www.militaar.net

40. Ostrovi Keskmaaraketidiviisi Kingisepa 303. raketipolgu polgulinnak asus Kaskolovkas. Seeon veidi linnast ida suunas, 1982a. pärast polgu laiali saatmist läks linnak Kingissepa linna koosseisu. Šahtidega divisjoni kohta on kaks kohanime, kas Opolje või Gurlevo. Maapealsete divisjone on nimetatud kui Moloskovitsõ divisjonid. Idapoolset on kasutanud, kasutab Vene Siseministeerium.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.

Gurljovo venepäraselt, soomepäraselt Kuurla. Aga lähim suurem/kuulsam koht on seal endine Onstopeli mõis.

Minu teada oli polgu staap n-ö keskmise divisjoni (kus praegu on Knjaževo ehk Nääsä asunduskoloonia) linnakus -- http://wikimapia.org/#lang=en&lat=59.47 ... 7&z=16&m=b . Kaskolovkas olevat olnud 303. polgu juures asunud 1502. RTB linnak pluss polgu ja RTB ohvitseride elamud. Aga alguses (60.-il) võis seal olla ka polgu staabilinnak, nagu meil oli see algul Haapsalus (ja võib-olla ka Võrus).

Kohanimedega läheb asi ainult segasemaks...

Kerstova puhul võib olla tõesti, et on lihtsalt kaks raketibaasi aetud segamini. Ka meil on olnud, et nt Türisalu ja Pääsküla arvatakse ei te kuhu Euroopasse olevat suunatud. Ei saa ju olla, et sellised (maa-alused) ehitised ja ainult õhutõrjebaas...

Praegu kiirelt kirjeldusi üle vaadates nägin ainult, et kasutusel on Kingissepa linna nimi. Nüüd selgub, et staapigi pole seal. Aga n-ö baasi nimesidki leidnudki - nagu meil analoogselt nt Piirsalu, Kadila, Vilaski vms.

Nääsä puhul peab arvestama, et ajalooline Nääsä on ikkagi kaugemal, sellest "asunduskolooniast" ca 2,5 km kagus. Venelaste endi jutt räägib ka ajalooliselt Nääsäst:
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0 ... 2%D1%8C%29
See "koloonia" jääb mulle arusaamatuna. Ingliskeelsena nii:
colony-settlement Kniazhevo the only one colony-settlement in Leningrad region of Russia.
Mingi erirežiimiga ala...aga karistusasutus ei saa ju olla raketibaasi külje all?

Tundub juba, et Ingerimaa raketibaasidest peab tegema eraldi teema...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast

Midagi pole keerulist. Polkusid seostati mingi suurema linnaga puhtpraktilistel põhjustel, sest kuhugi oli vaja kedagi komandeerida, kas uuele teenistuskohale või siis mingi töö teostamisega. Selles suuremas linnas sõjaväekomandatuuris osutati vajalikku abi jõudmaks õigesse väeossa, kui ei olnud eelnevaid kokkuleppeid. Kui oli vaja ,siis tuli raketiväeosa ise vastu.
Siis kui väeosa tegutses, polnud vaja divisjone siduda kohanimega. See vast oli isegi keelatud. Divisjonid olid numbritega 1, 2 ja vahel 3. See kohanimede määratlus tuli hiljem, kui väeosasid enam polnud. Kuna osa divisjone oli metsas, siis mingi lähema kohanime järgi nimetatigi kunagise divisjoni asupaik.
Näiteks Tirza šahtidega baas asub Galgauskase järve lähistel. Sealkandis veidi kaugemal on Tirza jõgi ja veel kaugemal Tirza raudteejaam.
Mul on jäänud mulje, et polgu staap oli enamasti 1. divisjonis. Et juhtkond oleks lähemal.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.

