Laagri katakombid
Kurjamiga täitsa nõus, eks see "teadmameeste" ärplemise teema oli.
Omal analoogne kogemus, kui hakkasid asja vastu konkreetset huvi tundma vajus jutt laiali.
Võrdlesin erinevaid jooniseid, 1937 aasta plaanil on näidatud kõik tolleaegsed nn. kaevukohad. Samad augud siis praeguseks täis aetud ja moodustavadki varingud käikudes.
Mida peaks tähistama punkri 4 juures märgitud "kaevuosa", minu mäletamist mööda selle koha peal käik ilma takistusteta?
Omal analoogne kogemus, kui hakkasid asja vastu konkreetset huvi tundma vajus jutt laiali.
Võrdlesin erinevaid jooniseid, 1937 aasta plaanil on näidatud kõik tolleaegsed nn. kaevukohad. Samad augud siis praeguseks täis aetud ja moodustavadki varingud käikudes.
Mida peaks tähistama punkri 4 juures märgitud "kaevuosa", minu mäletamist mööda selle koha peal käik ilma takistusteta?
Viimati muutis ivalo, 14 Aug, 2010 13:41, muudetud 1 kord kokku.
Ajaks siis pundi kokku ja hakkaks sonkima, olen ise kindlalt tulija. Mis sellesse veduriloosse puutub siis täna rutiinse muruniitmise ajal oli aega selle peale mõelda. Teoreetiline võimalus, et see maa alla sattus on olemas. Nimelt on võimalik, et see vagonetitee tunnelites oli ühenduses üldise kindluseraudtee võrguga, kuna väljaraiutud kivi kasutati kindlasti ka muude objektide ehitusel. Vedur võidi sinna ajada tema hävitamiseks 1918a. "kangelasliku"plagamise eel. Lasti lihtsalt kolinal maa alla sõita ja ka tunnel võidi tagant õhkida. See seletaks nii mõndagi. Absoluutsele tõele ei pretendeeri aga mine sa tea.
Kui nüüd veduri teooriat edasi arendada ja võtta ette Gustavsoni eskiis, siis üks raudteeharu jookseb kenasti "kraavitunneli" ette välja.
Nagu näha, on kaart joonistatud vaba käega, seega keerame raudtee otsa vähe kumeramaks ja paneme tunneli õieti paika, saamegi raudtee ja tunneli kokkujooksu!
Vaevalt muidugi vedurit seal kunagi on olnud, aga puht teoreetiliselt pole see võimatu.
Gustavsoni skeemil jookseb kuuendast rooduvarjendist samuti (analoogselt 1937 aasta kaardiga, kuigi pisut teise suunaga)käik edasi. Võibolla oli seegi tunnel mõeldud lihtsalt vee äravooluks?. Nüüdseks umbes ja vesi varjendi põranda tasandil.
Nagu näha, on kaart joonistatud vaba käega, seega keerame raudtee otsa vähe kumeramaks ja paneme tunneli õieti paika, saamegi raudtee ja tunneli kokkujooksu!
Vaevalt muidugi vedurit seal kunagi on olnud, aga puht teoreetiliselt pole see võimatu.
Gustavsoni skeemil jookseb kuuendast rooduvarjendist samuti (analoogselt 1937 aasta kaardiga, kuigi pisut teise suunaga)käik edasi. Võibolla oli seegi tunnel mõeldud lihtsalt vee äravooluks?. Nüüdseks umbes ja vesi varjendi põranda tasandil.
Juba 1918. aastal on õhitud rooduvarjendi No.2 laskemoonakelder, hävis ka kõrvalolev tualettruum. Betoonkamakad sulgesid sissepääsu ühendustunnelisse.
Sovjeedi perioodil oli varjendi esine kraav täispikkuses avatud ja sisse sai ronida läbi seinas haigutava augu kaudu otse.
Muid purustatud punkreid ma sealkandis ei tea.
Vene aeg olid rooduvarjendid seest samas korras, kui alloleval fotol.
Laes on näha metallkaared, mis krattide poolt tänaseks varastatud.
Nende taga(õigemini peal) olnud asfalt moodustas hüdrokihi raua ja betooni vahele.
Sovjeedi perioodil oli varjendi esine kraav täispikkuses avatud ja sisse sai ronida läbi seinas haigutava augu kaudu otse.
Muid purustatud punkreid ma sealkandis ei tea.
Vene aeg olid rooduvarjendid seest samas korras, kui alloleval fotol.
Laes on näha metallkaared, mis krattide poolt tänaseks varastatud.
Nende taga(õigemini peal) olnud asfalt moodustas hüdrokihi raua ja betooni vahele.
Varjendis 3 oli üks rauduks ees, vasakust sissepääsust trepist alla ja paremale. Kas oli uks ka maa alla viiva käigu ees enam kahjuks ei mäleta.
Seda punkrit kasutati EW ajal laona.
Valdavas enamuses jäid betoonkasarmud peale I MS eramaadele ja eks peremehed(või kes iganes) võtsid, mis võtta andis. Laiali tassiti kõik, millest jõud ja mõistus üle käis.
Uksed, aknad, elektrikaablid jne.
EW Kaitsevägi moodustas alles 1937 aasta lõpus komisjoni, mille otsusega taheti kasutusele võtta Pääsküla positsioonil ainult rooduvarjend No.6.
Ju sai määravaks juurdepääsu lihtsus.
Kas seda Kaitsevägi ka kasutada jõudis ei tea.
Kogu krempel seisis kahe maailmasõja vahelise perioodi praktiliselt tühjalt.
Ajutiselt kasutati ühte või kahte punkrit laohoonena.
Seda punkrit kasutati EW ajal laona.
Valdavas enamuses jäid betoonkasarmud peale I MS eramaadele ja eks peremehed(või kes iganes) võtsid, mis võtta andis. Laiali tassiti kõik, millest jõud ja mõistus üle käis.
Uksed, aknad, elektrikaablid jne.
EW Kaitsevägi moodustas alles 1937 aasta lõpus komisjoni, mille otsusega taheti kasutusele võtta Pääsküla positsioonil ainult rooduvarjend No.6.
Ju sai määravaks juurdepääsu lihtsus.
Kas seda Kaitsevägi ka kasutada jõudis ei tea.
Kogu krempel seisis kahe maailmasõja vahelise perioodi praktiliselt tühjalt.
Ajutiselt kasutati ühte või kahte punkrit laohoonena.
Ilmselt jääks asi kevadesse, praegu vist juba aeg niikaugel, et ametlikult enam minna ei tohi (nahkhiired ja värki).Martti kirjutas:Midagi võiks teha küll, ainult et järgmisel kahel nädalavahetusel kindlasti aega ei leia selle jaoks. Mõte on igatahes hea.Kurjam kirjutas:Ajaks siis pundi kokku ja hakkaks sonkima, olen ise kindlalt tulija.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist