoone bastionist tehti 30.ndatel Rannavärava tee läbi, mistõttu on see nüüd kahes osas. Kui Rannaväravast sisse minna ja kohe paremale, siis võib Skoone bastioni sissekäiku koos püssirohukeldriga hästi näha - müüri sees olevatest trellitatud akendest. Päris suur võlvitud kelder. Rannavärava tee poolt vaadates on kinnimüüritud tunneli sein hästi näha. Võib oletada et see tunnel läks kunagi piki Skoone bastioni välismüüri. Samuti olen kusagilt lugenud, et praeguse tee all on kunagine suure keerdtrepiga sissepääs.
Rannamäe tee all oli tõesti mitu paekivist ja maakivist moodustist, mis jäid mulle silma kui seal midagi kaevati, loomulikult jäädvustasin need ka pildile.

_________________
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 25 Juul, 2007 20:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 15:24
Postitusi: 276
kriegskamerad kirjutas:
"Kusagil tenniseväljakute nurga kandis läks üks trepp järsult üles, aga sinna ei saanud, sest trepp algas kaela kõrguselt ja rahvast oli ronida üritamiseks liiga palju. "

Sealt läheb vana kivist keerdtrepp ülesse välja - ülevalt on aga kaetud laudadega.
Eks kunagi tehtakse sinna ka korralik luuk või väljapääs.


Kas see trepp jõuab välja sinna Kiek in de Kök-ist üle tee olevani ukseni maa sees?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Skoone bastion
PostitusPostitatud: 25 Juul, 2007 21:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 21 Juun, 2007 10:05
Postitusi: 334
Ei me unusta Skoone bastioni...