1986.a Vene-eesti sõjanduse sõnaraamat tõlgib "противовоздушный" "õhukaitse-"-ks, mitte õhutõrjeks. Ausalt öeldes ma ei teagi, kust on pärit eesti keeles see vahetegemine, et "противовоздушная оборона" tõlgitakse kui õhukaitse (s.t õhutõrje ehk seniidindus + hävituslennuvägi + nende mõlema raadiotehniline tagamine jms), õhutõrjeks peetakse aga ühte osa sellest (seniitraketi- ja suurtükituli) ning maavägede õhukaitset ("противовоздушная оборона сухопутных войск" või "войсковая противовоздушная оборона").
Seega Pääsküla lähedal ei olnud "ainult õhutõrjebaas". Seal oli funktsionaalselt võttes 3 komandopunkti n-ö ülestikku: armee, diviisi ja brigaadi KP.


Eks neid ju suuremate linnade nimede järgi kutsutigi, täpsemate kohanimede kasutamine on tänapäevane "muusika". Ja kuna enamus ohvitsere elasid nendes linnades või nende vahetus läheduses, polnudki see nii väga vale. Ja võib-olla alguses oli seal ka staap, mis hiljem "elavuse" või operatiivsuse huvides divisjoni juurde üle viidi (nagu meil Piirsallu).

Ega raketiväe jaoks mingeid külasid maha tõmbama hakatudki, et mingit kohanime usurpeerida, need eelistati asustatud piirkondades rajada metsa varju; ilmselt olid ka mingid eeskirjad selle kohta, kui kaugel asulaist mingi positsioon olla tohtis. 2,5 km on isegi üsna lähedane asula.

Asunduskoloonia mõiste on ka eesti keeles olemas. Ma ei tea, kas seda enam Täitevametis kasutatakse, aga viimati oli selline Rutu mäel ja Kaseperes ning NL ajal Sooniste sovhoosis. Leebemat sorti karistusasutus, midagi mundris valvega ühiselamu taolist (linnades vastasid neile enam-vähem erikomandantuurid). Konvoipolgu sõdurid neid ei valvanud, võib-olla isegi traataeda polnud ümber, aga valvet ja korda organiseerisid seal NL ajal konvoipolgu kontrolörid (praporštšikud ja üleajateenijad).
Ja see koloonia seal pärineb rakettide-järgsest ajast, rajati sõjaväelinnakusse. Võiks öelda, et tänu sellele on sealne infrastruktuur nii hästi säilinud. Piiteri-poolses divisjonis on mingi MVD õppeasutus, võimalik, et samuti kohe peale raketiväelaste lahkumist sinna asutatud.

Asunduskolooniad tekkisid umbes samal ajal, kui likvideeriti keskmaaraketidivisjone. Kuna hooned olid olemas, siis kasutati neid muuks otstarbeks ära. Asunduskoloonia oli kõige kergema režiimiga koloonia. Seal olid süüdimõstetud autojuhid ja tööõnnetuste süüdlased. Mittetahtlike kuritegude sooritajad. Tollases juriidikas.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.

Selge, siis üks tuli teise järel.

Sama asutus siis, nagu Eestis oli Soonistes. Ainult minu mäletamist mööda oli sellel nii ametlikult kui ka rahvasuus ("asumine"; vist kohalikus vene keeles oligi "poselenie") teine nimetus?

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast

Asunduskoloonia on vist praegune ametlik termin. Ma ei teagi, kuidas teda omal ajal nimetati -- postiaadressis oli ta "Asutus JM 422/6" ehk "Учреждение ЮМ 422/6". Rutu oma oli .../7 ja Kaseperes .../8.

Ma olin siis NLiidu aeg rahvakohtukaasistuja. Asunduskolooniaks nimetatigi. Kohtuotsustes oli nii kirjas.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.

Kas need, kes siia teemasse varem pilte on riputanud, saaksid seda uuesti teha? Lingid enam ei tööta

Tänan

Vaata üks lehekülg tagasi, seal on mõned lingid fotodele. Kui jääb väheseks, siis toksi otsingusse Martin Trolle. Saad piisavalt pilte.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.

Käisin paar päeva tagasi Vilaskis. Need lahtised augud, mis kunagiste šahtide asemel olid, on nüüd hiljuti kinniaetud. Ilmselt on kasutatud ka kohalikku materjali, nagu ümbitsevad vallid jne. Nüüd on seal korralik songermaa.
Lähemad vaatamiskõlblikud R-12U stardišahtid on Lätis, Galgauskase järve lähistel.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.