www.militaar.net

Faust kirjutas:Ei Vääna -Viti mõis on täitsa alles ,praegu on seal noortekodu sees. Võib-olla me räägime erinevtest kohtadest-------mõis asub Vääna -Viti bussipeatuse juures.Alles tehti talle ka remont ,värviti vist helesiniseks ,enne oli kollane.

Tänks!

Juba koidab.

Vääna -Viti bussipeatus minu teada ju otse künka otsas ,Hüüru poolt tõuseb Paldiski mnt. mäkke -seal bussipeatus ja peale seda langeb tee taas Keila suunas künkast alla. Ja bussipeatusest mõlemat kätt jäävad betoonrajatised ja käigud. Saue poolne olnud minu mäletamist mööda kõik see aeg veega täidetud. Mingi aeg prooviti neid veest tühjaks pumbata , siiski edutult. Imelik see ,et teiselpool Pald. maanteed asuvad käigud kuivad ,kuigi nende vahe mõõdetav sadade meetritega?
Järgmised betoonrajatised Paldiski maanteelt Vääna viiva tee ääres, mis saab alguse vahetult peale toda Vääna-Viti bussipeatust. Seal juba betoonkolakad kohe tee ääres -sees pole käinud.
Kõik need ehitised jah ühtsesse kindlustuskompleksi kuuluvad .Kunagi 80-ndatel ,kui sai käidud Tartu mnt. ääres asuvas Lehmjas ( enne Jüri alevit),rääkis kohalik ajaloofanaatikust vanahärra ka sealsetel põldudel asunud betoonbunkritest ,mis olnud sama Peeter Suure Merekindluse osa. Eesti aja lõpul seega siis kolmekümnendatel ,kui laiendati Tallinn - Tartu maanteed aetud need kõik pinnast täis.

Vääna-Viti on ikka see koht mis asub Klooga maanteel Vääna -Jõesuu ja Muraste vahel.

Vääna-Jõesuu --- Muraste teed vähe sõitnud ,küll aga tuli omalajal pidevalt käia nimelt Paldiski mnt. Vääna-Viti bussipeatuse silti vahetamas. Nimelt ei olnud keegi kohalikest oma elukoha nimetusega kuidagi rahul ja teatud nüri järjekindlusega ilmus peatusele silt -VÄÄNA VITTU !

Võib-olla tõesti on kahel kohal üks nimetus.Lihtsalt kogu lapsepõlv möödunud Vääna-Jõesuus ja sealt see koht siis tuttav.


Neid käike siis mõtlesingi Vääna-Jõesuu juures.

Laagris mina tean neid neli tüki, ja veel on üks mida mina ei tea, kuid kokku neid on 5

Positsioon nr. 6 keskus asus Pääsküla(Laagri) paekõvikul, kuhu ehitati 6 suurt blindaazi, ühes neist diiselelektrijaam. Omavahel olid nad ühendatud viimistlemata tunnelitega kogupikkuses 1200 sülda. Ei alustatud seitsmenda blindaazi ehitamist süvendis positsiooni keskel.Nõrgvee ärastamiseks olid omaette allmaakäigud.Kõrgendiku servadel oli kaevikuid ja positsioone välisuurtükkidele.Tagalasse jäi ühest 12" kahurist koosnev patarei( praeguse aadressi järgi Olevi t. kõrval luiteharjade vahel, mida piiravad Põllu, Janseni ja Künni t.).Betoonist suurtükialusel(raadius 8,9 m) on saäilinud kinnituspoldid(kõrgus 24, diameeter 6 cm), mööda selle serva kulges vaganetitee mürskude toomiseks raudteeharu juurest kahurini. Raudteeharu omakorda algas praeguselt Vabaduse puiesteelt, mille alla on nüüd jäänud kunagine raudteetamm. Suurtükialusest 25 meetri kaugusel oli paekivist laskemoonakelder, mis on praegu liiva all.

Peale selle moodustasid osa kaitsepositsioonist nr. 6 mitmed ulatuslikud kaevikuliinid väikeste varjenditega. Üks nendest liinidest sirutus Harku poole, teine kulges piki Pääsküla raba idakallast nüüdse Pihlaka tänavani. Viimane liin rajati arvestusega, et vaenlane võib ju ka raba kaudu linnale läheneda või põigata positsioonide taha.

Tunnelitest eraldunud kivirähk eemaldati kahel viisil:kas vaganettidega suudmeava kaudu või tõsteseadeldistega đurfidest:Väljatoimetatust moodustati pealt tasandatud puistangud. Siin tahaks juhtida tähelepanu rahva arvamusele, nagu olnuks Harku kandi ja Tallinna vahel pikk allmaaraudtee. Vnad jutud toetuved vanaisade mälestustele, kes olid veel näinud tunnelites kulgevaid vagonetirööbastikke ja pidanud neid liiklusmagistraalideks. (Merekindlused Eestis 1913-1940)

Samas olen kuulnud juttu,et keegi olevat näinud seal ühes käigus veel väikest vedurit,aga kui tõsi see on seda ei tea.