Bastionid muutusid kindlustussüsteemides domineerivaks kui sõjanduses hakkasid ilma tegema suurtükid.
Tehnikaga tuli kaasa minna ka Revalil.
Kuigi sadamalähedane Skoone bastion figureerib juba 1634. aasta Tallinna muldkindlustuste väljaarendamise projektis, hakatakse bastioni tegeliku ehitamisega pihta alles 1683. aastal. Rootsi riigi kõigi kindlustuste ülema Erik Dahlbergi ja Tallinna komandandi Paul von Esseni 1686. aastal koostatud ja kuningas Karl XI kinnistatud Tallinna muldkindlustuste uues generaalplaanis taheti Tallinna muuta vallutamatuks tohutu bastionaalvööndiga.
Vööndisse pidi kuuluma 11 võimast bastioni, ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega.
Kuid Tallinn oli vaene, nappis raha, materjali ja tööjõudu, ning valmis suudeti ehitada ainult kolm: Skoone ja Ingeri bastion ning Rootsi kants (kaks viimast tänapäeval vastavalt Harju ja Linda mägi).
Õnnelikul kombel on need kõik tänaseni alles, oma maa-aluste käikude ja kasemattidega.
Skoone bastioni ehitamine ei läinud libedalt.
Maa-alal, kuhu hiigelbastion kuhjati, asusid linnakodanike väikesed võluvate suvemajade ja kalatiikidega aiad.
Aedadest ei raatsitud loobuda, maju ja majandushooneid oli aga kahju lammutada. Vastuseis ametivõimude ja linna vahel läks isegi nii karmiks, et Dahlberg ähvardas linna kuninga viha ja privileegide kärpimisega.
Põhjasõja puhkemine kiirendas järsult bastionide ehitust Tallinnas, kuid koos tööseisakutega kestis Skoone bastioni ehitus ikkagi umbes 20 aastat - kuni 1703.-1704. aastani.
Töölisteks olid peamiselt linna lihtrahvas ja talupojad, teisisõnu eestlased.
Aeg kulus, vahetus võim ning valitsejad.
Kui Tallinn pärast Krimmi sõda aastal 1857 kustutati maakindluste nimekirjast ning bastionid oma sõjalise tähtsuse kaotasid, andis Vene riik linnale järk-järgult endised muldkindlustused üle parkide rajamiseks.
Bastion anti linnale 1867. aastal.
Kuna siin kasvasid puud, siis muutus mägi kohe pärast kindlustuste nimekirjast kustutamist ja linnale üleandmist elanikele meeldivaks jalutuspaigaks.
Valdeko Vende (1990) kirjutab selle kohta: "Ametlikult oli seal ringiluusimine küll keelatud: rahvas tallas ära heina ja lapsi ähvardas oht alla vanasse vallikraavi kukkuda.
1873. aasta ajalehes kiidab üks Tallinna patrioot suurepärast vaadet, mis endiselt bastionilt avaneb merele ja Tallinna ümbruse kaunimatele kohtadele Kopli poolsaarest Viimsini.
Autor leidis, et paik tuleks jalutajatele vabaks anda ja sinna suveaed rajada.
Ta kirjutab: "Tänutundega puhkaksid siin pärnade vilus Pika tänava rajooni koondunud ärimaailma töötajad oma perekonna ja tuttavate seltskonnas pärast väsitavat päevatööd." Vanadelt Tallinna gravüüridelt ja maalidelt paistab kõrge Skoone bastion merelt hästi silma, bastionil armastasid linnakodanikud aga omakorda vaadelda sadamasse popsutavad aurulaevu ning purjekaid.
1876. aasta Tallinna muldkindlustusvööndi planeerimiskavas on bastion näidatud haljasalana, selles kulgevad looklevad teed.
Linnaelanike soov muuta bastion kui kõige ilusama väljavaatega koht linnas kauniks aiaks, ajendas Promenaadide komisjoni võtma selle omale kavasse.
Tulevase haljasala plaani valmistas St. Peterburgi botaanikaaia direktor dr. K. Regel ning see esitati volikogule 1880. aastal.
Alustati puude ja põõsaste istutamist ja muru külvamist ning 1885. aastal saigi park valmis. Algusest peale külastas rahvas uut parki väga usinalt ning linnavalitsus andis loa seal ka kontserte korraldada.
Promenaadide komisjon tegi linnavalitsusele ettepaneku, et haljasalale ehitataks restoran. Koos bastioniga kujundati ja ehitati välja haljasalaks ka selle esine Stuarti reduut.
Promenaadide komisjoniga otsustas Skoone bastioni anda rendile, rentijaks sai hotelliomanik Wicke, kes oli nõus ehitama restoranihoone, muusikapaviljoni ja hoidma korras teed ja puud.
Ala hakati kutsuma Rannavärava mäeks (Strandpforten Anlage), mis 26. oktoobril 1939 sai nimeks Rannamägi.
1902. ja 1903. aastal renditi aga Rannamägi koos Harjumäega kodanik G. Türnbaumile.
1914. aastal põles maha Skoone bastioni restoran ja kannatada said ka põlised pärnad. Jalutuskoha võlu vähenes pikkamööda, eriti pärast seda, kui aastail 1912-1913 ehitati siia endise Stuarti reduudi kohale Tallinna Elektrijaam, sest püstitatud hooned varjasid vaba vaate merele.
29. aastal hakati tähelepanu pöörama Skoone bastioni jalamil olevale vallikraavile.
Sama aasta Päevalehest loeme: "Rannamäe jalal asub endine wallikraav, mille põhi jääb ülesharitud juurviljade alla.
Linna omawalitsuse teenijate ühing, Tallinna töölisspordiühing ja spordiklubi "Ilmar" esinesid linnawalitsusele palwega lubada endist wallikraawi kasutada spordiwäljaks (praegune spordiväljak Põhja puiestee ja Rannavärava mäe vahel).
Linnavalitsus andiski põhimõtteliku nõusoleku." Endiste prügihunnikute asemele rajatigi A. Soansi 1929. aasta planeeringu järgi linna staadion aastatel 1938-1939.
Kunagi poisikese-põlves sai sealt staadioni poolsest bastioniküljest läbi seinas asunud raudukse mindud maa alla, sügavale Skoone bastioni sisemusse.
See osa kasemattidest ei olnud vene sõjaväe poolt kasutusel.
Tunnelid olid rõsked, võlvitud laest tolknesid puujuured, tunnelite põrandal aga laest pudenenud paelahmakad.
Seikluse tipp oli kui jõudsime suurde ümmargusse ruumi kuhu kõigist ilmakaartest suubusid mustavad tunneliavad...nähtavasti oli tegemist mingi keskse strateegilise maaaluse sõlmpunktiga.
1932. aastal rajati bastioni lõunaosas läbi Rannamäe tee ning väike osa bastionist puudega jäi teisele poole teed, maa-alused käigud kohandati aga samal kümnendil varjenditeks.

Kui sõita nüüd mööda Rannavärava teed (Balti jaama suunalt) siis paremal pool teed on näha kinnimüüritud tunneliots.
Sellise paest kaarvõlviga tunnelid olid kõikjal muldkindlustustes.
Seesama tunnel ühendas Skoone bastioni kagukasematti ülejäänud süsteemiga.
Eraldi seisvasse kasematti pääseb sisse piiluma Laia tänava poolt.
Kui uks muidugi lahti.
Kasematt on seest kenalt krohvitud ruum võlvlaega mis toetub tüsedale kesksambale.

