Saksa laskemoonalaod Siimustis

[rains]

Panin natuke lugemist Siimusti ladude kohta.

Siimusti saladus – suured sakslaste laskemoonalaod
Püüan parandada üht viga ja meenutada sündmusi, mis toimusid Siimusti kandis 60 aastat tagasi, septembris 1944. Peamine põhjus selleks oli Siimusti algkooli mahapõletamine sakslaste poolt paar päeva enne venelaste tulekut. Ilmselt taheti laskemoonalao dokumendid hävitada. Nimelt oli terve suve meie koolimajas asunud laskemoonalao staap.

Enamik Siimusti elanikke ei tea praegu üldse, kus kunagi koolimaja asus. Kui ma seda inimeste käest olen küsinud, vastatakse, et küllap ikka keraamikatehase juures. See oli juba uus koolimaja, tehase omaniku Tiimani häärber. Meie kool aga asus teelt surnuaia poole, vasakul. Seal on nüüd suured puud, võib-olla kuusehekid leiab veel üles.

120 laskemoonaladu

Saksa laskemoonaladu oli Siimustis kolm aastat – 1942 – 1944, kui sõda käis Venemaal. Ladude all oli suur ala – surnuaiast keraamikatehaseni ja Härjanurme poole umbes sama palju maad.

Poisid lugesid kokku 120 ladu. Metsa läbisid teed, mille ääred olid ladusid täis. Kõikvõimalike mürskude jaoks olid lahtised laod, tee ääres tasandati nõlv ja seal need asusidki.

Olime septembris paari kilomeetri kaugusel Lombilt sõja eest metsas varjus. Kodu, st lõuna poole oli hea vaade, kuna ees oli raiesmik. Mäletan, et ühel päeval käisid lõuna paiku kole kõvad paugud, nii et maa põrus ja taeva poole tõusid seenetaolised suitsusambad. Meile oli kohe selge, et Siimusti laskemoonalaod lasti õhku.

Teisel päeval tuli viis venelast meie juurde metsa. Kõikidel olid püssid seljas. Olime metsas 4-5 perega, kuid meile nad midagi ei teinud. Aga tee ääres olnud lambad olid nad muidugi maha lasknud ja ära viinud. Seal oli ka mitu meie pere lammast.

Järgmisel päeval tulime metsast välja, kuid oma tubadesse me ei saanud, seal oli mingisugune staap ees.

Staapi toodi kõik ümbruskonna mehed, kes aga kätte saadi, ülekuulamisele. Mehi hoiti mõnda aga heinasaras kinni, valvur istus ukse ees pingi peal. Paari päeva pärast läksid sõdurid minema, siis saime oma koju.

Kohalike poiste suured avastused

Umbes neljandal päeval pärast metsast väljatulekut tuli meile Siimustist Sepa Uno ja kutsus kaasa ladusid vaatama. Üksi ta sinna minna ei julgenud.

Läksime siis kolmekesi luurele – mina, mu vend ja Uno. Minu üllatus oli väga suur, kui leidsime surnuaia juurest alla keraamikatehase poole mineva tee äärest terved laod. Need olid kõik rohelise süütenööriga ühendatud. Igas laos oli viis pooleliitrist süütepudelit, millele oli süütenöör ümber keeratud. Nöör jooksis edasi järgmisse lattu.

Unol oli väike puss kaasas, millega nööri kohe läbi lõikasime. Paistis, et enne meid polnud ladude juures keegi käinud. Surnuaia juurest alla minnes paremat kätt olid vene padrunid. Need olid ära põletatud, et vaenlane neid endale ei saaks.

Teises laos paremal tee ääres olid saksa granaadid. Kõik kastide sees, milles oli ka karp kapsli ja sütikuga. Selle lao suurus võis olla umbes 4x6 meetrit. Ladu oli umbes meetri kõrguselt kaste täis laotud.

Vasakul pool oli saksa padrunite ladu. Need olid kõik pappkastides. See ladu oli üks suuremaid, võib olla 5x6 meetrit. Lisaks oli vasakul saksa granaatide ladu. Granaadid olid samuti kastides koos kapsli ja sütikuga.

Samas olid veel ka nn tankirusikad, millega mõnigi külapoiss surma sai. Nii juhtus Kuristalt ühe Siimri- nimelise noormehega.

Edasi oli paremal pool tee ääres veel ladu mitme erineva riigi padrunitega. Künka sisse kaevatud laos olid udupommid ja raketid. Selle lao juurest paistis juba savitööstus hästi ära.

Raketiladu oli meile kõige magusam saak. Rakette oli mitmevärvilisi ja ka langevarjudega. Avasime kõik kastid, et näha, mis ja kus. Valisime kaasavõtmiseks, mida süda ihkas. Nüüd oli meil tükiks ajaks tööpõld olemas. Korra käisime ka mürskude ladude juures, aga seal polnud midagi, sest laod lasti õhku. Kõik mürsud muidugi ei lõhkenud, palju lendas neid niisama metsa laiali. Sellepärast ongi Siimusti ümbruse metsad lõhkekehi täis.

Mul on meeles, et üks Põhjamaade kolleeg küsis kunagi Jõgeval, et miks teil Siimusti metsas nii palju lõhkekehi on. Meie ülemus vastas, et Teise maailmasõja ajal jäi Jõgeva jaama laskemoona järele, mis kõik hobustega Siimusti metsa veeti.

Ladudes toimetasid sõjavangid

Tegelikult aga tegutses Siimustis kolm aastat laskemoonaladu. Sakslastel oli Siimustis oma autopark, kõik kinnised Opelid laskemoona veoks Jõgeva jaamast.

Hommikul Jõgevale üle raudtee kooli minnes nägime, et jälle oli laskemoonavagun raudteejaamas. Vagun veeti tühjaks ainult päeval ja neid tuli Jõgeva jaama kaunis tihti.

Sakslastel olid Siimustis ladudes tööl vene vangid. Parematel ladudel olid peenpalgist seinad ja laed. Uksi ei olnud. Mäletan, et kui ladusid ehitama hakati, käisid vangid Lombi metskonnas palke lõikamas. Minu isa oli metsavaht ja ta märkis neile ette kõik puud, mida nad maha võtta võisid. Palgid veeti kõik õlgadel Siimusti tee äärde, kust need siis auto peale laaditi. See töö kestis talvel võib olla kuu aega, aga võib-olla ka rohkem. Oma ladude juurest nad ühtegi puud maha ei võtnud.

Olen palju mõelnud, miks need laskemoonalaod niimoodi Siimusti metsa alles jäid, kas tõesti oli sakslastel nii kiire taganemisega. Ei oska öelda, seda teadsid ainult need, kes laod sinna alles jätsid.
ILMAR TAMMARU

[Luciano]

Tore lugeda. Ega ei tea kas venelane neid ladusid lennukitega pommitamas ka käis? Nimelt mu tädil talu seal väga lähedal, linnulennult ladudest üle surnuaia paar kilomeetrit ja seal metsa-all suuri lennukipommi auke. Ei tahaks uskuda, et nad tädi talu pärast pomme pillutasid?

[metsakorraldaja]

nüüd ka tean miks siimustis kraami on palju olnud. Tean, et omal koolikaaslased ikka käisid seal niisama tuhnimas ja "makarone" korjamas. Ühel klassivennal õnnestus end 80-ndate keskel ka õhku lasta Siimustist leitud moonaga....

[rains]

Sai täna vaatamas käidud,kas kunagi leitud laskemoona kast alles on ja mõeldud,et teeks ka väikese fotoreportaazi foorumlastele.




Kõik oli senimaani hea,kuni jõudsime kohani,kus mingid jobud olid tuhninud ja kraapinud auke kohas,kus ilmselt oli mürske kahjutuks tehtud.
Ühest august vaatas vastu selline:

Kuna läheduses on kool, lastekodu ja lasteaed,ei olnud kahtlustki mis edasi saab.Demineerijad helistasid kohalikule politseijaoskonnale,kust saadeti kiiresti patrullauto.Juhatasime patrulli leiukohta ja umbes tunni aja pärast helistati ja teatati et mürsk on minema viidud ja tänati.

Lontrused ilmselt ehmatasid oma "arheoloogi"tööd tehes sellist leidu kohates ära.

[Abramis]

Siimustis (ca 1000 elanikku) on kolm põlvkonda kohalikke poisse ladude juures kaevamas käinud, kes end lontrusteks ja jobudeks nimetada naljalt ei lase.

Me jätame sinu nime meelde, Rains!

[rains]

Kohalikud poisid ei ole selliseid asju senimaani lohakile jätnud või on demineerijad kohale kutsunud.Tean mitmeid kordi,kus on peale sellist leidu Päästeteenistus kohale kutsutud.Sestab julgesingi arvata,et vast on mingid võõrväed kohal käinud.Kuna seal liigub palju lapsi ringi,ka erikoolist,siis ei oska aimatagi,mis selle asjandusega kõik teha võidakse.
Polnud plaaniski ühtegi kohalikku solvata,sest ka minu sõbrad on paljud sealt pärit.

[Rain3]

Nagu arvad...seal palju paremaid jahimaasid küll ja küll

[Mõmps]

Teema küll vana aga minu jaoks aktuaalne- sai nimelt jaanipäeval Siimustis käidud ja muidugi kolasin ka endiste laskemoonaladude asukohas. Jalutasin metsas ja nägin seal palju lahtisi kaevatud auke, kas keegi oli oma detektorit proovinud, ei tea, igatehes oli välja kaevatud suuri metallitükke ja mingi mürsukonteineri kaas(ümmargune), mis minust sinna vedelema jäid. Iseenesest mõnus koht: metsas palju radasid, neid mööda mõnus liikuda, hästi on näha endiste ladude asukohad, millistest annavad tunnistust suured kaeved ja lohud. Keegi hea inimene oli ühe kuuse alla asetanud ka kaks lõhkenud mürsukesta, üks neist oli nii ägedalt rebenenud, et meenutas mingit moodsat kunstiteost, selle võtsin sealt küll kaasa, leidis ta endale mõnusa koha kodumuuseumi riiulil. Ühesõnaga, või mitmesõnaga tasus jalutamist, oli kohe tunda sellist ajaloo hõngu, soovitan ka teistele kui muud ei saa, siis jalutada ikka saab ja värsket õhku