Küllaltki põhjalik kirjeldus! Imestama pani see suurtükialus -pidasin seda ise II ilmasõja aegseks? Ja poisikesest peast kuulsin samuti seda veduri juttu -vanemad sellid teadsid rääkida , ainult kas keegi seda ka ise näinud oli ,seda ei mäleta! Betoonaluse juures on küll teadupärast küngas -saan siis õieti aru -moonaladu selle sees?

sama küsimus ivalol, et kas sain õigesti aru, et seal jannseni "metsas" kus see suurtüki alus et seal oli ladu tean et kunagi seal künka peal mingisuguseid trepi moodustusi küll näha. aga et siis seal ladu on/olnud ei ole kuulnud küll?

Raamatust kust ma uurisin ei ole õeldud et millises ilmakaares see laskemoonaladu asub ja samas see mägi selle kõrval on ka suht pikkliku kujuga.

Mina olen kuulnud, et seal kahurialuse kõrval mäe sees oli lisaks laole ka garaaž, mis hiljem kaeti kinni mullaga. Rääkis seda ühe sõbra vanaisa(kes elas seal kõrval), kes nüüd juba surnud. Äkki ajas lao ja garaaži segamini. Mägi on seal igaljuhul suur ja leida võiks sealt nii mõndagi. Kuid kaevamine on seal keelatud, kuna tegemist ikkagi pargiga. Kus juures üks tont kunagi üritas. Lõpes see sellega, et pargikõrvalt olevast majast jooksis välja üks kaikaga natuke õllene mees ja poiss pidi päris suure augu kinni ajama.
Neile, kes aga Laagri uuematesse katakombidesse uitama tahavad minna. Hoiatuseks, et mettallikratid on sealt palju treppe, käsipuusid ja osade kohtade peal ka metallrestist põrandaid lahti kiskunud ja ära tassinud. Nii, et korralik võimas taskulamp olgu igalmehel kaasas ja vaadake oma jalge ette. Muidu võite päris mitme meetri kõrguselt alla sadada. Selline kukumine võib surmagagi lõpeda ja vaevalt, et seal all moblal levigi on, et abi kutsuda

Eriti soovitan olla ettevaatlik suure KP PVO juures, seal on ühes kohas lihtsalt trepp ära lõigatud, ning tuleb laudadel kõndida. Ja levi seal tõesti pole. Teine asi on radooni ja muude gaaside sisaldus seal, see pole eriti keegi mõõtnud, ja on alused arvata et see on päris kõrge.

Samas, lisaks jalgealusele vaatamisele, vaadake ka ülesse, kuna seal osa punkrite lagedest on kaetud asfaldiga ning see kisub alla sadama.


Kokkuvõte: kui tahate adrenaliini, ostke endale maastikujalgratas.

Laagri maaalustest baasidest veel nii palju, et huvitav, miks neid kunagi Eesti sõjavägi üle ei võtnud?
Laagris ei ole ma mitu aastat käinud ja väga võimalik, et tõesti on varisemisohtlik. Ei oska sellist asja ise hinnata.
Igaljuhul, kui mina seal käisin, siis tundus, et need maaalune baas peaks päris korralikule pommitusele vastu. Asub see ju mitme meetri sügavusel maaall ja igavesti paks petoonikiht peal kaitseks. Lisaks veel maskeeritud, et õhust liiga kerge märgata ei oleks. Ma ei tea kas aatompommile peaks vastu aga korralikule pommitamisele tundus, et peaks.
Võtame näiteks üksik vahi bataljon. See asub Tallinnas Mustamäe haigla lähedal. Olen kuulnud, et Selle bataljoni üks eesmärke on kaitsta Tallinna linna. Eestlased on arvestanud, et sõjaline oht, kui ültse tuleb, siis idast. Tavaliselt algab linna vallutamine õhurünnakuga. Kui Mustamäe kanti tabaks ootamatu õhurünnak. Siis esiteks karta on, et Vahibatikasarmud varisevad päris ruttu kokku. Ei taha mõelda, mis neist sõduritest, siis saab, kes sisse jäid. Siis teedevõrk on seal selline, et kui need ümberkautsed kõrged tornmajad ümbervajauvad, siis mina julgen küll 100% kindlusega väita, et päris tükk aega ei ole sealsed teed sõidetavad. See tähendab siis, et need ellujäänud sõdurid, kes peaksid linna kaitsma hakama ei pääse oma sõjaväeosast välja Täielik jama.
Nüüd võtame Laagri: sügaval maaall. Suured laiad teed viivad sealt kiirestiTallinnasse(kadaka pst. Pärnu mnt. Vabaduse pst.) Lisaks on seal kandis piisavalt ruumi meestel harjutamiseks. Metsad aasad ümberringi. Mustamäel pole ju ruumigi.
Ometigi jääti Laagri maha ja koliti praegustesse kasarmutesse. Mis te sellest arvate?????????????

Kui vene väed lahkusid, siis paljud kasarmud ju lihtsalt lõhuti ja lagastati nii ära, et polnud mõtet neid enam üles ehitada.
See Laagri värk oleks päris kõva olnud.
Kõige suurem häda on selles, et EKV-l napib seda rahakest. Tehnikagi ju teiste riikide vana kola.