Pärast Teist maailmasõda oli mingi osa bastioni sisemusest taas sõjaväe käsutuses.
Kuni nõukogude aja lõpuni asus seal, väikeses bastioni nn. "sisehoovis" kollaseks värvitud betoonehitus milles, ja osaliselt ka bastioni kasemattides asus Tallinna Tsiviilkaitse Staap.
Praeguseks laostatud-reostatud ja eluheidikute elamiskohana ohtralt "mineeritud".
Võimsa välismüüri ning raudtaraga piiratud bastioniosal avati 1948 aastal Nõukogude armeele (Sõjamerelaevastiku garnisonile) kuuluv lõbustuspark koos Suveteatri hoonega.
Enesestmõistetavalt oli kogu pargiinfo ja -personal ning lõviosa klientuurist venekeelne.
Kutsuti seda kanti "Madruste Pargiks".
Ja punalaevastiklasi sinna ka jätkus.
Enne 1972. aastat, mil lauluväljakule imporditi esimene Tšehhi lõbustuspark, täitis Suveteater (see nimi laienes rahvasuus kogu Skoone bastionile) tegelikult Tallinna Tivoli rolli ja külastajatele mõeldud atraktsioonid olid nagu nad olid.
Karusell väikelastele kus üksteise sabas tiirutasid nii Tšapaajevlik kuulipildujakaarik kui plekist tank, samuti peata hobune ning tagatipuks millegipärast hani.
Iga sõit maksis 10 kopikat.
Oli ka üks suurem kettkarusell, paar lasketiiru kus nokastanud mitšmanid oma Kopli liinidelt kaasahaaratud sõbrannade ees snaiprioskustega hiilgasid.
Üks atraktsioon on mulle eriliselt meelde jäänud.
Kujutas see endast väikeseid propelleriga plekklennukeid, kuhu mahtus kaks "pilooti" istuma.
Mootor käivitati, propeller hakkas tööle ja koleda jõuramisega pani lennuk ümber võlli tiirlema.
Ülemises asendis olid "piloodid" pea alaspidi.
Mina tahtsin ka selle riistapuuga hirmsasti sõita - paraku lapsi sellele ei lubatud...
Aga ka teisi oli tore vaadata, eriti kui tublil madrusel kes lennukis istus ja üle võlli tiirutas, iga kord kui pea alaspidi oli, mööda pead ning nägu voolas punane oja...nagu ehtne haavatud lahingulendur...põhjus oli muidugi lihtne.
Punalaevastiklasel oli kuue sisemises rinnataskus poolik pudel veini...
Veidi eemal mängiti väljas poolemeetriste figuuridega malet.
Nädalavahetusel toimusid pargi vabaõhutantsupõrandal ohvitseride ja madruste tantsulkad.
Siis kees bastionil vene elu kogu oma värvikusega.
Mängis lõõtspill, karusellid tiirlesid, valjuhääldajatest ulgus temaatiline patriootlik muusika.
Mereväelased, kas siis madrused oma "võluvate" kaaslastega sealt kus Kopli tramm ümber pöörab ja ohvitserid oma prouade ning lõputult lõugava järelkasvuga istusid murul paplite all seltskonniti maas, mahalaotatud ajalehtedele oli soliidselt laotatud hea-parem, joodi viina, hammustati peale ja võeti laulgi üles... Kaugemates pargisoppides põõsaste vahel aga hoolitseti selle eest, et ka 18 aasta pärast oleks kedagi kuulsusrikkasse nõukogude mereväkke kutsuda...

Kinona tegutsenud Suveteatri hoone oli suurim Eesti puuehitis vaoshoitult stalinistlikus stiilis, mis kui ehitus mulle isiklikult meeldis, oli sellise kummalise "puust tehtud Suure Juhi auraga".
Pühapäevahommikuti näidati selle astmeliselt laskuvate rõdudega saalis multikaid.
Sanss 10 kopikat.
Tõenäoliselt "tänu" püromaanidele põles Suveteater 1990. aastatel maha.
Park oli juba enne seda maha jäetud koht, ja Vene garnisongi 1994 aastal läinud.
Loodame et see kuulsusrikka ajalooga koht ei ole enam pikalt hüljatud vaid varsti keeb seal sama lõbus elu nagu kunagi värvikas minevikus...

_________________
http://www.nazi.org.uk/multimedia.htm


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 49 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt